Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
25.08.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-10715
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Vandeadvokaat Marina Valge
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Z.V , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 26.05.2012 ja lõpp 20.07.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.08.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Z.V-lt menetluskuluna riigituludesse 147,20 eurot kaitsetasu adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700009084. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 147,20 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu Z.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Z.V-le, prokurörile ja kaitsjale. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.06.2014.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.03.2013.a kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 (neli) aastat vangistust, KarS § 257 järgi ja karistuseks mõiusteti 5 (viis) kuud vangistust, KarS § 266 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Z.V-le üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Lõplikuks sanktsiooniks kujunes liitkaristus 4 (neli) aastat 1 (üks) kuu ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.05.2012 ja lõpp 20.07.2016. Viru Vangla toetab kinnipeetava Z.V vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kohtuistung Z.V taotles kohtuistungil enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav märkis, et pärast vabanemist on tal elukoht olemas, ta hakkab elama tuttava juures, kes viibib ja töötab samal ajal xxxx. Kinnipeetava sõnul on ta elektroonilise järelevalve põhimõtetega kursis. Samuti on kinnipeetaval olemas töökoht nii xxxx kui xxxx. Z.V märkis ka, et vanglas olles töötas ta vanglatööstuses. Kaitsja leidis, et vanglal on kõige põhjalikumad teadmised kinnipeetava isiku ja tema käitumise muutumise kohta ja vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis ka, et prokurör on oma seisukohas tuginenud vaid kinnipeetava varasemale elukäigule, mis omab küll kohtu jaoks tähendust, kuid kaitsja taotles siiski Z.V ennetähtaegset vabastamist. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud, leides, et karistuspoliitiliselt ei saa aktsepteerida jõhkra ja vägivaldse esimese astme kuriteo toime pannud isiku kergekäelist enne tähtaega vabastamist. Prokurör viitas ka kinnipeetava 18-le tänaseks kustunud distsiplinaarrikkumisele. Prokurör leidis ka, et kinnipeetava vabanemisjärgse elukoha omaniku kirjaliku nõusoleku puudumine seab kahtluse alla kuni 20. juulini 2016.a probleemideta järelevalve kohaldamise. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava A. Kuznetsovi taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab oma otsustust alljärgnevalt. Käesolevas asjas on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud tingimisi ennetähtaega vabastamise formaalsed eeldused, s.o kinnipeetav Z.V on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ja nõustub elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus märgib, et tingimisi ennetähtaega vabastamise sätete kohaldamise raskuskese lasub materiaalsete eelduste täidetusel. Vastavalt KarS § 76 lg-le 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglast saadetud materjalide kohaselt on Z.V 18 kustunud distsiplinaarkaristust, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Karistuse kustumine tähendab, et selle karistusega kinnipeetava negatiivset kohtlemist põhjendada ei saa. Riigikohus on väljendanud kinnipeetaval distsiplinaarkaristuste eksisteerimise osas oma selget seisukohta, mille kohaselt on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses viibimise aja kestel tema ennetähtaegse vabastamise oluline eeldus. Kohus toonitab, et õigusrikkumiste puudumine käesolevas kontekstis ei anna alust automaatselt ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu jaatamiseks. Nimelt on õiguspärane käitumine normiks, ka kinnipidamisasutuses. Vangistusest ennetähtaegset vabastamist õigustavad aga positiivsed erandlikud asjaolud, mitte normist hälbiva käitumise puudumine. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetav on tööle asumisega suutnud distsiplinaarrikkumiste edasist toimepanemist vältida. Z.V on varasemalt kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, sh reaalse vangistusega neljal korral, käesoleval ajal kannab karistust röövimise, sissetungi ja omavoli eest. Varasemalt on karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, millele lisandub kehalise väärkohtlemise episood. Kinnipeetava Z.V-ni kuritegude laad on muutunud raskemaks, lisandunud on võõra asja ebaseaduslikule omastamisele suunatud finaalse iseloomuga vägivald. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava elutingimusi hinnates leiab kohus, et kuna vanglast saadetud materjalide kohaselt on kinnipeetav Z.V võlgnevusi kokku 2812,37 eurot, vabanemisfondis vahendite olemasolu kohta andmed puuduvad, siis on risk Z.V kuritegeliku aktiivsuse jätkumisele. Kinnipeetav on väitnud kohtuistungil, et töö leidmisel ei teki probleeme, siiski nähtub materjalidest, et enne karistuse kandmise algust töötas isik juhutöid tehes. Kohtule on esitatud küll potentsiaalse tööandja garantiikiri, kuid tööandja polnud teadlik, et kinnipeetav asub elama xxxx, kui töökoht on xxxx. Võttes arvesse, et varasemad teod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, siis kohtu hinnangul soodustab võlgnevuste olemasolu kinnipeetava kalduvust jätkata kuritegude toimepanemist. Vangla poolt koostatud riskianalüüsi hindamise tulemusena on isiku üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgmise aasta jooksul 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. Tähelepanuta ei saa jätta ka võimaliku vabanemisjärgse elamispinna omaniku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks kirjaliku nõusoleku puudumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.V vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei tule kõne alla erandlike positiivsete asjaolude puudumise tõttu. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav on tänaseks saavutanud talle individuaalses täitmiskavas vangistuse täitmisele pööramisega seatud eesmärgid. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Isikul on küll subjektiivne õigus nõuda kohtult tema tingimisi ennetähtaegu vabastamise arutamist, kuid mitte ennetähtaegu vabastamist. Kohtunik Anu Ammer
Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammeri 27.08.2014 vea parandamise kohtumääruse
Parandada kohtumääruse põhjendavas osas läbivalt Z.V nimi, lugedes määruses käsitletud kinnipeetava õigeks nimeks Z.V. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2014 kohtumääruse
Viru Maakohtu 25. augusti 2014 määrus Z.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 108 eurot vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt määruskaebemenetluses Z.V-le riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Z.V-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse. Z.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Z.V, 1-12-10715, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Riigikohtu 05.11.2014 kohtumääruse
Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Z.V kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus 05. novembril 2014. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne nooremreferent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.