Kohtulahend

Kaitsja

Juho-Enn Aule

Süüdistatav

Juri Gaifulin Isikukood XXX; elukoht XXX; EV kodakondsusega; keskeriharidusega; emakeel- vene keel; ei tööta; kriminaalkorras varem karistatud, viimati: Harju Maakohtu 23.02.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat kuni 22.02.2015. Harju Maakohtu 17.10.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg2 alusel liideti Harju Maakohtu 23.02.12 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust /2k., t.l. 103/ 25.07.14 vabanes vanglast Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 22. 08.2014.a.

1-15-870

Kinni peetud: 21.08.2014.a.-22.08.2014.a. Kaitsja

Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, § 311, § 313, § 315, § 175, § 179 ja § 180, Tunnistada süüdi B.N KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada B.N-i karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.10.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuu ja 8 päeva - võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päevast 21.08.2014.a. Tõkend- vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Harju Maakohtu määruse nr 1-14-9524 alusel tsiviilhagide tagamiseks arestitud B.N-ile

kuuluv vara: mobiiltelefon IPhone5 IMEI-koodiga:XXX konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel. Tunnistada süüdi F.P KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada F.P karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päevast 21.08.2014.a. Tõkend- vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada süüdi Juri Gaifulin KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Juri Gaifulini karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

1-15-870

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Juri Gaifulini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 21.08.2014.a.-22.08.2014.a. s.o kokku 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Juri Gaifulini poolt karistuse kandmisele asumise aeg. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada karistuse kandmisele asumisel. Asitõendid.

Tsiviilhagid. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Solidaarselt B.N-ilt ja Juri Gaifulinilt välja mõista:

1-15-870

KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse kui ka süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub.

Edasikaebamise kord.

1-15-870

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 23. 03. 2015.a.

SÜÜDISTUS

B.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem korduvalt süüdi tunnistatud süstemaatiliselt toimepandud vargustes, mille eest kandis ta viimati karistust (vangistust) 03.06.14, uuesti võõra vallasasja omastamise eesmärgil grupis F.P ja Juri Gaifuliniga

kuni

ajavahemikul 13.08.2014 kella 22.15 kuni 14.08.2014 kella 08.30, aadressil XXX võõra vallasja omastamise eesmärgil akna murdmise teel, tungis sisse avaldajale, XXX kuuluvasse ehitusjärgus olevasse elumajja, kust võttis järgmised, XXX kuuluvad esemed: seinavalgusti maksumusega 71,70 eurot, rippvalgusti maksumusega 69.- eurot, rippvalgusti maksumusega 99.- eurot, saunavalgusti valget värvi kaks tükki ühe maksumusega 18,25 eurot, kogumaksumusega 36,50 eurot, valgusti “Works “ kaks tükki ühe maksumusega 16,50 eurot, kogumaksumusega 33 eurot, valgusti “Works “ kolm tükki, ühe maksumusega 24,50 eurot, kogumaksumusega 73,50 eurot, valamusegisti “Oras” maksumusega 79,20 eurot, kokku esemeid kogumaksumusega 461,90 eurot ning Inbrex Ehitus OÜ ́le kuuluvad järgmised esemed: Makita järkamissaag maksumusega 220 eurot, puurvasar Makita maksumusega 250 eurot, Makita Combikit, mis koosneb kahest akutrellist maksumusega 350 eurot, kokku esemeid kogumaksumusega 820 eurot. Samuti tema, grupis F.P ja Juri Gaifuliniga ajavahemikul 19.08.2014 kella 16.30 kuni 21.08.2014.a. kella 08.30 aadressil XXX võõra vallasja omastamise eesmärgil akna ja tõstukse lõhkumise teel murdsid sisse Nelitäht OÜ territooriumile, kust võtsid järgmised esemed: 8 pudelit 2L PepsiCola, 15 pakki LAVAZZA kohvi 250 g, 1 paa Alvorada kohvi 1kg, 2 pakki Mocca Fix kohvi 0,5kg, 4 paari naistesaapad, 12 pudelit vahuveini Villajano, 12 pudelit Rosa Casali vahuveini, ilma karpideta jalatsid – kõik eelnimetatud esemed maksumuseta. Samuti võttis järgmised esemed: survepesur Kärcher Professional HD 6/15C maksumusega 600 eurot, pesuvedelik Kärcher maksumusega 20 eurot, pikendusjuhe trummeliga maksumusega 50 eurot, aiaprits maksumusega 40 eurot, 5l kanister punast värvi maksumusega 10 eurot, Yokohama rehvid 4 tk 285*50 R18, ühe maksumusega 120 eurot, kogumaksumusega 480 eurot, diiselkütus 130 liitrit kogumaksumusega 165,10 eurot. Kokku tekitati antud vargusega kahju kogusummas 1365,10 eurot.

