Kohtulahend

Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-11-8854, menetluskulu, Denis Harri “. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 28.03.2012. a otsusega on Denis Harri süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 188 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõistetud KarS § 63 lg 1 alusel 6 aastat vangistust; süüdi tunnistatud KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti Denis Harrile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu 10.01.2011. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 2 aastat vangistust, ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s. o 2 päeva. Lõplikuks liitkaristuseks loeti 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 05.09.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat vangistust, võrra. Denis Harrile mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2012. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 28.03.2012. a otsus Denis Harri karistamises KarS § 63 lg 1 alusel 6-aastase vangistusega. Ringkonnakohtu otsusega tunnistati Denis Harri süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust; tunnistati süüdi KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused, sh KarS § 213 järgi mõistetud 1 aastane vangistus, kaetuks raskeima karistusega. Denis Harrile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Pärnu Maakohtu 17.04.2013. a määrusega tehti täpsustus Pärnu Maakohtu 28.03.2012. a otsuses Denis Harrile mõistetud karistuse osas: tühistati Denis Harrile Pärnu Maakohtu 16.09.2010. a määrusega (kriminaalasi nr 1-09-1105) kohaldatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Pärnu Maakohtu 17.02.2009. a otsuse järgi. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks sooritatud üldkasuliku töö kaudu 3 päeva vangistust. Ärakandmata karistus nimetatud määruse ja otsuse järgi on 2 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu 28.03.2012. a otsusega Denis Harrile mõistetud lõplikku karistust (s.o 7 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust), Pärnu Maakohtu 16.09.2010. a määruse ja Pärnu Maakohtu 17.02.2009. a otsuse järgi kohaldatud ja ärakandmata karistuse osa - 2 kuud 4 päeva vangistust - võrra, loeti lõplikuks karistuseks 8 aastat 2 kuud 2 päeva. KarS § 68 lg 1 järgi arvati karistusaja hulka käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi lugeda tema karistusaja alguseks 18.01.2011. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.01.2011. a ja lõppeb 20.03.2019. a. Vangla toetab Denis Harri vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxx linnas. Elukoht vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Eramaja kuulub Denis Harri vanaemale xxxxxxxxxxxxx, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.

Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Denis Harri tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Denis Harri tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. Denis Harrit on karistatud narkokuriteo toimepanemise eest katseajal, samuti on varem teda korduvalt karistatud, sh narkokuriteo toimepanemise eest. Seega ei ole eelmised karistused mingit mõju avaldanud. Iseloomustusest on näha positiivseid muutuseid, kuid nende süvendamiseks on otstarbekas jätkata karistuse kandmist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Denis Harri selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Denis Harri selgitas, et on süüdi toimepandud kuritegudes ja kahetseb. Kõik algas kanepi tarvitamisest kui ta oli 16-aastane. Kujunes sõltuvus ja raha saamiseks hakkas ta kanepit müüma. Vangistuses on Denis Harri mõistnud kui negatiivselt on kanepi tarvitamine mõjunud. Ta on kaotanud karjääri, on kahjustanud suhteid lähedastega. Kanepi edasiandmine ei olnud ohtlik ainult Denis Harrile, vaid kogu ühiskonnale. Vanglas on ta kanepi suitsetamisest vabanenud, on suitsetamisest vabanenud, on hakanud raamatuid lugema ja omandanud väikeettevõtja eriala. Denis Harri soovib tööle minna, tasuda rahalised nõuded, samuti soovib edasi õppida. 2014. a lõpus viibis Denis Harri Soomes, kus teda karistati 8-kuulise tingimisi vangistusega vargusekatse eest. Denis Harri on veendunud, et ta on täielikult sõltuvusest vabanenud. Lapsepõlvesõbral on ettevõte, kus ta saaks Denis Harrile tööd pakkuda. Denis Harri lähedased on ema ja vend. Ema elab ja töötab Soomes, vend Iirimaal. Endise suhtlusringkonnaga Denis Harri enam suhelnud ei ole. Kaitsja palub Deniss Harri vabastada tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega. Denis Harril on kindel elukoht vanaema juures, keda peab Denis Harri vajalikuks aidata. Vanglas puuduvad Denis Harril distsiplinaarkaristused. Denis Harri pankrot on välja kuulutatud ja ta on ette võtnud võlgadest vabastamise menetluse. Pereliikmed toetavad Denis Harri vabastamist ja on valmis teda rahaliselt toetama ajal, kui ta järelevalve ajal ei saa tegeleda sissetuleku teenimisega. Kindel töökoht. Denis Harri vabastamine annab võimaluse järk-järgult resotsialiseeruda ja suurema õiguskuulekuse edaspidiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Denis Harri vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxu linnas. Nimetatud aadressil asuv eramu kuulub Denis Harri vanaemale xxxxxxxxxxxxe. Majas elab Denis Harri vanaema, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Denis Harri vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.

