Kohtulahend

6) mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta kriminaalkorras karistatud isikutega Margo Meigo vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

alates

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margo Meigo elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Margo Meigo tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 28.03.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Pärnu Maakohtu 15.02.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud kandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 18.01.2011 ja lõpp 15.08.2018. Kinnipidamisasutuses Margo Meigo kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama vanemate juurde xxx Kinnipeetaval on põhiharidus. Peale põhihariduse omandamist asus õppima xxxxxx laomajanduse eriala, kuid õpingud jäid pooleli. Õppimisele eelistas õppetööväliseid tegevusimeeldis sõpradega koos olla, linnas hulkuda, tarvitada joovasteid. Kinnipeetav üritas õppida antud koolis ka elektriku eriala, mis jäi pooleli. Kinnipeetav asus vanglas 2013.a. omandama puidupingioperaatori eriala, käesoleval ajal on kutseõppe lõpetanud väga heade tulemustega. Viimane aasta enne vanglasse sattumist oli tegevuseta. Narkootikumide käitlemise eest sai rahalist kasu. Rahaliselt toetasid ka vanemad. On lühiajaliselt töötanud nii ehitusel, saekaatris kui tegelenud küttepuude ladustamisega (xxx). On vangistuse jooksul töötanud xxx. Kinnipeetava vanemate sõnul on neil võimalik ennetähtaegse vabanemise korral poega materiaalselt toetada. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulus erineva käitumismustriga isikuid, nende seas oli ka kriminaalkorras karistatud ning narkootikumide tarvitajaid. Kinnipeetava sõnul on tarvitanud varem alkohoolseid jooke sageli ning suurtes kogustes. Alkoholijoobes vägivaldset käitumist täheldatud ei ole. Väärteokorras karistatud xxx eest 14 korda. Saab aru alkoholi halvast mõjust, Viru vanglas on läbinud xxx M. Meigo on proovinud erinevaid narkootilisi aineid. Põhinarkootikumiks oli kanep, mida enne vanglasse sattumist jõudis 4 aastat igapäevaselt tarvitada. Nii kanepi tarvitamisele kui ka selle müümisele jõudis tuttavate kaudu. Narkootikumide käitlemise eelis olevat olnud nii rahaline kasu, kui võimalus igapäevaselt narkootikume tarvitada. Väärteokorras on karistatud xxx rikkumise eest 2009.a. Margo Meigo on kriminaalkorras karistatud teist korda ning vanglakaristust kannab esimest korda. Mõlemal korral karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid ning oma tegevustes eelistanud minna nö kergema vastupanu teed. Praegu on olemas motivatsioon elukorralduses muudatusi teha ning elada seaduskuulekat elu. Margo Meigo on 09.10.2012 - 27.11.2012 läbinud vanglas Sotsiaalsete oskuste treeningu. 17.06.2013 - 24.04.2014 läbis Viru vanglas kutseõppe ning omandas puidupingioperaatori eriala. M. Meigo on töötanud vanglas majandustöödel koristajana 30.04.2014 - 29.07.2014. Osalenud MTÜ Teekond sõltlastele suunatud tugigrupi töös 11.05.2014-29.07.2014. M. Meigo on Viru vanglas läbinud ka sõltlastele mõeldud xxx - 09.07.2013a. Alates 01.08.2014 on M. Meigo osalenud individuaaltööna Viha juhtimise programmi läbimisel. Käitumine vangistuse jooksul on olnud hea.

