Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
31.03.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.03.2015.a.
Kohtuasja number
1-14-4817
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
N.Z , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.08.2014 ja lõpp 13.06.2015
Jätta N.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, N.Z’le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 29.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.Z mõisteti süüdi Viru Maakohtu 18.08.2014.a. kohtuotsusega nr 1-14-4817 KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.11.2013 otsusega mõistetud karistus 2 kuud vangistust, millest loeti kantuks 18.08.2014 seisuga 4 päeva (8 ÜKT tundi), mõistes liitkaristuseks 7 kuud 26 päeva vangistust. Samuti mõisteti N.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele 2 kuud vangistust karistus 7 kuud 26 päeva vangistust ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud 26 päeva vangistust.
Iseloomustuse kohaselt on N.Z kriminaalkorras karistatud 11 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Käesolev vangistus on mõistetud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 18.08.2014 otsusega, mille alusel karistati KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi vangistus 9 kuud 26 päeva. Isiku kõik kuriteod on toime pandud materiaalse kasusaamise eesmärgil. Soodusteguriks on alkoholisõltuvus ning tööpuudus. Isik on kasutanud ka vägivalda materiaalse kasusaamise eesmärgil. Alates 06.10.2014 töötab kinnipeetav majandustööl koristajana. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral puudub isikul elukoht. Ema ei olnud nõus isikut enda juurde elama võtma. Vanglas lõpetas 7. klassi. Riigikeelt ei valda, eriala puudub. Viru Vanglas lõpetas toiduvalmistamise kursused. Garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli majanduslik olukord väga raske, sissetuleku allikaks oli kuritegelikul teel saadud tulu. Varem toetas isikut materiaalselt vanaema, pärast vanaema surma hakkas uuesti varastama. Raha oli vaja peamiselt alkoholi ostmiseks. Isikul on tasumata haginõuded summas 4199,36 eurot. Vangistuse ajal isikut materiaalselt keegi ei toeta. Vanglas töötab koristajana. Majandusliku toimetuleku oskus puudub. Tööoskused ja töökogemused minimaalsed. Minimaalse majandusliku toimetuleku tagamiseks tegi juhutöid. Lapsepõlvest peale elas isik koos vanaemaga. Emalt on vanemaõigused ära võetud, alkoholi kuritarvitamise tõttu. Ema ja vanem vend olid korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isik pani toime kuritegusid koos emaga. Isa on surnud. Vangistuse ajal isik oma lähedastega praktiliselt ei suhtle. Isiku suhtlusringi kuuluvad peamiselt kuritegeliku mõtteviisiga inimesed. Teiste poolt mõjutatav ja sõltuv teistest inimestest ja nende arvamustest. Alkoholi tarvitas juba alaealisena. Vabaduses viibides otsis pidevalt võimalusi ja vahendeid alkoholi tarvitamiseks. Isik on pannud kõik kuriteod toime alkoholijoobes, kaasaarvatud vägivaldsed. Tunnistab vangla poolt diagnoositud sõltuvust. Ajavahemikul 2010 - 2011 paigutatud Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda, kus läbis sotsiaalprogrammid, kuid peale vabanemist pani uuesti toime kuriteo alkoholijoobes. Oma tegevuse tagajärgedest ei oska aru saada, empaatiavõime puudulik. Eesmärgid tuleviku kohta olemas, puuduvad teadmised ja oskused nende realiseerimiseks. Isiku süüteod näitavad isiku impulsiivsust. Teiste heaolu nimel ei näe mõtet käitumist muuta, mõtleb ainult endale. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest olemas, kuid vajab abi. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, kuid pani toime uusi kuritegusid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Ametiisikutesse suhtub hästi. Suhtumine ühiskonda negatiivne, pani toime kuritegusid, leiab, et ei saa muudmoodi hakkama. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 81%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68%. Viru Vangla ei toeta N.Z tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokuratuuri seisukoht. 09.03.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. N.Z varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on 1l korda karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. N.Z iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 81%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. N.Z Varasem tingimuslik karistus, vangistuse
üldkasuliku tööga asendamine ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole N.Z-ile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Eelnevat arvesse võttes ei oleks N.Z vabastamine enne tähtaega kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Samuti olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Asja materjalide kohaselt puudub N.Z vabanemise korral alaline kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. N.Z tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Maakohtu istung. 10.03.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et linn annab temale korteri ja tööd leiaks ka. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on karistatud 11-l korral. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel elukoht, samuti ei ole talle garanteeritud töökohta. Kohus leiab, et elukoha puudumisest tulenevalt ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada käitumiskontrolli nõudeid. Kuivõrd isikul on tasumata võlanõudeid ning ta on pannud toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, välistab töökoha puudumine kinnipeetava vabastamise ennetähtaegselt. Kohus leiab, et isik võib majanduslike raskuste ilmnemisel jätkata kuritegude toimepanemist.
Isikul on diagnoositud alkohol sõltuvus. Kuna isik on alkoholijoobes olles kuritegusid toime pannud, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik vabaduses jätkab alkoholi kuritarvitamist ja paneb selle mõjul toime uusi kuritegusid. Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kuni 81%. Kohtu hinnangul on tegemist kõrge riskiga, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et N.Z puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu N.Z vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.