Samuti tema, grupis grupis F.P ja Juri Gaifuliniga 21.08.2014.a. ajavahemikul kella 02.00 kuni kella 05.00 aadressil XXX tungis sisse Vidoman OÜ aiaga piiratud territooriumile, kus

1-15-870

ukseklaasi lõhkumise teel tungis sisse Vidoman OÜ kontorisse, kust võttis järgmised esemed: Samsung sülearvuti, maksumusega 550 eurot, alkohol 6 pudelit maksumuseta, navigatsiooniseadmed Garmin GPS 4 tükki maksumusega 350 eurot, Shuttle GPS – 3 tk, kogumaksumusega 420 eurot, neli taskulampi musta värvi, kogumaksumusega 80 eurot, tööjope, musta värvi Labrador, maksumusega 90 eurot, hõbedast värvi Ericsson mobiiltelefon ja kaks NOKIA mobiili, maksumuseta. Samuti tungis sisse sõidukisse Scania reg.nr. XXX, kust võttis XXXkuuluv mobiiltelefon Nokia maksumusega 25 eurot ning sularaha summas 10 eurot müntides. Kokku tekitati antud vargusega Vidoman OÜ ́le kahju summas 1490 eurot ning kolme ukse ja ühe aknaklaasi lõhkumisega tekitati kahju summas 517 eurot. Kannatanule XXX tekitati antud vargusega kahju summas 35 eurot. Seega pani B.N oma tahtliku tegevusega toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Juri Gaifulinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem korduvalt süüdi tunnistatud süstemaatiliselt toimepandud vargustes, mille eest kandis ta viimati karistust (vangistust) kuni 25.07.14, uuesti võõra vallasasja omastamise eesmärgil grupis F.P ja B.N-iga ajavahemikul 13.08.2014 kella 22.15 kuni 14.08.2014 kella 08.30, aadressil XXX võõra vallasja omastamise eesmärgil akna murdmise teel, tungis sisse avaldajale, XXX kuuluvasse ehitusjärgus olevasse elumajja, kust võttis järgmised, XXX kuuluvad esemed: seinavalgusti maksumusega 71,70 eurot, rippvalgusti maksumusega 69.- eurot, rippvalgusti maksumusega 99.- eurot, saunavalgusti valget värvi kaks tükki ühe maksumusega 18,25 eurot, kogumaksumusega 36,50 eurot, valgusti “Works “ kaks tükki ühe maksumusega 16,50 eurot, kogumaksumusega 33 eurot, valgusti “Works “ kolm tükki, ühe maksumusega 24,50 eurot, kogumaksumusega 73,50 eurot, valamusegisti “Oras” maksumusega 79,20 eurot, kokku esemeid kogumaksumusega 461,90 eurot ning Inbrex Ehitus OÜ ́le kuuluvad järgmised esemed: Makita järkamissaag maksumusega 220 eurot, puurvasar Makita maksumusega 250 eurot, Makita Combikit, mis koosneb kahest akutrellist maksumusega 350 eurot, kokku esemeid kogumaksumusega 820 eurot. Samuti tema, grupis F.P ja B.N-iga ajavahemikul 19.08.2014 kella 16.30 kuni 21.08.2014.a. kella 08.30 aadressil XXX võõra vallasja omastamise eesmärgil akna ja tõstukse lõhkumise teel murdsid sisse Nelitäht OÜ territooriumile, kust võtsid järgmised esemed: 8 pudelit 2L PepsiCola, 15 pakki LAVAZZA kohvi 250 g, 1 paa Alvorada kohvi 1kg, 2 pakki Mocca Fix kohvi 0,5kg, 4 paari naistesaapad, 12 pudelit vahuveini Villajano, 12 pudelit Rosa Casali vahuveini, ilma karpideta jalatsid – kõik eelnimetatud esemed maksumuseta. Samuti võttis järgmised esemed: survepesur Kärcher Professional HD 6/15C maksumusega 600 eurot, pesuvedelik Kärcher maksumusega 20 eurot, pikendusjuhe trummeliga maksumusega 50 eurot, aiaprits maksumusega 40 eurot, 5l kanister punast värvi maksumusega 10 eurot, Yokohama rehvid 4 tk 285*50 R18, ühe maksumusega 120 eurot, kogumaksumusega 480 eurot, diiselkütus 130 liitrit kogumaksumusega 165,10 eurot. Kokku tekitati antud vargusega kahju kogusummas 1365,10 eurot, akna lõhkumisega tekitati kahju summas 54 eurot. Samuti tema, grupis B.N-iga ja F.P-ga 21.08.2014.a. ajavahemikul kella 02.00 kuni kella 05.00 aadressil XXXtungis sisse Vidoman OÜ aiaga piiratud territooriumile, kus ukseklaasi