21.08.2014 on vangla poolt alustatud ja läbi viidud menetlus Margo Meigo avavanglasse Paigutamiseks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 17%. Viru vangla toetab Margo Meigo ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla on isikul võimalus elama asuda vanemate juurde aadressil xxx Tegemist on 5-toalise eramajaga, kuhu saab paigaldada elektroonilise valveseadme. Antud elamispind kuulub kinnipeetava vanematele, kes on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks neile kuuluvale elamispinnale. Kinnipeetaval on elamiseks omaette tuba. Antud elamispinnal elavad kinnipeetava vanemad ja alaealised õde ning vend. Kinnipeetava vanemate sõnul asuks kinnipeetav peale ennetähtaegset vanglast vabanemist tööle tema isale (kaasomanik) kuuluvasse xxx" ja hakkaks tööle metsatöödel. Kinnipeetava vanemate sõnul kinnipeetav enne ametlikult töötanud ei ole. Kinnipeetava vanemate sõnul on neil võimalik kinnipeetavat materiaalselt aidata. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral (Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine), väärteokorras karistatud 31-l korral (AS - 14, LS - 2, ÜTS - 7, TubS - 7, NPALS - 1). Prokuröri abi Kristiina Erte, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta Margo Meigo tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdemõistetu varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 2-l korral kriminaalkorras ning 31 korda väärtegude toimepanemise eest karistatud isikuga (4 kehtivat ja 27 arhiveeritud väärteokaristust, peamiselt AS § 71 ning NPALS § 15 /1/ järgi sätestatud väärtegude toimepanemise eest). Süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 15.08.2018, st karistusaja lõpuni suudab selle läbida nõuetekohaselt. Margo Meigo taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja vandeadvokaat Kaire Aus toetab kinnipeetava taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Margo Meigo taotluse ja asjakohased põhjendavad selgitused, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Margo Meigo on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Margo Meigo isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ning sellele järgnenud perioodil ja karistuse kandmise ajal kinnipidamiskohas. Margo Meigo karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - ta on oma teo hukka mõistnud, soovib end muuta ja loobuda kuritegelikust käitumisest ja on oma käitumisel neid nõudeid vangistuse kestel ka sisuliselt järginud.

Tal on motiveeritud soov resotsialiseerida ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik Pärnu kriminaalhooldusosakonnast toetavad Margo Meigo ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega 6 kuuks. Vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt. Vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Seega kinnipeetav on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu, peale võimalikku vabanemist elada aadressil Kaasiku 7 Pärnu. Kriminaalhooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud, süüdimõistetu vanemad on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks andnud nõusoleku. Tegemist on 5-toalise eramuga, mis kuulub M.Meigo vanematele ja kus M.Meigol on omaette tuba. Peale eelnimetatute elavad majas ka M.Meigo alaealised õde ja vend. Vabanedes on M.Meigol garanteeritud töökoht xx metsatöödel metsameistri abilisena ( tõend t lk. 30 garantiikiri võimaliku töökoha kohta) . Kohus leiab, et edaspidised võimalused vabaduses (eelkõige kindla töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Kohus arvestab esitatud argumente vangistuse ajal sotsiaalsete oskuste treeningu läbimisel 9.10.2012 kuni 27.11.2012. Ajavahemikul 17.06. 2013 kuni 24.04.2014 läbis Viru Vanglas kutseõppe ning omandas puidupingioperaatori eriala väga hea õppeedukusega. M.Meigo töötas Viru Vanglas majandustöödel koristajana 30.04.2014 kuni 29.07.2014. Samuti osales xxxTeekond sõltlastele suunatud tugigrupi töös 11.05.2014 kuni 29.07.2014, kus osalemine oli aktiivne ja M.Meigo on motiveeritud õpitud teadmisi tulevikus ka kasutama. M.Meigo läbis sõltlastele mõeldud Eluviisitreeningu 17.05.2013 kuni 09.07.2013. M.Meigo arvab, et tulevikus saab hakkama ilma uimastite ja alkoholi tarvitamiseta. Alates 1.08.2014 osales individuaaltööna Viha juhtimise programmi läbimisel. Psühholoogi hinnangul on M.Meigo aktiivne õppija ja seadnud endale reaalsed eesmärgid tulevikuks õpitu kasutamiseks. Viru Vangla on algatanud 21.08.2014 ja viinud läbi menetluse Margo Meigo avavanglasse paigutamiseks. M.Meigo on viibinud korduvalt väljasõidul kodukülastusena. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Vanglakaristust kannab esimest korda ning tema taasühiskonnastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi. Kohus arvestab ka asjaolu, et M.Meigo kannab karistust süütegude eest, mille ta pani toime alaealisena (15.02.2010 Pärnu Maakohtu kohtuotsuse ja 28.03.2012 Pärnu Maakohtu kohtuotsuse alusel) tunnistas end koheselt süüdi ja kahetses toimepandut. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Margo Meigo võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kohus leiab, et Margo Meigo tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata Margo Meigo püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Margo Meigo vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.