Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
17.04.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-15779
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Aleksei Forstiman
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid F.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
F.T , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: Kodutute varjupaik aadressil xxxx Karistuse kandmise algus 23.06.2010 ja lõpp 23.06.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.04.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta F.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista F.T-lt menetluskuluna riigituludesse 203,52 eurot kaitsetasu adv. Aleksei Forstiman poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank
Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Narlex kasuks 203,52 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Aleksei Forstimani poolt süüdimõistetu F.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.T on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti talle 7 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistuse algust alates tema vahistamisest 23.06.2010. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung F.T taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on asunud paranemise teele ning soovib vabaduses elada karsket eluviisi. Kõik kuriteod on sooritatud alkoholi tarvitades, kuid ta ei kavatse enam vabaduses alkoholi tarvitada. Kinnipeetav avaldas, et ta saab oma viimasest kuriteost aru ning ta tunnistas ennast süüdi. Vabaduses soovib kinnipeetav elada normaalset elu. Suitsetamise on vangistuses maha jätnud. Kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle üldse. Kinnipeetav avaldas, et ta on 70 protsenti invaliid ning vabanedes saab pensioni. Kohtukulude tasumiseks peab tööle minema. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja leidis, et materjalides on väga palju positiivset. Isik on oma karistuse kandmise ajal suhtumist parandanud. Kinnipeetav räägib, et ta on muutunud ning kaitsja hinnangul kinnipeetav räägib südamest. Kinnipeetav on toimepannud väga raske kuriteo, kuid aega tagasi keerata ei saa. Karistus on kinnipeetava puhul oma eesmärgi täitnud. Vangistuse ajal ei ole olnud rikkumisi. Riigikohus on leidnud, et õiguspärane käitumine vangistuses on oluline tingimus enne tähtaegse vabastamise korral. Isik on läbinud programmi Eluviisitreening. Vangla iseloomustusest nähtub, et riskid ja ohud on minimaalsed. Vangla ise ei ole tahtnud talle katseajaks kohustusi. Kaitsja leiab, et elukoha puudumine ei ole takistuseks, kuna tal on võimalik kasutada Narva kodutute majutusteenust. Isikule saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Vanglas kannab karistust seitsmendat korda. Isik on toimepannud nii isikuvastaseid kui ka varavastaseid kuritegusid. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Eeltoodust järeldub, et varasemad (sh kustunud) karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kuriteo asjaoludest tulenevalt, oli süüdimõistetu tahtlus suunatud raske isikuvastase kuriteo (tahtliku tapmise) toimepanemisele. On selge, et tapmine esimese astme kuriteona on äärmiselt raske kuritegu, kuna selle toimepanemisega on põhjustatud inimese surm. Just kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks eelnimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kuigi kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, siis ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku üldjoontes rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste elusse, kaaskodanike turvatundesse. Kohus märgib, et õiguspärane ja seaduskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Isikul puudub vabanedes kindel elukoht. Enne vangistust puudus kinnipeetaval eluase ning sageli ööbis ta xxxx kodutute öömajas. Isiku selgituste kohaselt ei ole tal kunagi omaette elamispinda olnud, vahel lubas õde J K ööbida enda juures. xxxx linnas tegeleb munitsipaaleluruumi üürile andmisega ja kasutamisega xxxx, kuhu isik võib pöörduda oma eluasemeküsimuses. Perioodil, mil isik ei saa veel üürida munitsipaaleluruumi, võib ta kasutada kodutute osakonna teenust, mida võimaldab xxxx linna Sotsiaalhoolekandekeskus. Vabanedes puuduv kinnipeetaval kindel töökoht. Kinnipeetaval on võimalus vabaduses saada töövõimetuspensionit. Kinnipeetav töötas kümme aastat xxxx, kuid kaotas töö alkoholiprobleemide tõttu. Peale tööst ilmajäämist muutus sissetulek juhuslikuks ning toimetuleku mõjutavaks teguriks sai alkoholi kuritarvitamine. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetava suhtlusringis puuduvad isikud, kes ei kuritarvita alkoholi. Vangla iseloomustuse kohaselt ei täheldata, et kinnipeetav teeks jõupingutusi oma eluviisi muutmiseks. Kinnipeetav jõi alates 2000. aastast kuni tema kinnipidamiseni 2010 aastal igapäevaselt alkoholi ning parandas pead pohmeluse leevendamiseks igasuguste vedelikega, mis vähegi piiritust sisaldasid. Isik on alkoholijoobes toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Vestluses vanglaga on isik avaldanud valmisolekut sõltuvusainete kuritarvitamist arutama, kuid tunnistab, et ta ei ole näinud alternatiivi oma eluviisile. Vangla iseloomustab kinnipeetavat kui isikut, kes probleemide lahendamise asemel väldib probleemide tunnistamist. Kinnipeetav on ühiskonnas kehtivate reeglite osas pime ja ei näe mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. Isik leiab, et talle on tehtud ülekohut. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.