1-15-870

lõhkumise teel tungis sisse Vidoman OÜ kontorisse, kust võttis järgmised esemed: Samsung sülearvuti, maksumusega 550 eurot, alkohol 6 pudelit maksumuseta, navigatsiooniseadmed Garmin GPS 4 tükki maksumusega 350 eurot, Shuttle GPS – 3 tk, kogumaksumusega 420 eurot, neli taskulampi musta värvi, kogumaksumusega 80 eurot, tööjope, musta värvi Labrador, maksumusega 90 eurot, hõbedast värvi Ericsson mobiiltelefon ja kaks NOKIA mobiili, maksumuseta. Samuti tungis sisse sõidukisse Scania reg.nr. XXX, kust võttis XXXkuuluv mobiiltelefon Nokia maksumusega 25 eurot ning sularaha summas 10 eurot müntides. Kokku tekitati antud vargusega Vidoman OÜ ́le kahju summas 1490 eurot ning kolme ukse ja ühe aknaklaasi lõhkumisega tekitati kahju summas 517 eurot. Kannatanule XXXtekitati antud vargusega kahju summas 35 eurot. Seega pani Juri Gaifulin oma tahtliku tegevusega toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. F.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem korduvalt süüdi tunnistatud süstemaatiliselt toimepandud vargustes, mille eest kandis ta viimati karistust (vangistust) 10.03.2014, uuesti võõra vallasasja omastamise eesmärgil grupis B.N-i ja Juri Gaifuliniga

kuni

ajavahemikul 19.08.2014 kella 16.30 kuni 21.08.2014.a. kella 08.30 aadressil XXX võõra vallasja omastamise eesmärgil akna ja tõstukse lõhkumise teel murdsid sisse Nelitäht OÜ territooriumile, kust võtsid järgmised esemed: 8 pudelit 2L PepsiCola, 15 pakki LAVAZZA kohvi 250 g, 1 paa Alvorada kohvi 1kg, 2 pakki Mocca Fix kohvi 0,5kg, 4 paari naistesaapad, 12 pudelit vahuveini Villajano, 12 pudelit Rosa Casali vahuveini, ilma karpideta jalatsid – kõik eelnimetatud esemed maksumuseta. Samuti võttis järgmised esemed: survepesur Kärcher Professional HD 6/15C maksumusega 600 eurot, pesuvedelik Kärcher maksumusega 20 eurot, pikendusjuhe trummeliga maksumusega 50 eurot, aiaprits maksumusega 40 eurot, 5l kanister punast värvi maksumusega 10 eurot, Yokohama rehvid 4 tk 285*50 R18, ühe maksumusega 120 eurot, kogumaksumusega 480 eurot, diiselkütus 130 liitrit kogumaksumusega 165,10 eurot. Kokku tekitati antud vargusega kahju kogusummas 1365,10 eurot, akna lõhkumisega tekitati kahju summas 54 eurot. Samuti tema, grupis B.N-i ja Juri Gaifuliniga 21.08.2014.a. ajavahemikul kella 02.00 kuni kella 05.00 aadressil XXX tungis sisse Vidoman OÜ aiaga piiratud territooriumile, kus ukseklaasi lõhkumise teel tungis sisse Vidoman OÜ kontorisse, kust võttis järgmised esemed: Samsung sülearvuti, maksumusega 550 eurot, alkohol 6 pudelit maksumuseta, navigatsiooniseadmed Garmin GPS 4 tükki maksumusega 350 eurot, Shuttle GPS – 3 tk, kogumaksumusega 420 eurot, neli taskulampi musta värvi, kogumaksumusega 80 eurot, tööjope, musta värvi Labrador, maksumusega 90 eurot, hõbedast värvi Ericsson mobiiltelefon ja kaks NOKIA mobiili, maksumuseta. Samuti tungis sisse sõidukisse Scania reg.nr. XXX, kust võttis XXX kuuluv mobiiltelefon Nokia maksumusega 25 eurot ning sularaha summas 10 eurot müntides. Kokku tekitati antud vargusega Vidoman OÜ ́le kahju summas 1490 eurot ning kolme ukse ja ühe aknaklaasi lõhkumisega tekitati kahju summas 517 eurot. Kannatanule XXX tekitati antud vargusega kahju summas 35 eurot. Seega pani F.P oma tahtliku tegevusega toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ning süstemaatiliselt.

