Kohtulahend

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 16.06.2008. a otsusega on Ennu Gansen süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 121 ja § 114 p 6 järgi ja talle on mõistetud liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 10 aastat vangistust. Ennu Gansenile mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 26.04.2007. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust, võrra. Ennu Gansenile mõisteti lõplikuks karistuseks 10 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2008. a otsusega tühistati eelnimetatud Pärnu Maakohtu otsus osaliselt, s.o Ennu Ganseni süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 6 järgi ja liitkaristuse mõistmises. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega tunnistati Ennu Gansen süüdi KarS § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Ennu Gansenile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Ennu Gansenile mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 26.04.2007. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust, võrra. Ennu Gansenile mõisteti lõplikuks karistuseks 9 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.06.2007. a ja lõppeb 06.12.2016. a. Tartu Vangla ei toeta Ennu Ganseni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Ennu Ganseni tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Prokurör on osundanud asjaolule, et materjalide kohaselt ei soovi Ennu Gansen ise ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Vangla ei toeta, kuna riski on hinnatud liialt kõrgeks. Lisaks puudub Ennu Gansenil kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik. Ennu Gansen on olnud ka psüühiliselt ebastabiilne ja vägivaldsust enesele ei tunnista.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Ennu Gansen selgitas kohtus, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kui teda lihtsalt välja lastakse. Ennu Gansen soovib tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda, kui teda saadetakse enne sundravile. Ennu Ganseni hinnangul peaks riik teda raske tervisekahjustuse tekitamise eest ka terveks ravima. Ennu Gansen kannab karistust teo eest, mida ta sooritanud ei ole. Ka seetõttu on talle vanglaolud halvasti mõjunud. Ta on informeerinud ka vangla direktorit, aga ta ei teinud midagi. Esimese asjana hüppab ta trepist alla. Ennu Gansenil on diagnoositud raske korduv depressioon. Saab tugevaid antidepressante, mis hoiavad teda suhteliselt stabiilses olukorras. Kui enesetapumõtted tekivad saab Ennu Gansen iga kell ühendust julgeolekuosakonnaga ja psühhiaatri vastuvõtule. Ennu Ganseni jaoks on põhjuseks psühhoterror, mis vanglas on. Vabanemise korral alkoholi tarvitama ei hakka. Muidu tarvitas vabaduses alkoholi suhteliselt palju. Suitsetamisest on valmis vabatahtlikult loobuma. Suitsetab seetõttu, et see on keelatud, st trotsi pärast. Ennu Ganseni

