lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8305/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 13.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-8305/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
836
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-8305/11Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja10.10.20131-13-8305/72Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.12.20141-13-8305/85Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.04.20151-13-8305/101Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.03.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-8305

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu R.H, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 8. aprilli 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu R.H määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.R.H tunnistati Harju Maakohtu 10.10.2013 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 203; § 266 lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 24 päeva. Karistuse kandmise algus oli 27.03.2013 ja lõpp on 20.06.2015. Viru Maakohtu 08.04.2014 määrusega jäeti R.H vabastamata.

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

Esimese astme kohtu määruse sisu

2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu R.H ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Muuhulgas nähtub karistusregistri väljavõttest, et kinnipeetavale on mitu korda antud võimalus tõestada, et ta suudab elada seaduskuulekalt, kandes karistust tingimisi. Sellist usaldust kinnipeetav

ei õigustanud ja jätkas kuritegude toimepanemist ka kehtival katseajal. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas 22 varguse episoodi eest. 2.2 Varasemad karistused, tema varasem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole oma eesmärke täitnud. Asja materjalidest nähtub, et ta on vaatamata kõigele jätkanud vabaduses kuritegude toimepanemist. Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes. Maakohus leidis, et kinnipeetava puhul ei ole kriminaalhooldus koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega piisavaks meetmeks, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine. 2.3 Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, ametnikega teeb kinnipeetav koostööd vaid omakasust lähtuvalt. Maakohus leidis, et antud asjaolud ei soodusta kriminaalhoolduse teostamist. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik tegeleda oma alkoholi sõltuvusega ning korrigeerida oma vaateid ühiskonnas kehtestatud normidele. 2.4 Kindla elu- ja töökoha omamise luges maakohus positiivseks antud asjas, kuid märkis, et elukoht on kinnipeetaval olemas olnud ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista antud asjaolu tal kuritegusid toime panemast. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu R.H , taotledes vaidlustatud määruse tühistamist ning enda vangistusest ennetähtaegselt vabastamist järgmistel põhjendustel. 3.1 Maakohtule on esitatud vananenud informatsioon (2008-2009 tehtud iseloomustus). Oma prioriteedid on määruskaebuse esitaja enda sõnul ammu üle vaadanud. Kohus oleks pidanud tähelepanu pöörama, et viimasest karistusest on möödas üle 8 kuu. Viimane distsiplinaarkaristus oli määratud selle eest, et süüdimõistetul oli tubakast sõltuvus, mitte aga selle eest, et ta ei taha seaduskuulekalt käituda. R.H lisab, et on aru saanud oma vigadest, tal on toetavad lähedased ning vabaduses garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldus ja vangla toetavad ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et R.H ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab kinnipeetava motivatsiooni õiguskuulekaks käitumiseks, vabaduses kindlat elu- ja töökohta ning lähedaste toetust. Siiski ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingivad R.H vabastamata jätmise tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud üheksal korral, katseajal jätkanud uute kuritegude toimepanemist) ning süüdimõistetu isik (riskitegur alkoholi tarvitamise näol). Arvestamata ei saa jätta ka R.H käitumist karistuse kandmise ajal: nimelt on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust; ehkki viimasest karistusest on möödas kaheksa kuud, räägivad õigusrikkumised vangistuse kandmise ajal paratamatult tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks.
6.Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et R.H kannab käesolevat karistust nelja kuriteo (KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 203; § 266 lg 2 p 3 ja § 121) toimepanemise eest; kusjuures karistus on mõistetud muuhulgas 22 varguse episoodi eest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et R.H puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult kinnipeetavat iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja -2-

ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Seega tuleb R.H jätkata karistuse kandmist ning oma õiguskuuleka käitumisega vanglas näidata, et ta on end tõepoolest parandanud.

6.Ringkonnakohus toonitab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
7.Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

-3-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.