1-15-870

MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav B.N tunnistas end süüdi täielikult, nõustus tsiviilhagidega, kohtus ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav F.P tunnistas end täielikult süüdi, nõustus tsiviilhagidega, kohtus ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav Juri Gaifulin tunnistas end täielikult süüdi, nõustus tsiviilhagidega, kohtus ütlusi anda ei soovinud. Prokurör asus seisukohale, et süüdistus on tõendatud, tsiviilhagid põhjendatud. Prokurör palus karistada B.N vangistusega 2 aaastat, karistust vähendada 1/3 võrra ja suurendada eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, liitkaristuseks palus mõista 1aasta 6 kuud 8 päeva vangistust ning arestitud mobiiltelefon realiseerida tsiviilhagide katteks. F.P palus prokurör karistada vangistusega 1aasta 6 kuud, seda vähendada 1/3 võrra 1-aastani. J. Gaifulini palus prokurör karistada vangistusega 2 aaastat, vähendada 1/3 võrra 1aasta ja 4 kuuni. B.N-i kaitsja leidis, et süüdistatava süü on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud, taotles aga leebemat karistust. AS Imbrex Ehitus esitatud tsiviilhagi kohta leidis kaitsja, et see ei ole tõendatud, kuna dokumente, mis esemete hinda tõendaksid, ei ole. F.P kaitsja leidis, et vaidlusi kuriteo kvalifikatsioonis ei ole, ka tõendatusse osas mitte. Kaitsja pidas prokuröri poolt taotletud karistuse määra põhjendatuks. Samas aga palus jätta AS Imbrex Ehitus tsiviilhagi rahuldamata, kuna see ei ole tõendatud. J. Gaifulini kaitsja ei olnud nõus prokuröri poolt pakutud karistusega, kuna tema kaitsealuse süü oli võrreldes teistega kõige väiksem. Kaitsja leidis, et J. Gaifuliniit tuleb karistada 1aasta ja 6 kuulise vangistusega, asendades seda üldkasulikku tööga. Kannatanu OÜ Imbrex Ehitus juhatuse liige XXXütles selgituseks tsiviilhagi kohta, et varastatud tööriistade hinna sai ettevõtte raamatupidamisest, kuna ehitustööriistade soetamise dokumendid on ära kadunud. Varastatud esemete väärtusest arvutas ta maha amortisatsiooni ning jääb hagisumma juurde.

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate süü on neile inkrimineeritud kuritegudes täielikult tõendamist leidnud. B.N-i ja Juri Gaifulini süü ühiselt toimepandud varguses on tõendatud järgmiselt: XXXning OÜ-le Imbrex Ehitus kuuluvate esemete vargus 13.08.2014.a. Kannatanute XXXja XXXavalduste ja ütluste kohaselt ajavahemikul 13.08.2014 kella 22.15 kuni 14.08.2014 kella 08.30, aadressil XXX tungiti akna kaudu sisse XXXkuuluvasse ehitusjärgus olevasse elumajja ning varastati XXXkuuluvad järgmised esemed: seinavalgusti maksumusega 71,70 eurot, rippvalgusti maksumusega 69.- eurot, rippvalgusti maksumusega 99.- eurot, saunavalgusti valget värvi

