Kohtulahend

3.1 J. Kuznetsovi puhul on positiivne vangistuses sotsiaalabiprogrammide Eluviisitreening ja EQUIP läbimine, oma haridustee jätkamine ning riigikeele- ja erialaõppes osalemine. Samuti on positiivne, et enda sõnul on ta mõistnud sõltuvusainete kahjulikku mõju oma käitumisele ja soovib neist vabaduses loobuda. Tal on vabaduses olemas ka lähedased ja võimalus asuda vähemalt esialgu elama õe juurde. 3.2 Samas tuleb arvestada seda, et materjalidest nähtuvalt on nimetatud elukoht juba praegu kergelt ülerahvastatud ja ametlik luba süüdimõistetu sinna elamaasumiseks puudub, mistõttu võib süüdimõistetu sinna asumine mõningaid probleeme tekitada. Sotsiaaleluruumi vajajana praegu J. Kuznetsovi arvele võetud ei ole – seega kindel elukoht tal praegu puudub. 3.3 Arvestades seda, et kindalt töökohta süüdimõistetule vabaduses garanteeritud ei ole ja tema sissetuleku moodustab töövõimetuspension, võib ka eraldi elamise üürimine süüdimõistetule potentsiaalselt mõningaid raskusi valmistada. 3.4 Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning kuigi reaalset vangistust kannab ta esmakordselt, on talle varasemalt antud võimalusi vangistuse asemel ka üldkasuliku töö tunde sooritada ja kanda oma karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna. Sellest hoolimata on J. Kuznetsov kuritegelikku käitumist jätkanud, pannud toime kuriteo üldkasuliku töö ning kriminaalhoolduse ajal ning kannab praegu liitkaristust mitme kohtuotsuse kogumis. Seega on ilmne, et varasemalt antud võimalused karistuse kandmiseks kergemal viisil ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu suutnud alluda temale kehtestatud reeglitele ka käesoleva vangistuse ajal (tal esineb mõningaid raskusi oma probleemide äratundmisel), samuti ei ole ta senini oma kuritegu tunnistanud ega motiveeritud kuriteopõhistes sekkumistes osalema. Eeltoodu tõttu ei tekkinud kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu puhul täidetud praeguseks ärakantud reaalse vangistusega ning et ta oleks piisavalt motiveeritud jätkama oma elu vabanedes seaduskuulekalt. Samuti kahtles kohus, kas süüdimõistetu suudaks vabanedes nõuetekohaselt järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, arvestades seda, ta ei ole suutnud alluda temale kehtestatud korrale ka vangla rangetes tingimustes. 3.5 Kuna süüdimõistetu kannab muuhulgas karistust vägivaldse seksuaalkuriteo eest, mis kujutab endast eriti ohtlikku ja taunimist väärt tegevust, tuleb sellise isiku ennetähtaegse vabastamise puhul eriti põhjalikult kaaluda, kas uue kuriteo riskitegurid on piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kohus leidis, et arvestades J. Kuznetsovi iseloomustavat materjali ja tema poolt ärakandmata karistusaja pikkust, on ilmne, et tema ennetähtaegne vabastamine eeltoodud asjaolusid arvestades veel põhjendatud ei ole ning oleks liigselt ennatlik. 3.6 Kohus märkis, et süüdimõistetul tuleks vangistuses pöörata enam tähelepanu oma käitumise ja seda mõjutavate tegurite analüüsimisele, neid avameelselt tunnistada ning näidata, et ta on motiveeritud oma suhtumist muutma ja kehtestatud reeglitele alluma. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel korraldada oma vabastamisjärgseid elutingimusi selliselt, et need tagaksid talle vabanemiseks igakülgse kindlustunde ja võimalikult püsiva elukorralduse.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSE SISU

