Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
20.04.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-10715
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Jaan Tedder
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
B.K , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 26.05.2012 ja lõpp 19.06.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.04.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta B.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista B.K-lt menetluskuluna riigituludesse 109,68 eurot kaitsetasu adv. Jaan Tedder poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tedder OÜ kasuks 109,68 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Jaan Tedderi poolt süüdimõistetu B.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.03.2013.a kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust, KarS § 257 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust, KarS § 266 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti B.K-le üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Lõplikuks sanktsiooniks kujunes liitkaristus 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.05.2012. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung B.K taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et tal on olemas töökoht xxxx siseviimistluse alal. Vabanemisel hakkab elama koos emaga xxxx. Lähedased on valmis vabanemisel toetama. Kinnipeetav avaldas, et ta soovib luua perekonna. Varasemad karistused ei ole sellist mõju avaldanud, kuna ta oli veel noor. Vabanedes kavatseb alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuna alkohol tõigi teda vanglasse. Alkoholivastasele ravile kinnipeetav ei lähe, sest ta ei pea end haigeks. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Prokurör leidis, et toimepandud jõhkrate kuritegude vägivaldsusest tulenevalt ei saa aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Ärakandmata karistuse osa on veidi üle 1 aasta ja 2 kuu vangistust. Isikule mõistetud karistus on KarS § 200 lg 2 sanktsiooni keskmise määra all, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega ei oleks põhjendatud. Mida raskema kuriteo eest on karistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustavad ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et enne tähtaegse vabastamise alus on olemas. Kaitsja jõudis sellisele järeldusele, sest igasuguse karistuse eesmärgiks on inimese parandamine ja tema toomine tagasi ühiskonda ning teisejärguline on karistusefekt. Isiku sõnades ei ole põhjust kahelda, ta on öelnud, et ta soovib tööle minna ja luua perekonna. Perekonna loomine toob endaga kaasa teistmoodi kohustused ning kaitsja hinnangul hoiab perekonna loomine isikut õigel teel. Isikul on tahe oma elu muuta. Lisaks on isikul vangistuses väljakujunenud alkoholi mittetarvitamise harjumus. Isik on läbinud terve rea kursuseid. Vangla materjalidest nähtuva 47 protsenti uue kuriteo toimepanemise riski kohta kaitsja arvas, et kui see jääb alla poole, siis kahtlused tuleks tõlgendada süüaluse kasuks. Varasemad karistused on oma eesmärgi täitnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei ole piisavalt kaalumaks üles tema kriminaalset minevikku ja käesoleva vangistuseni viinud kuritegude asjaolusid. Kinnipeetavat on varasemalt kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, sh reaalse vangistusega neljal korral, käesoleval ajal kannab karistust röövimise, sissetungi ja omavoli eest. Varasemalt on karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, millele lisandub kehalise väärkohtlemise episood. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude laad on muutunud raskemaks. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava ei suutnud kohtuistungil kohut veenda selles, et temaga toimunud muutused ning tema püstitatud eesmärgid on pikaajalise iseloomuga ning isik on omaks võtnud seaduskuuleka käitumise. Kohtul puudub veendumus, et isiku käitumises, mõtlemises ja hoiakutes oleksid toimunud sellised muudatused, mis annaks alust uskuda tema edasist õiguskuulekat käitumist ka vabaduses viibides. Vangla materjalide kohaselt on isikul olnud mitmeid distsiplinaarkaristusi, mis on käesolevaks hetkeks kustunud. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et kinnipeetav on tööle asumisega suutnud distsiplinaarrikkumiste edasist toimepanemist vältida, kuid kohus märgib, et õigusrikkumiste puudumine käesolevas kontekstis ei anna alust automaatselt ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu jaatamiseks. Nimelt on õiguspärane käitumine normiks ka kinnipidamisasutuses. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine isikupuutumatusse ja kaaskodanike turvatundesse. Vangla materjalide kohaselt on isikul kohtutäiturite andmebaasi andmetel tasumata nõudeid summas 5205,57 eurot. Võttes arvesse, et varasemad teod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, siis kohtu hinnangul soodustab võlgnevuste olemasolu kinnipeetava kalduvust jätkata kuritegude toimepanemist. Vangla poolt koostatud riskianalüüsi hindamise tulemusena on isiku mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgmise aasta jooksul 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Lisaks leiab kohus, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega ning ei täidaks eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav karistusaja lõpuni 19.06.2016 suudab kontrollnõudeid nõuetekohaselt täita. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.