1-15-870

kaks tükki ühe maksumusega 18,25 eurot, kogumaksumusega 36,50 eurot, valgusti “Works “ kaks tükki ühe maksumusega 16,50 eurot, kogumaksumusega 33 eurot, valgusti “Works “ kolm tükki, ühe maksumusega 24,50 eurot, kogumaksumusega 73,50 eurot, valamusegisti “Oras” maksumusega 79,20 eurot, kokku esemeid kogumaksumusega 461,90 eurot (I tlk 24-29). Samuti varastati sealtsamast Imbrex Ehitus OÜ-le kuuluvad järgmised esemed: Makita järkamissaag maksumusega 220 eurot, puurvasar Makita maksumusega 250 eurot, Makita Combikit, mis koosneb kahest akutrellist maksumusega 350 eurot, kokku esemeid kogumaksumusega 820 eurot (I tlk 31-32). Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel kinnitavad, et tegemist oli tõepoolest ehitusjärgus majaga, mille aknalt paistavad murdmisriista jälje laadsed vigastused. Lisaks võeti maja kõrvalt akna alt olevalt pinnaselt ja toas asuvalt taburetilt kaasa jalatsijälje fragmendid, mis saadeti ekspertiisi (I tlk 6-22; 47). Süüdistatavad B.N ja Juri Gaifulin on oma süüd toimepandud varguses tunnistanud ja andnud riimuvaid ütlusi, mille kohaselt käisid nemad kahekesi süüdistuses näidatud ajal ja kohas vargil. Süüdistatavad on kinnitanud, et majja sissesaamiseks kasutasid nad kaasasolnud tööriistu, millega avati aken ning koos roniti aknast sisse. Majas olid erinevad tööriistad ning karpides olevad valgustid, süüdistatavad võtsid need kaasa, väljusid majast ukse kaudu ning lahkusid B.N-i kasutuses olnud autoga. Seejärel müüsid varastatud valgustid ja tööriistad ära ( I tlk 35-43, 256-259). Ka sündmuskohalt leitud jalatsijälje fragment võis ekspertiisiarvamuse kohaselt olla jäetud J. Gaifulini jalatsiga (I tlk 246), mis viitab tema süüle toimepandud teos (I tlk 49-60). B.N-i, F.P ja Juri Gaifulini süü ühiselt toimepandud vargustes on tõendatud järgmiselt: OÜ-le Nelitäht kuuluvate esemete vargus ajavahemikul 19.08.-21.08. 2014.a.. Kannatanu XXX ning tunnistaja XXX ütlustest selgub, et ajavahemikul 19.08.2014.a. kella 16.30 kuni 21.08.2014.a. kella 08.30 aadressil Lao tn 5, Maardu linn murti akna ja tõstukse lõhkumise teel sisse Nelitäht OÜ territooriumile, kust varastati järgmised esemed: 8 pudelit 2L PepsiCola, 15 pakki Lavazza kohvi 250 g, 1 paa Alvorada kohvi 1kg, 2 pakki Mocca Fix kohvi 0,5kg, 4 paari naiste saapad, 12 pudelit vahuveini Villajano, 12 pudelit Rosa Casali vahuveini, ilma karpideta jalatsid – kõik eelnimetatud esemed maksumuseta. Samuti varastati survepesur Kärcher Professional HD 6/15C maksumusega 600 eurot, pesuvedelik Kärcher maksumusega 20 eurot, pikendusjuhe trummeliga maksumusega 50 eurot, aiaprits maksumusega 40 eurot, 5l kanister punast värvi maksumusega 10 eurot, Yokohama rehvid 4 tk 285*50 R18, ühe maksumusega 120 eurot, kogumaksumusega 480 eurot, diiselkütus 130 liitrit kogumaksumusega 165,10 eurot. Kokku tekitati antud vargusega kahju kogusummas 1365,10 eurot, kuid kannatanu sai kõik oma asjad tagasi ning tsiviilhagi ei esitanud (I tlk 65-68;72). Ka asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et Nelitäht OÜ-st on varastatud nimetatud asjad (I tlk 73-75). Süüdistatavate B.N, F.P ja J. Gaifulin süü ülalkirjeldatud varguses on tõendamist leidnud nende endi süüd tunnistavate ütlustega. Süüdistatavate riimuvatest ütlustega on tõendatud, et 20.08.2014.a. mindi üheskoos B.N-i renditud oleva sõiduautoga Maardusse, ühe tehase juurde. Auto rentimist B.N-i poolt tõendab tema ja OÜ Kris Investment vahel sõlmitud rendileping, mille kohaselt B.N rentis sõiduauto Ford Mondeo reg.nr. XXX09.08.2014.a. kuni 25.08.2014.a. (I tlk 209-210). Kolmekesi roniti üle piirdeaia ning mindi laohooneni. Koos võeti klaas ukse pealt maha ning avati ukselukk, seejärel sisenesid F.P ja B.N hoonesse ning J. Gaifulin jäi välja valvesse. Hoonest

