1-15-870
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2015. a.,Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-870
Kohtukoosseis
Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Urmas Reinola
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 26. veebruari 2015. a otsus Juri Gaifulini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja advokaat Merike Allikmäe
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta Juri Gaifulini kaitsja advokaat Merike Allikmäe apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Välja mõista Juri Gaifulinilt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale advokaat Merike Allikmäele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
2(4)
4.2 Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning J. Gaifulin ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 1-3). J. Gaifulin enda küsitlemist ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Seega oli esimese astme kohtus tagatud J. Gaifulini õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust, so vangistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Lisaks sellele on apelleeritud kohtuotsuses kohus väga põhjalikult selgitanud, miks ei ole võimalik jätta J. Gaifulinile mõistetud vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata või asendada seda üldkasuliku tööga. Maakohus mõistis J. Gaifulinile karistuseks vangistuse tunduvalt alla KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse seda, et kahes episoodis piirdus J. Gaifulini osa väljas valvamisega. Samas võttis aga maakohus karistuse mõistmisel arvesse varastatud esemete väärtust ja tekitatud kahju suurust. Seetõttu leidis maakohus kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et J. Gaifulini süü on keskmise suurusega. Samuti märkis maakohus õigustatult, et süüdistatavat on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid see ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. J. Gaifulini suhtes on juba varem jäetud talle mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod ning karistus pöörati täitmisele. Nimelt on KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud süüdimõistetul katseajal kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-75 sätestatule. KarS § 69 kohaselt on süüdimõistetul samasugused kohustused ka üldkasuliku töö tegemise ajal. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 74 lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö tegemisel või katseajal uue kuriteo toimepanemine selline rikkumine, mis toob kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise. Käesolevad vargused pani J. Gaifulin toime vähem kui kuu möödudes pärast vanglast vabanemist. Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega. Kohtuistungil ei ole J. Gaifulin oma tegude üle kahetsust avaldanud. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis muudaks karistuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks. Seega on J. Gaifulini kaitsja apellatsiooni taotlus karistusmäära vähendamiseks ning selle tingimuslikult kohaldamata jätmiseks ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab selle läbi vaatamata.
3(4)
Meelika Aava /digitaalselt allkirjastatud/
Pavel Gontšarov /digitaalselt allkirjastatud/
Urmas Reinola /digitaalselt allkirjastatud/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.