Convictus sõltuvusprobleemidega isikute tugirühmas. Denis Harri ei läbinud sõltlaste tugigrupi programmi täies mahus, kuna osales kolmel kohtumisel 14-st. Vangistuses viibides on Denis Harriga läbi viidud vestlusi kontaktisiku ja sotsiaaltöötajaga. Samuti on Denis Harri loobunud suitsetamisest. Denis Harri omandas vangistuses viibides väikeettevõtluse eriala ja läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vanglas olles on Denis Harri hakanud tegelema tervisespordiga, mida soovib jätkata ka vabaduses. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohtu hinnangul on Denis Harri käitumine karistuse kandmise ajal positiivne. Kohus peab positiivseks, et Denis Harri on aru saanud ja mõistnud tagajärgi, mis on talle kaasa toonud narkootiliste ainete tarvitamine ning ta on motiveeritud kanepi tarvitamisest täielikult loobuma. Arvestades, et Denis Harri on pikaajaline kanepi tarvitaja ning tal on diagnoositud kanepi ja stimulantide sõltuvus (remissiooni staadiumis), on kohtu arvates ennatlik olla veendunud, et Denis Harri ongi sõltuvusest vabanenud. Denis Harri ise on avaldanud kohtule veendumust, et ta on sõltuvusest karistuse kandmise ajal vabanenud. Siinkohal peab kohus oluliseks osundada, et juulis 2014. a on Tartu Vangla direktori käskkirjaga otsustatud Denis Harri suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et Denis Harri tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega. Oktoobris 2014. a lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine Denis Harri suhtes. Kuigi Denis Harri on vaidlustanud nimetatud käskkirja halduskohtus, ei ole käesolevaks ajaks kohus otsustust teinud ja seega eelviidatud käskkirja tühistanud (haldusasi nr 3-14-52338). Vangla iseloomustuse kohaselt teadvustab Deniss Harri oma probleeme, kuid ei mõista oma varasema eluviisi ja kuritegeliku käitumise seost ning kaldub põhjenduseks tooma väliseid asjaolusid. 3.3 Vabanedes soovib Denis Harri asuda elama oma 90-aastase vanaema xxxxxxxxxxxxjuurde xxxxxxxxxxxxxxxxlinn. Vanaemal on invaliidus ja ta ei saa iseseisvalt majapidamistöödega hakkama. Vabanedes soovib Denis Harri vanaema igapäevatoimetustes aidata. Denis Harri väitel on tal suhted pereliikmetega kinnistunud ja tema lähedased (ema, vend ning vanaema) toetavad Denis Harri vabanemist. Denis Harri ema xxxxxxxxxxxxelab ja töötab Soomes ning vend xxxxxxxxxxxxxxlab ja töötab Iirimaal. Denis Harri väidete kohaselt ta endiste sõpradega enam ei suhtle. Vabanedes soovib Denis Harri asuda tööle OÜ-s Alvanda Transfer. Tööandja on kinnitanud töökoha olemasolu. Ühtlasi soovib Denis Harri alustada uuesti õpinguid Mereakadeemias. Vabanemisfondis on Denis Harril vangla andmetel 191,65 eurot ja tema vastu on esitatud rahalisi nõudeid 6348,63 euro suuruses. Denis Harri sõnul on tema suhtes välja kuulutatud pankrot. Kohus leiab, et Denis Harri vabanemisjärgsed elutingimused head. Denis Harril on vabanemise korral tagatud kindel elukoht vanaema juures ja töökoht Alvanda Transfer OÜ-s. Seeläbi on Denis Harril olemas vajalikud eeldused selleks, et tagada stabiilne elukorraldus ja majanduslik kindlustatus. Lisaks on Denis Harrit valmis materiaalselt toetama tema ema ja vend. Kohus peab positiivseks sedagi, et Denis Harril on vabanemise korral olemas lähedaste toetus, mis võimaldab paremat resotsialiseerumist. Küll on siinkohal oluline, et Denis Harri lähedased (ema ja vend) elavad ja töötavad välismaal, mistõttu nende abi ja toetus ei saa kindlasti olema nii vahetu, kui see oleks olukorras, kus nad elaksid ja töötaksid Eestis.

Kriminaalmenetluse kulud Denis Harri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi abi Kristi Haas Advokaadibüroost Sirje Must. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 182,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 134,16 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 134,16 eurot. Kaitsja taotles kaitsja sõidukulu ja sõidule kulunud aja tasu riigi kanda jätmist, kuna kaitsjal tuli kohtuistungile sõita Tartust. Ülejäänud kulude osas taotles kaitsja ajatamist. Denis Harri nõustus kaitsja taotlustega. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et kaitsja taotlus jätta kaitsja sõidukulu ja sõidule kulunud ajatasu riigi kanda on põhjendatud. Siinjuures lähtub kohus sellest, et kaitsja määramise vajadus tekkis sellest, et Denis Harri taotles kaitsja osavõttu menetluses, kuid ei olnud valinud endale kokkuleppel kaitsjat. Denis Harrile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Kristi Haas, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Sirje Must kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Õpetaja 9, Tartu. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukohaks on Tartu, kuid Denis Harri tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja arutatakse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas, tekkis kaitsjal tasu saamise õigus sõidule kulunud aja osas ja õigus sõidukulude hüvitamisele. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdimõistetute erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja arutamine, ning kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdseks kohtlemiseks jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud (TartuJõgeva-Tartu) ja tasu sõidule (Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest kogusummas 62,16 eurot. Seega tuleb Denis Harrilt välja mõista menetluskulud summas 72 eurot. Kohtu hinnangul ei ole väljamõistetavate menetluskulude tasumise ajatamine põhjendatud. Siinjuures tugineb kohus sellele, et kohtule ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Denis Harri rahaline seisund ei võimalda tal väljamõistetavaid kriminaalmenetluse kulusid ühe korraga tasuda. Siinkohal rõhutab kohus, et ainuüksi asjaolu, et Denis Harri kannab karistust ja tal puudub sissetulek, ei tähenda, et menetluskulude hüvitamine käiks talle üle jõu. Samuti ei välista see võimalust, et kinnipeetavat ei toetaks rahaliselt tema lähedased. Kohtule ei ole esitatud tõendeid Denis Harri rahalise seisundi kohta. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaitsja taotluse ajatada menetluskulude tasumine. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.