Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

tundi üldkasulikku tööd, s.o neli päeva ning mõistes lõppkaristuseks seitse kuud 26 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati K.M süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi (06.03.2014 episood) ja mõisteti karistuseks kolm kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistus ühe kolmandiku võrra. Antud karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel seitse kuud ja 26 päeva vangistust ning loeti lõplikuks karistuseks üheksa kuud ja 26 päeva vangistust. Viimase otsuse alusel kannab K.M karistust käesoleva ajani Viru Vanglas, karituse lõppkuupäevaks on 13.06.2015. Kohtu seisukoht Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab kohtunik, et K.M-ile mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. Vastavalt 01.01.2015 kehtima hakanud KarS redaktsiooni § 5 lg-le 2 on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Vastavalt KrMS § 432 lg 1 lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui § 432 lg 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 35 sätestab, et kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. K.M oli süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5155 KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi. Antud paragrahvis sätestatud sanktsioon ei ole muutunud. Kuid uue KarS § 218 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Kriminaalasja nr 1-13-5155 raames esitatud süüdistuse kohaselt oli vargusega tekitatud kahju suurem kui 200 eurot. Seega tuleb selle paragrahvi alusel mõistetud karistus jätta muutmata. K.M oli süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.08.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi (episoodid 24.03.2013, 27.12.2013, 14.02.2014) ja sama kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi (06.03.2014 episood). Nende punktide alusel tunnistati K.M süüdi süstemaatilise varguse toimepanemise eest. Kooskõlas KarS §-ga 218 ei oma süstemaatilise varguse puhul asja väärtus tähtsust. Selle kohtuotsusega mõistetud karistuse varguste eest jääb kehtiva KarS sanktsiooni piiridesse.

Seega tuleb jätta Viru Maakohtu 18.08.2014 otsusega mõistetud lõppkaristus üheksa kuud ja 26 päeva vangistust muutmata.

Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.