1-15-870

varastati jalanõud, kohvi, alkohol ja karastuskooke, lisaks autorehvid, survepesur ning kanistreid ja peitsid need põõsastesse. Sündmuskohalt lahkuti üheskoos (I tlk 256-259; II tlk 10-18; 44-47). Ka asjaolu, et varastatud asjad leiti sündmuskoha läbiotsimisprotokolli ja fototabelite ( I tlk 216-231) kohaselt B.N-i poolt renditud sõiduautost Ford viitab üheselt süüdistatavate süüle. OÜ-le Vidoman kuuluvate esemete vargus 21.08.2014.a. Kannatanute XXXja XXXütlustest nähtub, et 21.08.2014.a. kella 02.00 kuni kella 05.00 aadressil XXX tungiti sisse Vidoman OÜ aiaga piiratud territooriumile, kus ukseklaasi lõhkumise teel siseneti Vidoman OÜ kontorisse, ja varastati järgmised esemed: Samsung sülearvuti, maksumusega 550 eurot, alkohol 6 pudelit maksumuseta, navigatsiooniseadmed Garmin GPS 4 tükki maksumusega 350 eurot, Shuttle GPS – 3 tk, kogumaksumusega 420 eurot, neli taskulampi musta värvi, kogumaksumusega 80 eurot, tööjope, musta värvi L.brador, maksumusega 90 eurot, hõbedast värvi Ericsson mobiiltelefon ja kaks NOKIA mobiili, maksumuseta. Kokku tekitati varguse ja lõhkumisega Vidoman OÜ-le kahju summas 1917 eurot. Et vargus pandi toime just sellisel viisil, on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega, kust nähtuvad kontori ustel olevad muukimise ja lõhkumise jäljed (I tlk 123-176). Veel tungiti sisse samal ajal ja territooriumil pargitud veokisse Scania reg.nr. XXX, kust varastati XXX kuuluv mobiiltelefon Nokia maksumusega 25 eurot ning sularaha summas 10 eurot müntides (I tlk 94-102; 104-107). Tunnistajate XXXja XXXütluste kohaselt sõitsid nemad autoga 21.08.2014.a. kella 03 ajal öösel Lagedil mööda Tehase tänavat, kui nägid kolme tee peal kõndivat meest, kellel olid käes kilekotid. Tunnistajate küsimuse peale, et mida nad seal teevad, pistsid mehed jooksu, kuid A. Ainsool õnnestus üks meesterahvas kinni pidada ja kutsuti politsei. Kinnipeetud noormehe isikuks osutus politseiettekande kohaselt Juri Gaifulin, kes oli kohapeal öelnud, et olid käinud koos sõpradega sealsamas vargil ning osa varastatud asju on lähedaloleva auto Ford Mondeo reg.nr XXXpakiruumis (I tlk 108-110; 118-120;121). Tunnistajate kirjeldatud noormeesteks osutusid B.N , F.P ja J. Gaifulin ning nad kõik on endi süüd toimepandud varguses ka tunnistanud. Süüdistatavate riimuvate ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistuses näidatud ajal sõideti üheskoos B.N-i poolt renditud sõiduautoga Ford Mondeo Lagedile ning auto pargiti kõrvalisele teele, mida kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid, millelt nähtub, et nimetatud auto oli pargitud Lagedil Tehase teele (I tlk 193-205). Süüdistatavate ütluste kohaselt kõnniti veoautode parkla juurde, roniti üle aia ning B.N ja F.P hakkasid veokitesse vaatama, nende uksed olid lukustamata. J. Gaifulin jäi aga välja valvesse. Ühest autost võeti vanem telefon ja seejärel mindi seal asunud laohoonesse. Üks uks oli lahti, Aleksejev ja B.N sisenesid. Järgmine uks oli lukus, kuid F.P purustas ukseklaasi leitud haamriga ning koos siseneti maja teistesse ruumidesse, mille uksed F.P avas kruvikeerajaga. Ruumidest leitud alkohol, sülearvuti Samsung mobiiltelefonid ja jope ja GPS seadmed võtsid B.N ja F.P kaasa, pannes kõik valgetesse kilekottidesse ning väljusid hoonest. Saanud väljas J. Gaifuliniga kokku ning olles kolmekesi teel auto juurde sõitis nende juurde 2 sõiduautot meestega, kes küsisid, mis neil kotis on. Süüdistatavad hakkasid ära jooksma, viskasid osa kilekotte maha. F.P ja B.N said põgenema, kuid J. Gaifulin peeti meeste poolt kinni ja kutsuti politsei. B.N ning F.P peeti kinni järgmise päeva hommikul. (I tlk 240-243; 256-259; II tlk 10-18; 44-47). Kohus, kuulanud ära süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süüdistatavate B.N, F.P ja Juri Gaifulin süü neile inkrimineeritud varavastaste

1-15-870

kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kõikide süüdistatavate endi poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavad tegutsesid kindla eesmärgiga saada varalist kasu teiste isikute arvelt. Selline tegevus viitab ettekavatsetud tegevusele ning kohus leiab, et süüdistatavad B.N, F.P ja Juri Gaifulin on inkrimineeritavad kuriteod toime pannud tahtlikult, teod on õigusvastased ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüdistatav B.N on varem varavastaste kuritegude eest karistatud, karistusregistri andmete kohaselt 2013.a., 2011.a. ja 2009.a. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse B.N uute varguste toimepanemises veel eelmise kohtuotsusega määratud katseaja jooksul, ajavahemikul 13.08.2014.a. kuni 21.08.2014 s.o. 8 päeva jooksul 3 varguse episoodis. Karistusregistri andmetel on ka süüdistatav F.P varem karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, viimati 2013.a. Ka käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse F.P uute varguste toimepanemises 8 päeva jooksul 2 varguseepisoodis. Korduvate varguste toimepanemises on karistusregistri andmetel varem karistatud ka süüdistatav Juri Gaifulin, keda kohtu poolt karistati 2012.a. ja 2013.a. varguste toimepanemise eest ning ka käesolevas kriminaalasjas on temale esitatud süüdistus 3 varguse episoodis, mis on samuti toime pandud 8 päeva jooksul. Riigikohus on selgitanud (3-1-1-66-13), et kvalifitseerimaks isiku tegu süstemaatiliseks varguseks, tuleb eelkõige tuvastada, et tegusid on toime pandud vähemalt kolm ning et teod on omavahel seotud. Seotud on teod omavahel aga eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. Inimese elustiiliks on varastamine, kui ta hangib endale varastades elatist, varastamine on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või ta paneb toime süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kohus leiab, et varastamine on kujunenud elustiiliks nii B.N-ile, F.P-le kui ka J. Gaifulinile. Nimetatud järeldust kinnitab kõigepealt asjaolu, et kõik süüdistatavad on ka varem kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, lisaks ka käesolevas kriminaalasjas on nad esitatud süüdistuse kohaselt vargused ja varguse katsed toime pannud väga lühikese ajavahemiku kestel. Silmas pidades aga varguse objektiks olnud esemeid, milleks olid alkohol, tööriistad, jalanõud, s.o esemed, mis on sageli kasutatavad ja lihtsasti kättesaadavad, järeldab kohus, et süüdistatavad soovisid need ebaseaduslikult omastada, et hankida endale nii igapäevast elatist kui ka sissetulekuid. Sellele viitab muuhulgas ka varastatud esemete kiire realiseerimine ja saadud raha kasutamine isiklike vajaduste rahuldamiseks. Seega nähtub kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt, et B.N, F.P ja Juri Gaifulin tegutsesid eesmärgiga saada varalist kasu teiste isikute arvelt, varavastaste süütegude toimepanemine on nende elustiiliks, tegude vahel on olemas sisemine seos ja seetõttu on B.N-i, F.P ja Juri Gaifulini käitumine õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüdistusaktist nähtuvalt on kõik süüdistatavatele etteheidetavad vargused nende poolt toime pandud sissetungimisega akende avamise või ukseklaasi eemaldamise teel, kõrvaldades selliselt vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ning tungides omaniku tahte vastaselt süüdistatavatele võõrasse ruumi selleks, et varastada võõrast vara. Säärase käitumisega sisenesid süüdistatavad omavoliliselt ning valdaja tahte vastaselt neile võõrastesse ruumidesse, kuhu sisenemiseks neil ei olnud õigust. Selline teguviis aga rikub jämedalt isiku õigust nii elu- kui ka töökoha puutumatusele, kujutab endast varguse enamohtlikku koosseisu ning seepärast on B.N-i , F.P ja Juri Gaifulini

