Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A. Egorov on süüdi tunnistatud 28.03.2012.a Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-8854 KarS § 184 lg 1 järgi karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti tema karistusaja alguseks eelvangistuse aja alguskuupäev 31.03.2011.a. Kohtuotsus jõustus 16.01.2013.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.03.2011.a ja lõpeb 31.03.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes A. Egorovil 31.07.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Andrey Egorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta A. Egorovi taotlust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokuröri arvates ei võimalda A. Egorovi suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist kohaldada ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolud. Isik tunnistati süüdi I astme kuriteos narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Kohtuotsusest nähtub, et isik ei tunnistanud oma süüd. Ta väitis, et narkootilist ainet kasutas ta ise ning tarbis seda valuvaigistamise eesmärgil. Samas aga kohtus leidis tõendamist asjaolu, et ta omandas, hoidis ja andis edasi narkootilist ainet suures koguses. Tema juurest leiti 1696,87 grammi narkootilist ainet kanepit, mis oli täpse kogusega pakendatud 44 minigripi kilekottidesse. Vangla on märkinud, et isik ei taju oma tegevuse laiemat mõju ja tagajärgi, on enesekeskse lähenemisega. Positiivne on see, et isik on osalenud vangla poolt pakutavates programmides ja keeleõppes. Ning ka see, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi käesoleval ajal ei ole. A. Egorovi sotsiaalne võrgustik lähedaste näol on sama, mis enne vangistust ning nende toetus ei hoidnud ära isiku poolt kuritegude toimepanemisi. A. Egorov avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Andrey Egorov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Andrey Egorovil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Andrey Egorovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2 (3)

A. Egorovil kehtivaid kriminaalkaristusi enne käesolevas asjas arutusel olnud kuriteo toimepanemist ei olnud. Käesolev vangistus on tal esimene. Karistust kannab ta suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omamise ja käitlemise eest. On positiivne, et vangistuses olles on A. Egorov läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja omandanud riigikeele oskuse A1 ja A2 tasemel ning alates 02.05.2014.a osaleb riigikeele õppes B1 tasemel. Alates 13.05.2014.a osaleb kinnipeetav sotsiaalsete oskuste treeningus. Individuaalne täitmiskava näeb ette ka puidupingitöölise 1-aastase õppekava omandamise ja tööhõives osalemise. Vabanemisel on tal olemas elukoht, kuid puudub töökoht. Lähedased on avaldanud valmidust A. Egorovit vabanemise järgselt toetada. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolusid, millised prokurör on enda arvamuses välja toonud, mis on takistavaks ennetähtaegsel vabastamisel – kohus nõustub nendega. A. Egorov kannab küll esmakordselt vangistust, kuid see on mõistetud I astme, raske rahvatervisevastase kuriteo eest. Kuigi A. Egorov ei oma kehtivaid kriminaalkaristusi, on teda iseloomustavast materjalist näha, et ta on varem olnud kriminaalhooldusel, mis kulges raskustega, kahel korral tuli katseaeg pikendada. A. Egorovit iseloomustavast materjalist nähtub ka, tema poolt sooritatud kuriteod on muutunud raskemaks. Ta ei taju enda tegevuse laiemat mõju ja tagajärgi on enesekeskse lähenemisega. Ka karistuse kandmise ajal ei ole ta käitunud laitmatult. Kuigi ta ei oma hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on teda karistuse kandmise ajal korduvalt karistatud, viimane karistus on kustunud vaid mõned kuud tagasi. Rikkumisteta käitumise periood ei ole kohtu arvates veel piisav, et saaks asuda seisukohale süüdimõistetu muutuste püsivuses. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Vaatamata vangistuse kestel toimunud positiivsetele arengutele A. Egorovi käitumises on kohus seisukohal, et käesoleval ajal esine A. Egorovi suhtes neid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks. Ainuüksi see, et saabunud on tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabanemise võimalus, ei ole vabastamise alus. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et A. Egorov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Andrey Egorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis asenduskaitsjana 16.09.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anu Vilt. Kaitsja esitas 16.09.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 137,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 137,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Andrey Egorovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.