Liiklussüüteod

I Kuriteo asjaolud: V.O juhtis alkoholijoobes olles 12.02.2015 kella 23.42 paiku xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0024 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,10 mg/l kohta. II Süüdistuste sisu: V.O süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 12.02.2015 kella 23.42 paiku xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0024 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,10 mg/l kohta. Seega V.O, juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek: Prokurör palus tunnistada V.O süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o. summas 1000 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel palus prokurör arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2015, s.o. üks päev ehk 3 päevamäära ehk 30 eurot karistuse hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 970 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel palus prokurör mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates aprillist 2015 igakuiselt vähemalt 97 eurot lõpptähtajaga 31. jaanuar 2016. IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt V.O süüdistustes saabusid kohtusse 09.03.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud 09.03.2015. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid, mõõtevahendi taatlustunnistus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, tunnistaja H T ütlused ja kahtlustatava V.O ütlused. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus V.O käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

Prokuratuuri teatisest nähtub, et V.O päevamäära suurus on 1,57 eurot. Seega tuleb V.O puhul kohaldada miinimumpäevamäära summas 10 eurot. Kohus märgib, et prokurör on teinud ettepaneku karistada V.O rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks 10 eurot. Seega tuleb V.O-le mõista rahaline karistus summas 100 eurot (10 eurot x 100 pm). KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus viibitud aeg arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et V.O oli kahtlustatavana kinnipeetud 13.02.2015, s.o 1 päev, mis vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o 3 päevamäära ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 97 päevamäära ulatuses, s.o summas 970 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tuleb süüdimõistetule võimaldada tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on V.O puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.