lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-10715/79

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-10715/79
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1292
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-10715/23Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.03.20131-12-10715/30Tartu Ringkonnakohus28.03.20131-12-10715/68Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.08.20141-12-10715/100Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.04.20151-12-10715/117Viru Maakohus Rakvere kohtumaja09.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10715

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. augusti 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu S.H kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 25. augusti 2014 määrus S.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 108 eurot vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt määruskaebemenetluses S.H-le riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista S.H-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse. S.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „S.H , 1-12-10715, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.S.H tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.03.2013 otsusega ja teda karistati KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 257 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 266 lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S.H-le üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Lõplikuks sanktsiooniks kujunes liitkaristus 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg algas 26.05.2012 ja lõppeb 20.07.2016.
2.Viru Maakohtu 25.08.2014 määrusega jäeti S.H tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus leidis, et S.H vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei tule kõne alla erandlike positiivsete asjaolude puudumise tõttu. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid. 2.1 Vanglast saadetud materjalide kohaselt on S.H 18 kustunud distsiplinaarkaristust. Karistuse kustumine tähendab, et selle karistusega kinnipeetava negatiivset kohtlemist põhjendada ei saa. Õigusrikkumiste puudumine käesolevas kontekstis ei anna aga automaatselt alust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu jaatamiseks. Nimelt on õiguspärane käitumine normiks ka kinnipidamisasutuses. Vangistusest ennetähtaegset vabastamist õigustavad aga positiivsed erandlikud asjaolud, mitte normist hälbiva käitumise puudumine. Küll tuleb positiivseks pidada, et kinnipeetav on tööle asumisega suutnud distsiplinaarrikkumisi vältida. 2.2 S.H on varasemalt kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, sh reaalse vangistusega neljal korral. Käesoleval ajal kannab ta karistust röövimise, sissetungi ja omavoli eest. Varasemalt on teda karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, millele lisandub kehalise väärkohtlemise episood. Kinnipeetava kuritegude laad on muutunud raskemaks ja juurde on tulnud võõra asja ebaseaduslikule omastamisele suunatud finaalse iseloomuga vägivald. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2.3 Kinnipeetava elutingimusi hinnates leidis kohus, et kuna vanglast saadetud materjalide kohaselt on kinnipeetaval võlgnevusi kokku 2812,37 eurot, vabanemisfondis vahendite olemasolu kohta andmed puuduvad, siis on risk I. Antoškinil kuritegeliku aktiivsuse jätkumisele. Kinnipeetav on kohtuistungil väitnud, et töö leidmisel ei teki probleeme. Siiski nähtub materjalidest, et enne karistuse kandmise algust töötas isik juhutöid tehes. Kohtule on esitatud küll potentsiaalse tööandja garantiikiri, kuid tööandja polnud teadlik, et kinnipeetav asub elama Kohtla-Järvele, samal ajal kui töökoht on Narvas. Võttes arvesse, et varasemad teod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, siis kohtu hinnangul soodustab võlgnevuste olemasolu kinnipeetava kalduvust jätkata kuritegude toimepanemist. Vangla poolt koostatud riskianalüüsi hindamise tulemusena on isiku üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgmise aasta jooksul 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%.
3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada S.H vangistusest elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega. Kaitsja põhjendused on järgmised. 3.1 Praeguseks ajaks on S.H teadvustanud, et tal on olnud probleeme käitumisega ning ta on teinud sellest ka vastavaid järeldusi. Süüdimõistetu on kindel, et vabaduses ei teki tal raskusi võlgnevuste tasumisega, kuna tal on olemas kindel töökoht. 3.2 Süüdimõistetu iseloomustuse põhjal saab teha järelduse, et S.H on normaalse elu elamiseks motiveeritud ja seega tuleks talle anda võimalus ennast vabaduses tõestada ja oma elu korda seada. Algul läheb süüdimõistetu elama oma tuttava juurde, siis on plaanis võtta omaette

elamispind. Samuti on tal olemas töökoht nii Narvas kui Kohtla-Järvel. Vanglas olles töötas kinnipeetav vanglatööstuses. 3.3 Kaitsja on seisukohal, et vanglal on kõige põhjalikumad teadmised kinnipeetava isiku ja tema käitumise muutumise kohta ning vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märgib, et prokurör on oma seisukohas tuginenud vaid kinnipeetava varasemale elukäigule, mis omab küll kohtu jaoks tähendust, kuid ei tohi olla määravaks faktoriks süüdimõistetu tähtaegse vabastamise üle otsustamisel. 3.4 S.H kinnitab, et ta on nõus võtma endale katseajaks lisakohustusi. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab S.H-le võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav toimepandud kuritegusid ei õigusta ja on oma suhtumist muutnud. Positiivse asjaoluna võib välja tuua ka seda, et süüdimõistetul on vabaduses olemas toetav tugivõrgustik tuttavate näol. S.H perekonnas ei ole kriminaalse taustaga isikuid ning omavahelised suhted on üksteist toetavad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et S.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata ja rõhutab vaid peamist.
5.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud praegu piisavad kaalumaks üles tema kriminaalset minevikku ja käesoleva vangistuseni viinud kuritegude asjaolusid. Vaatamata sellele, et S.H on vangistuses viimase aasta jooksul käitunud õiguspäraselt, ei saa kohus ära unustada, et ta korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna kannab karistust mitmete kuritegude, sh kolme röövimise episoodi eest. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist raskete kuritegudega ja määruskaebuses toodud asjaoludest jääb süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks väheseks. Vastupidi, vaadates S.H eelnevat elukäiku ja tõdedes, et vangistuses on ta eeskujulikult suutnud käituda vaid aasta jooksul, puudub veendumus, et tema kriminaalses käitumises, mõtlemises ja hoiakutes oleksid toimunud sellised kardinaalsed muutused, mis annaksid aluse uskuda tema edasist õiguskuulekat käitumist ka vabaduses viibides.
6.Määruskaebuses esitatud argumendid maakohtu määruses sisalduvaid seisukohti milleski ümber ei lükka. Vaatamata kaitsja poolt esiletoodud asjaoludele (elu- ja töökoht, lähedaste tugi, soov tasuda võlgnevusi, isiku tahe elada edaspidi seaduskuulekalt, töötamine vangistuse ajal) leiab ringkonnakohus, et vangistuse jooksul ei ole kogunenud S.H ohtu piisavalt vähendavaid tegureid, mis põhjendaksid tema käesoleval ajal vangistusest vabastamist. Ja kuigi Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist, ei ole vangistusasutuse seisukoht kohtutele siduv ning kohtute siseveendumus kujuneb kogu nende käsutusse antud teabe põhjal. Praegusel juhul on nii esimene kohtuaste kui käesolevalt ka ringkonnakohus seisukohal, et S.H vabastamine ei ole põhjendatud. S.H on mõistetud karistusest kanda veel aasta ja kümme kuud, mille jooksul tal on võimalik näidata, et muutused tema mõtlemises ja hoiakutes ei ole ajutised. Vangistusseaduses sätestatud tähtaja möödudes on kohtul võimalik tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust uuesti arutada.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 3 pooltundi, mille eest ta taotleb tasu summas 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S.H hüvitada vandeadvokaat Marina Valge kaitsjatasu 108 eurot.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.