Kohtulahend

1-08-14703 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Maakohtu 26.02.2009 kohtuotsusega nr 1-08-14703 tunnistati Jevgeni Kuznetsov süüdi KarS § 141 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.01.2008 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra ( 9 kuud, 28 päeva vangistust) ning Jevgeni Kuznetsovile mõisteti liitkaristuseks 7 aastat, 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Jevgeni Kuznetsovi poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 11.06.2008. Viru Maakohtu 26.02.2009 kohtuotsus jõustus 01.02.2010 Riigikohtu lahendiga. 02.01.2015 edastas Tartu Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks Jevgeni Kuznetsovi suhtes. Kuznetsov kannab karistust Tartu Vanglas, karistuse kandmise algus oli 11.06.2008 ja lõpp 08.04.2016.

Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, siis juhindudes KrMS §432 lg-st 35 mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Kriminaalasjas nr 1-08-14703 mõisteti Jevgeni Kuznetsov süüdi KarS § 141 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.01.2008 kohtuotsusega nr 1-07-3378

1-08-14703 mõistetud karistusega. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati Jevgeni Kuznetsovi KarS § 215 lg 2 p 1,2 - § 25 lg 2 järgi, 6-kuulise vangistusega, mida vähendati vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Nimetatud karistus liideti Narva Linnakohtu 06.05.2005 otsuse nr 1-549/03 järgi mõistetud karistusega (6 kuud) ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 596 tunni üldkasuliku tööga. Narva Linnakohtu otsusega nr 1-549/03 karistati Kuznetsovi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 6-kuulise vangistusega. Kohaldati KarS § 74 lg 1,3 ja vangistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et Jevgeni Kuznetsov ei pane 3- aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 p 1-5 ja lg 2 p 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 141, 199 ja 215 sätteid. KarS § 141 lg-s 2 muudeti punktide 2 ja 6 sõnastust. Karistuse määr ei muutunud. Kuna Jevgeni Kuznetsov on mõistetud süüdi KarS § 141 lg 2 p 2 alusel, siis vajab antud juhul hindamist, kas p 2 muudatus on toonud kaasa olukorra, mis tingiks mõistetud karistuse muutmise. Kuni 31.12.2014 kehtinud sõnastuses nägi KarS § 141 lg 2 p 2 kvalifitseeriva tunnusena ette vägistamise toimepanemise kahe või enama isiku poolt. Uues sõnastuses on see asendatud teo toimepanemisega grupi poolt. Kohtu hinnangul on tegemist kattuvate mõistetega, st teo toimepanek grupis tähendab, et tegu on pandud toime rohkem kui ühe isiku poolt. Tegemist on üksnes sõnastuse muutmisega, mis ei too kaasa sätte sisulist muudatust. Eelnevast lähtuvalt ei ole KarS § 141 lg 2 p 2 muudatustega dekriminaliseeritud ühtki seni kehtinud koosseisulist tunnust. KarS §-s 215 muudeti üksnes lõike 3 sõnastust. Kuivõrd Jevgeni Kuznetsovile mõisteti aga karistus KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi, siis kõnealuse paragrahvi muutmine Jevgeni Kuznetsovile mõistetud karistust ei mõjuta. KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning uue redaktsiooni sõnastus hõlmab varasemalt kehtinud KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisulisi tunnuseid. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Kriminaalasjas nr 1-549/03 mõisteti Kuznetsov süüdi kahes varguse episoodis, mille teoobjektideks oli vara väärtuses 159,50 krooni (10,19 eurot) ja 1559,50 krooni (99,68 eurot). Arvestades asjaolu, et Kuznetsov oli mõistetud süüdi vargustes, mille teoobjektideks oli vara väärtuses alla 200 eurot, siis 01.01.2015 jõustunud muudatuste kohaselt ei ole tema poolt toimepandud vargused kehtiva seaduse järgi enam kriminaalkorras karistatavad. Kuivõrd Kuznetsov kannab karistust vanglas, on ilmselgelt tegemist muudatusega, mis KarS § 5 lg 2 tähenduses leevendab süüdimõistetu olukorda ning omab seega tagasiulatuvat jõudu ning Kuznetsov tuleb kohtuotsusega nr 1-549/03 mõistetud karistuse kandmisest vabastada. Kuznetsovile 04.01.2008 kohtuotsusega nr 1-07-3378 mõistetud liitkaristusest - 9 kuud 28 päeva vangistust – moodustas 6 kuud kohtuotsusega nr 1-549/03 KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud vangistus. Kuivõrd eelnevast nähtuvalt välistab seaduse muudatus KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi karistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo karistatavuse, tuleb Kuznetsovile KarS § 5 lg-st 2 ja KrMS § 432 lg-st 35 juhindudes mõista uus liitkaristus arvates sellest maha nimetatud sätete järgi mõistetud 6-kuuline vangistus. Seega tuleb Kuznetsovile mõista kohtuotsuse nr 1-07-3378 järgi uueks karistuseks 3 kuud ja 28

1-08-14703 päeva vangistust. Kohtuotsusega nr 1-07-3378 mõistetud karistuse võrra suurendati KarS § 65 lg 2 alusel omakorda 26.02.2009 kohtuotsusega nr 1-08-14703 mõistetud karistust (7 aastat vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat, 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsusega nr 1-07-3378 mõistetud liitkaristuse muutmise tõttu tuleb Kuznetsovile mõista uus liitkaristus ka kohtuotsuse nr 1-08-14703 järgi - vähendada mõistetud liitkaristust 6 kuu võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat, 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.