1-15-870

käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi varguse toimepanemisena sissetungimisega. Kõikide süüdistatavate käitumine on kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o. varguse toimepanemisena grupis. Kaastäideviimise mõiste sisuline tähendus on, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See omakorda tähendab süüteo kulgemise enda kontrolli all hoidmist. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel ehk funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul. Kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et kõik süüdistatavad tegutsesid varguste toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult ning igal grupi liikmel oli oma funktsioon, mille kohaselt B.N ja F.P tungisid hoonetesse ja võtsid asjad ning J. Gaifulin pidi Maardus ja Lagedil toimepandud vargustel valvama nende tegutsemist eemalt ning jälgima, et B.N ja F.P saaksid segamatult tegutseda. Sellisest teguviisist ilmneb, et B.N, F.P ja Juri Gaifulin panid vargused toime kaastäideviimise osavõtuvormis, neil kõigil oli oluline panus kuriteo täideviimisel, täiendades kaassüüdistatavate tegevust selliselt, et tulemuseks oli ühiselt toimepandud ning lõpuleviidud vargused. Seega on B.N-i, F.P ja Juri Gaifulini käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o. varguse toimepanemine grupis.

TSIVIILHAGID

Kohtueelses menetluses on kannatanud esitanud vargustega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes tsiviilhagid. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele on vargustega kahju tekitanud B.N, F.P ja Juri Gaifulin tsiviilhagides näidatud summades. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanutele on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanute kasuks väljamõistmisele. B.N-i ja F.P kaitsjad on vaidlustanud OÜ Imbrex Ehitus tsiviilhagi summas 820.- eurot, leides, et see on tõendamata. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kannatanu on kohtus selgitanud, et kuigi tal ei olnud alles enam ehitustööriistade ostudokumente, võttis ta nende hinnad ettevõtte raamatupidamisest, arvestades sealjuures maha ekspluatatsiooni. Kohus selgitab, et ka avalikus internetikeskkonnas müügil olevate sarnaste ehitustööriistade hind kuulub samasse suurusjärku, mis on esitatud tsiviilhagis. Seega ei leia kohus, et OÜ Imbrex Ehitus tsiviilhagi oleks tõendamata. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt toime pandud vargustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja

1-15-870

saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Lisaks sellele on süüdistatavad võtnud kõik esitatud hagid õigeks, mistõttu juhindub kohus tsiviilhagide rahuldamisel TsMS § 440 lg 1 nõudest. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatavad on tekitanud kannatanutele kahju tsiviilhagides märgitud ulatuses ning on kahju tekitamises süüdi. Süüdistatavad tegutsesid tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes ning esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavatele KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatava B.N-i süü suurust hinnates, lähtub kohus tema poolt toimepandud kuritegude intensiivsusest, arvestades asjaolu, et ta pani nädala jooksul toime 3 erinevat vargust, tungides sealjuures sisse inimeste elu- ja tööruumidesse ning põhjustas lisaks esemete varastamisega kaasnenud kahjule ka inimeste vara lõhkumisega tekitatud kahju. Varguse puhul veoautost ei piirdunud B.N vaid ühe autoga ja sealt asjade võtmisega, vaid käis mitmetes sõidukites vaatamas, kas seal oleks midagi võtta, kuid nendes B.N-i jaoks ihaldusväärseid esemeid ei leidunud. Kuigi B.N oli võimalik pärast autode nö ülevaatamist lahkuda ja kuritegude toimepanemine lõpetada, ei olnud selline mõte B.N-ile meeltmööda ning ta otsustas veel edasi varastada. Sellised asjaolud on kohtu silmis tema süüd suurendavad. Seega leiab kohus, et B.N-i süü toimepandud tegudes on keskmisest suurem. Süüdistatava F.P süü suurust hinnates, lähtub kohus, nagu B.N-i puhul asjaolust, et tema teod – sissetungimisega seotud vargused grupis - on toime pandud vaid paaripäevase vahega ning tema süü suurust ühiselt B.N-iga toimepandud tegudes iseloomustavad sarnased asjaolud. Kuivõrd aga F.P süüdistuse maht on väiksem, leiab kohus, et tema süü jääb keskmisest veidi allapoole. Juri Gaifulini süü suuruse hindamisel arvestab kohus tema teopanust, nimelt et kahes kuriteoepisoodis ta ise asju ei varastanud, vaid jäi valvesse. Siiski on ka tema toime pannud vargused väga lühikese ajavahega, kuritegude toimepanemise ajal lõhuti inimeste vara ning varguste ja lõhkumistega tekitatud kahju suurus - üle kolme tuhande euro - on märkimisväärne. Seega arvab kohus, et J. Gaifulini süüd võib hinnata keskmise lähedaseks. Riigikohus on märkinud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse

1-15-870

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-140-04; 3-1-1-99-06). Karistuse liigi valikul leiab kohus, et kõigi süüdistatavate isikut arvesse võttes, on nende suhtes võimalik saavutada karistuse eesmärgid üksnes vabadust piiravat karistust mõistes. Rahalise karistuse mõistmise välistab kohus eelkõige seetõttu, et süüdistatavatel puuduvad legaalsed ja regulaarsed sissetulekud, lisaks kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele uued menetluskulud ja tsiviilhagid, mistõttu ei ole rahalise karistuse mõistmine süüdistatavatele kooskõlas kohtupraktikaga. B.N, F.P ja Juri Gaifulin on varem korduvalt kohtulikult karistatud isikud, kes ei ole siiani oma käitumist muutnud ega parandanud, vaid üha uuesti asunud panema toime sarnaseid kuritegusid, mille eest neid ka varem on korduvalt kohtu poolt karistatud. J. Gaifulin pani uued kuriteod toime vähem kui kuu aja möödudes pärast vanglast vabanemist. B.N-i puhul peab kohus oluliseks ka veel asjaolu, et kriminaalasjas tuvastatu kohaselt pani ta uued kuriteod toime katseajal. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavad on jätkuvalt ohuks õiguskorrale, vastanduvad sellele teadlikult ning nad ei ole teinud eelmistest karistustest selliseid järeldusi, mis motiveeriks neid elama õiguskuulekalt ja vältima uute kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et ainult reaalset vangistust mõistes jääb kannatanutele võimalus loota, et süüdistatavad vähemalt karistuse kandmise ajal nendele kuuluvaid esemeid ei varasta. Seetõttu kohus leiab, et süüdistatavate suhtes on välistatud ka vangistuse tingimisi kohaldamine nii osaliselt kui ka täielikult. Lisaks räägib süüdistatavate vangistusest tingimisi vabastamise vastu ka see, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteod ei ole toime pandud juhuslikel ajaoludel ega ka esmakordselt. Samuti ei pea kohus ühegi süüdistatava puhul võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna kohus, arvestades toimepandud kuritegude rohkust, laadi ja intensiivsust, ei leia, et süüdistatavad B.N , F.P ja Juri Gaifulin oleksid isikud, kes suudaksid vabaduses jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Vangistuse tingimisi kohaldamine või asendamine üldkasuliku tööga põhineb aga just viimatinimetatud eeldusel. Lähtuvalt B.N-i süü suurusest, karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest ning karistust raskendavate asjaolude puudumisest, peab kohus võimalikuks karistada B.N toimepandud varguste eest sanktsioonimäära keskmisest määrast allapoole jääva karistusega. Lähtuvalt F.P süü suurusest, karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, peab kohus vajalikuks karistada F.P toimepandud varguste eest sanktsioonimäära keskmisest määrast allapoole jääva karistusega. Lähtuvalt J. Gaifulini süü suurusest, karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest ning lisaks karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest, peab kohus vajalikuks teda karistada sanktsioonimäära keskmise lähedale jääva karistusega. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavad on täisealised ja töövõimelised isikud ning puuduvad asjaolud, mis välistaksid või takistaksid neil legaalsete elatusvahendite saamist. Samas, arvestades asjaolu, et käesolevas

1-15-870

kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, kaitsjatasud ja tsiviilhagid, mis kokku moodustavad küllaltki suure summa, asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel süüdimõistetutele tasumiseks ositi pikema aja jooksul.

Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.