Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-14703
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
süüdimõistetu Jevgeni Kuznetsovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Jevgeni Kuznetsov (IK: 38905123713; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Jevgeni Kuznetsov temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 26. veebruari 2009. a otsusega tunnistati Jevgeni Kuznetsov süüdi KarS § 141 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jevgeni Kuznetsovile Viru Maakohtu 04. jaanuari 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust alates 11. juunist 2008. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 01. veebruaril 2010. a. Jevgeni Kuznetsovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 08. aprillil 2016. a.
Jevgeni Kuznetsovi on varem kriminaalkorras karistatud:
Käesolevaks ajaks on Jevgeni Kuznetsov kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jevgeni Kuznetsovi puhul on positiivne vangistuses sotsiaalabiprogrammide „X“ ja „X“ läbimine, oma haridustee jätkamine ning riigikeele- ja erialaõppes osalemine. Samuti on positiivne, et enda sõnul on ta mõistnud sõltuvusainete kahjulikku mõju oma käitumisele ja soovib neist vabaduses loobuda. Tal on vabaduses olemas ka lähedased ja võimalus asuda vähemalt esialgu elama X juurde. Samas tuleb arvestada seda, et materjalidest nähtuvalt on nimetatud elukoht juba praegu kergelt ülerahvastatud ja ametlik luba süüdimõistetu sinna elamaasumiseks puudub, mistõttu võib süüdimõistetu sinna asumine mõningaid probleeme tekitada. Sotsiaaleluruumi vajajana praegu Jevgeni Kuznetsovi arvele võetud ei ole. Seega praegu puudub Jevgeni Kuznetsovil kindel elukoht. Arvestades seda, et kindalt töökohta süüdimõistetule vabaduses garanteeritud ei ole ja tema sissetuleku moodustab X, leiab kohtunik, et ka eraldi elamise üürimine võib süüdimõistetule potentsiaalselt mõningaid raskusi valmistada. Seega ei ole kohtul piisavat veendumust, kas süüdimõistetu elutingimused vabaduses üldse tema ennetähtaegset vabastamist toetaksid. Samuti tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning kuigi reaalset vangistust kannab ta esmakordselt, siis on talle varasemalt antud võimalusi vangistuse asemel ka üldkasuliku töö tunde sooritada ja kanda oma karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna. Sellest hoolimata on süüdimõistetu aga oma kuritegelikku käitumist jätkanud, pannud toime kuriteo üldkasuliku töö ning kriminaalhoolduse ajal ning kannab praegu liitkaristust mitme kohtuotsuse kogumis. Seega on ilmne, et varasemalt antud võimalused karistuse kandmiseks kergemal viisil ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Kuivõrd materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu suutnud alluda temale kehtestatud reeglitele ka käesoleva vangistuse ajal, tal esineb mõningaid raskusi oma probleemide äratundmisel ja samuti ei ole ta senini oma kuritegu tunnistanud ega seega motiveeritud kuriteopõhistes sekkumistes osalema, siis ei ole kohtul tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu puhul täidetud ka praeguseks ärakantud reaalse vangistusega ning et ta oleks piisavalt motiveeritud jätkama oma elu vabanedes seaduskuulekalt. Samuti on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks vabanedes nõuetekohaselt järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, arvestades seda, ta ei ole suutnud alluda temale kehtestatud korrale ka vangla rangetes tingimustes. Kuna süüdimõistetu kannab muuhulgas karistust vägivaldse X eest, milline tegevus kujutab endast ühiskonnast eriti ohtlikku ja taunimist väär tegevust, siis leiab kohtunik, et sellise isiku ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas uue kuriteo riskitegurid on piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kohus leiab, et arvestades Jevgeni Kuznetsovi iseloomustavat materjali ja tema poolt ärakandmata karistusaja pikkust, on ilmne, et tema ennetähtaegne vabastamine eeltoodud asjaolusid arvestades veel põhjendatud ei ole ning oleks liigselt ennatlik. Seega leiab kohus, et Jevgeni Kuznetsov tuleb jätta katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Kohus märgib, et süüdimõistetul tuleks vangistuses pöörata enam tähelepanu oma käitumise ja seda mõjutavate tegurite analüüsimisele, neid avameelselt tunnistada ning näidata, et ta on motiveeritud oma suhtumist muutma ja temale kehtestatud reeglitele alluma. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel korraldada oma vabastamisjärgseid elutingimusi selliselt, et need tagaksid talle vabanemiseks igakülgse kindlustunde ja võimalikult püsiva elukorralduse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.