4.1 Kohus põhjendas vangistusest vabastamata jätmist elupinna vajadusega ja heitis ette, et J. Kuznetsov ei ole end järjekorda pannud, ehkki määruskaebuse esitaja selgitas istungil, et alates 01.07.2010 kinnipeetavaid enam eluasemejärjekorda ei panda ning elukohta saab ta taotleda vabanemisel Narva Linnaelamult. Samuti põhjendab kohus vabastamata jätmist võimalike probleemidega asumisel antavale elupinnale. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna elukoha garanteerib talle õde, ei oleks viimane nõustunud teda enda juurde võtma probleemide korral. 4.2 Kohus leidis, et vabastamine ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja kannab karistust mitme kohtuotsuse alusel. Selline seisukoht on vale – üldkasuliku töö tundide sooritamiseks anti aega 2 aastat, seega oli aega töö tegemiseks veel 1,6 aastat, ent asjaolude tõttu ei saanud J. Kuznetsov töötada. 4.3 J. Kuznetsov ei nõustu kohtuga selles, et ta ei ole võimeline alluma kehtestatud reeglitele, et tal on probleemid enda probleemidest arusaamisega. Ta ei tunnista süüd kuriteos, mille eest karistust kannab, sest ei ole seda toime pannud. Kohus aga leiab, et kui ei tunnista, siis ei saa üldse vabaneda. Kohus leidis, et vägistamine, mille eest J. Kuznetsov vangistust kannab on eriti ohtlik ja taunimisväärne tegu. Kuna aga määruskaebuse esitaja ei ole oma süüd tunnistanud, siis leiab ta, et kellegi õiglustunne ei saaks riivatud. 4.4 Riskihinnang on kõrge vaid selle metoodika tõttu. Nii tõstab riskihinnangut poole võrra eitav vastus küsimusele – kas sa oled elanud kellegagi koos rohkem kui 2 aastat? 4.5 Kohus märkis, et J. Kuznetsov läbis vangistuses programmid Eluviisitreening ja EQUIP, jätkas haridusteed, omandas elukutse ning tal on olemas ka lähedased. Samuti sedagi, et vangistust kannab J. Kuznetsov esmakordselt. Sellele vaatamata ei andnud ta ennetähtaegseks vabastamiseks võimalust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et J. Kuznetsovi varasem elukäik, käitumine vangistuse kandmise ajal ning kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Nimelt on J. Kuznetsovi vaatamata tema noorele eale juba viiel korral kriminaalkorras karistatud. Ka vangistuses on ta käitunud norme eiravalt, mistõttu on tal hetkel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Ehkki J. Kuznetsov on eitanud vägistamise toimepanemist ja väidab end olevat süütu, ei otsustata tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral enam tema süüküsimust, kuna see on kinnitust leidnud varasemalt. Maakohus on piisava põhjalikkusega motiveerinud ka kinnipeetava potentsiaalse ennetähtaegse vabastamisega seoses tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine (vt määruse p-d 3.2, 3.3) ning leidnud, et ka eraldi elamise üürimine võib süüdimõistetule mõningaid raskusi valmistada, kuna tal puudub garanteeritud töökoht ja sissetuleku moodustab töövõimetuspension. 5.6 Kinnipeetaval on märkimisväärselt suur uue kuriteo toimepanemise riskihinnang (s.o üldise korduva kuriteo osas kahe aasta jooksul 72%, vägivaldse teo toimepanemise osas 47% ja seksuaalkuriteo osas 41-62%). Ehkki J. Kuznetsovi hinnangul tõstis seda protsenti poole võrra eitav vastus kooseluküsimusele, tuleb selgitada, et riskihinnang arvutatakse erinevaid tegureid arvestades (s.h isiku kriminaalne käitumine, eluase, haridus, töö ja majanduslik toimetulek, alkoholi, narkootikumide ja muude kuritarvitustega seotud probleemid, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine, hoiakud, ohtlikkus, suhted ja elustiil) välja kindla metoodika alusel. Seega ei saa riskihinnangut mõjutada üksnes kooselu puudumine.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.