Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

I Kuriteo asjaolud: 12.10.2014 kutsuti A V xxxx, kuna temaga tahtvat rääkida selle tüdruku õde, kelle seksuaalses väärkohtlemises A. V kahtlustati. Kella 20.15 paiku xxxx laste mänguväljaku juurde jõudes tungisid A. V väitel talle kallale 5 meest, kes hakkasid teda peksma rusikate ja jalgadega rindkeresse. 29.12.2014 lõpetati kriminaalmenetlus V K ning D S osas KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna ei tõendatud, kas ja mil määral nemad A. V peksmises osalesid. Tõendamist leidis, et üheks peksjaks oli R.Y. II Süüdistuste sisu: R.Y-d süüdistatakse selles, et tema 12.10.2014 kella 20.15 paiku xxxx peksis A V rusikatega rindkeresse ja pähe ning põhjustas talle valu ja tervisekahjustused – pindmised peavigastused ja pindmise rindkerevigastuse. Seega R.Y pekstes teist inimest ja põhjustades talle valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (käesoleval ajal on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi).

III Prokuröri ettepanek: Prokurör palus tunnistada R.Y süüdi KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, so 295,60 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 1 päev eelvangistust (võrdub rahalise karistuse kolme päevamääraga 22,17 eurot) karistusaja hulka ning R.Y-l kuulub tasumisele 273,43 eurot. IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt R.Y süüdistustes saabusid kohtusse 11.03.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: kannatanu A V ütlused /tl 3-5, 9-11/; süüdistatava R.Y ütlused /tl 34-35, 61-62/; tunnistaja M L ütlused /tl 23-24/; tunnistaja A G ütlused /tl 47-50/; tunnistaja K P ütlused /tl 55-57/; patrullileht R4676 12.10.2014 /tl 2/; patsiendikaart nr R275963 /tl 12-13/; isiku läbivaatuse protokoll 12.10.2014 /tl 6-8/; salvestus, vaatlusprotokoll 19.11.2014 /tl 19-22/. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus R.Y käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Teo tegemise hetkel kehtinud KarS § 121 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kehtiva KarS § 121 lg 1 järgi teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

Prokuratuuri teatisest nähtub, et R.Y päevamäära suurus on 7,39 eurot. Kohus märgib, et prokurör on teinud ettepaneku karistada R.Y-d rahalise karistusega 37 päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks 7,39 eurot. Kohus leiab, et seega tuleb R.Y-le mõista rahaline karistus summas 273,43 eurot (37x7,39). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine, raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 72 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. R.Y kaitsja on esitanud kohtule taotluse sundraha vähendamiseks vastavalt kohtu äranägemisele ja palub võimaldada R.Y-le tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele selliselt, et vähendada sundraha poole võrra ning võimaldada R.Y-l tasuda menetluskulud summas 364,50 eurot (sundraha summas 292,50 eurot ning kaitsjatasu summas 72 eurot) ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.