hinnangul on ta praegusest karistusajast 3 aastat välja teeninud – varguste eest ja noaga vehkimise eest. Eeluurimise ajal oli Ennu Gansen veendunud, et ta tappis inimese, kuid kohtus selgus, et inimene elas veel 2 nädalat. Sellest ajast sai Ennu Gansenile selgeks, et tema teda tappa ei saanud. Vabanemise korral saab Ennu Ganseni elupaik olema varjupaik. Türil ootavad vanad sõbrad, kuigi temast ei ole enam kurjategijat. Pension on tal olemas, elukoha saamisega raskusi ei teki. Vangistuse jooksul on läbinud ühe sotsiaalprogrammi ja tegelenud nõuete täitmisega, alla tuhande euro on jäänud. Varem on Ennu Gansenil psüühilisi probleeme olnud – kõnehäired ja ta on kõrvalhoone põlema pannud. Eesti Vabariigi ajal ei ole tal eelnevalt üheski vanglas psüühilisi probleeme olnud. Lähedastest on Ennu Gansenil vanem õde, kes elab Järvamaal. Üks õde ja vend on veel, kuid nendega Ennu Gansen ei suhtle. Ennu Ganseni hinnangul oleks kõige parem statsionaarne psühhiaatriline ravi. Kaitsja leiab, et Ennu Ganseni puhul on tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud. Ennu Gansenil ei ole distsipliinirikkumisi, ta on austanud korda ja on oma käitumist muutnud. Samuti ei ole enam alkoholi probleemi, millest varasemad kuriteod suuresti tingitud olid. Kaitsja arvates tuleb arvestada karistuste kustutamist karistusregistrist ka ennetähtaegse vabastamise otsustamisel (Tartu Maakohtu 31.01.2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-4954). Seega tuleb lähtuda, et Ennu Gansenit on varem karistatud kahel korral ja ta kannab esimest vanglakaristust. Ennu Gansen on esitanud nõusoleku alluda psühhiaatrilisele ravile. Isikul on tuvastatud raske puue ja raske korduv depressioon. Tartu vanglas koostatud patsiendikaardist nähtub, et isikul on vaja statsionaarset ravi. Kaitsja palub Ennu Ganseni tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada, kui kohus määrab lisakohustuse ravi läbimiseks ja ravi rahastatakse riigi vahenditest. Kui kohus leiab, et ravile allutamine on piiratud ja Ennu Gansen peaks ise ravi eest tasuma, palub kaitsja arvestada kinnipeetava seisukohta, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on KarS § 76 järgi õigus taotleda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole tegemist kohustusega, st kinnipeetaval on õigus otsustada, kas ta soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist või mitte. Sellesisulist seisukohta kinnitab kohtu arvates ka põhimõte, mille kohaselt kuuluvad reeglina süüdimõistetutele mõistetud karistused ärakandmisele tervikuna ja üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad nende tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. Kuna Ennu Gansen on soovinud oma tingimisi ennetähtaegset vabastamist tingimuslikult, peab kohus vajalikuks esmalt hinnata ja analüüsida, kas Ennu Ganseni taotlus määrata lisakohustusena sundravi, mis tasustatakse riiklikest vahenditest, on võimalik. Ennu Gansen on teinud kohtule ka kirjaliku avalduse selle kohta, et ta on nõus alluma psühhiaatrilisele sundravile ja kuna tal rahalised vahendid puuduvad, palub rahastada ravi riiklikest vahenditest. Kohtu hinnangul ei ole Ennu Ganseni taotlus määrata lisakohustusena kohustus alluda sundravile õiguslikult põhjendatud. KrMS § 393 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, ta on ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab psühhiaatrilist sundravi, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt KrMS 16. peatüki sätetele. Seega on KrMS §-s 393 sätestatud selged ja konkreetsed eeldused psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise üheks eelduseks asjaolu, et isik on pannud süüteo toime süüdivana, kuid jäänud pärast kohtuotsuse tegemist ja enne karistuse ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või tal on tekkinud muu raske psüühikahäire. Lisaks sellele on oluline tuvastada, et isik on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale või ühiskonnale ning ta vajab sundravi. Ennu Ganseni kaitsja on kohtule esitanud mitmeid tõendeid Ennu Ganseni tervisliku seisundi kohta. Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 1039410 ja Sotsiaalkindlustusameti 22.01.2015. a otsusega nr 1179489 on tuvastatud Ennu Gansenil osaline töövõimetus - töövõimetuse kaotus 80%, põhjuseks on toodud üldhaigestumine. Viimase otsusega loeti töövõimetuse tekkimise ajaks 26.12.2014. a ja kestuseks üks aasta. Kohtule on esitatud ka dokument Tartu Vangla meditsiiniosakonna otsusega Ennu Ganseni ravi suhtes. Sellest nähtub, et Ennu Gansenil on diagnoositud raske korduv depressioon psühhootiliste sümptomiteta ja alkoholi kuritarvitamine. Arsti otsuse kohaselt on määratud ravimite võtmine ja alates 08.03.2013. a statsionaarsele ravile. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Ennu Gansen on psühhiaatrilist ravi saanud minevikus ja saab ka praegu. Enne vangistust oli Ennu Gansenile määratud töövõimetus 50%. Ennu Gansen tunnistab, et tal on korduvalt esinenud enesetapumõtteid ja -katseid ning viimati tegi enesetapukatse 2011. a veebruaris, sest oli kaotanud elu mõtte. Iseloomustuse kohaselt on Ennu Gansen kinnitanud, et on nüüdseks sellistest mõtetest loobunud, sest hoiakutes ja väärtushinnangutes on toimunud muudatus ning ta on nüüdseks leidnud elu mõtte. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Ennu Ganseni enesehinnang on tõusnud ja toimetulekuprobleeme tal ei esine. Eeltoodust järeldub, et Ennu Ganseni tervislik seisund vajab pidevat järelevalvet ja ravi. Vajalik ravi on talle vangistuses viibides ka tagatud ja seda kinnitavad muuhulgas Ennu Ganseni enda selgitused, mille järgi on tal võimalik vajaduse korral koheselt saada psühhiaatri vastuvõtule ning ta saab regulaarselt ravi. Samuti ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et Ennu Gansen on tervislikust seisundist tulenevalt ohtlik endale või teistele. Vaatamata sellele peab kohus vajalikuks rõhutada, et käesolevas menetluses ei ole võimalik kohtul võtta seisukohta, kas Ennu Ganseni suhtes oleks sundravi kohaldamine sisuliselt põhjendatud või mitte. KrMS § 393 näeb sundravi

kohaldamiseks ette menetluse erikorra, mida tuleb järgida. Seega ei saa kohus tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kohaldada sundravi KarS § 86 lg 1 alusel. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on kohtul võimalus määrata KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda ravile, kui inimene on selleks eelneva nõusoleku andnud. Nimetatud sättega ei peeta silmas psühhiaatrilist sundravi, mille kohaldamist on Ennu Gansen soovinud. Sellele vaatamata on kohtul võimalik määrata kohustusena läbida psühhiaatriline ravi, kui isik on selleks eelneva nõusoleku andnud. Küll ei rahastata nimetatud ravi riigi eelarvelistest vahenditest psühhiaatrilise abi seaduse kohaselt. Seega, kui Ennu Ganseni teadval nõusolekul määrab kohus talle kohustuseks pöörduda psühhiaatri poole ja vajadusel läbida ravi, peab Ennu Gansen ise kandma raviga seotud kulud, kuna riigieelarvelistest vahenditest neid kulusid ei kaeta. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud need eeldused, mille olemasolu korral Ennu Gansen tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt soovis. Sellest lähtudes tuleb jätta Ennu Gansen tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamata.

seisundit ja fakti, et Ennu Gansenil puudub objektiivne võimalus kulusid hüvitada, ei ole käesoleval juhul tõendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaitsja taotluse jätta menetluskulud riigi kanda. Kohus peab vajalikuks KrMS § 180 lg 1 alusel mõista menetluskulud välja Ennu Gansenilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.