Kohtulahend

2.2

2.3

2.4

2.5 2.6

Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

Küll pidas maakohus põhjendatuks vabastada F.E temale KarS § 213 järgi mõistetud 4 kuu pikkusest vangistusest, kuivõrd tema teoobjektiks oli vara väärtuses 1540 krooni (s.o 98.42 eurot) ja seoses KarS § 44 lg 2 muudatusega on süüdimõistetu tegu vaadeldav väärteona. 3.2 Käsitledes järgnevalt F.E-le Viru Maakohtu 23.10.2009 otsusega mõistetud karistust märkis kohus, et kuni 31.12.2014 kehtinud KarSi redaktsioonis sisaldunud § 257 on alates 01.01.2015 tunnistatud kehtetuks. F.E oli KarS § 257 alusel karistatud 2-aastase vangistusega selle eest, et tema 13.10.2007 kella 17.30 ajal, olles alkoholijoobes, oma oletatava õiguse teostamise eesmärgil ning tegutsedes grupis R Š, A. Z ja A. Š nõudsid A.St tagasi 210 krooni, mille ta sai R. Š vanaemalt A. K koti suhkru ostmiseks, mida ta aga ei teinud, ning lõid kannatanut rusikate ja jalgadega vastu keha, tekitades temale füüsilist valu, peale mida hõivasid tema vara üldsummas 6940 krooni. Maakohtu hinnangul on kirjeldatud tegu endiselt karistatav kuriteona ning käesoleval ajal oleks see subsumeeritav KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Nimetatud teo eest näeb karistusseadustik ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kuivõrd F.E-le on eelkirjeldatud teo eest mõistetud 2-aastane vangistus (st alla kehtivas seaduses ettenähtud karistuse maksimaalse määra), ei anna KarS § 257 kehtetuks tunnistamine alust muuta temale mõistetud karistust. 3.3 Edasi märkis kohus, et F.E-le kriminaalasjas nr 1-10-6222 KarS § 213 ja § 199 järgi mõistetud liitkaristus on loetud täielikult kaetuks kriminaalasjas nr 1-08-6275 mõistetud 2-aastase vangistusega. Arvestades siinkohal asjaolu, et viimati nimetatud karistuse muutmiseks alus puudub, siis ei too F.E vabastamine KarS § 213 järgi mõistetud karistuse kandmisest kaasa tema liitkaristuse määra muutmist. Seega 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada J. Koroljoile kriminaalasjas nr 1-10-6222 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus

6.2 Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd KarS § 257 korral teostas süüdlane oma tõelist või oletatavat õigust ja KarS § 200 puhul on teoobjektiks võõras vara, siis on väär maakohtu seisukoht, et F.E-le omavoli koosseisu alusel kvalifitseeritud süütegu oleks tänasel päeval subsumeeritav KarS § 200 järgi. Teiseks on käesolevat kaasust silmas pidades oluline tähele panna sedagi, et F.E antigi selles kriminaalasjas kohtu alla süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 järgi, kuid kohtumenetluse käigus kohaldatud kokkuleppemenetluses peeti õigeks tema teo kvalifitseerimist KarS § 257 alla. Kolleegiumi hinnangul olukorras, kus kriminaalasja arutav kohus on leidnud, et isiku käitumine ei täitnud röövimise koosseisu, s.o rünnatud vara ei olnud talle võõras, ei saa käesoleval ajal asuda seisukohale, et tema tegu oleks peale 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatusi vaadeldav KarS § 200 järgi. Eelnimetatud tõdemused ei tähenda aga, et F.E tegu ei oleks üldse enam kuriteona karistatav. 6.3 Selgitamist vajab, et KarS § 257 oli n-ö erinorm mitme isiku- ja varavastase süüteo suhtes ja koosseisus nimetatud teod on karistatavad ka iseseisvalt. Seega, kuigi märgitud säte tunnistati kehtetuks, on teisele isikule rusikate ja jalgadega vastu keha löömine ning valu tekitamine karistatav ka käesoleval ajal ja seda KarS § 121 lg 1 järgi (puuduvad kvalifitseerivad tunnused F.E teo paigutamiseks lg 2 koosseisuliste tunnuste alla). Kirjeldatud seisukohta kinnitab karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde kuuluv seletuskiri, mille leheküljel 102 on märgitud, et KarS § 257 (omavoli) dekriminaliseerimisega kaasneb see, et paljud võlgade vägivaldse väljanõudmisega teod vastavad edaspidi vaid KarS § 121 tunnustele.

alljärgnevalt

üle

F.E-le

7.1 KrMS § 432 lg 34 kohaselt, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. 7.1.1 KarS § 257 lubas isikule mõista rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. F.E karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb karistuse ülemmäärana ette kuni 1-aastase vangistuse. Temale KarS § 257 järgi mõistetud karistus ületab seega KarS § 121 lg-s 1 sätestatud ülemmäära. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KarS § 5 lg-st 2 ja KrMS § 432 lg-st 34, tuleb temale KarS § 257 järgi mõistetud karistust vähendada 1 aasta pikkuse vangistuseni, s.o karistusseadustiku uues redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud karistuste ülemmäärani.

liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kestuseni 6 kuud. Edasi, kohaldades KarS § 65 lg-t 1, § 64 lg-t 1, liitis kohus käesolevalt mõistetud 6 kuu pikkusele vangistusele Viru Maakohtu 23.10.2009 otsusega mõistetud 2 aasta pikkuse vangistuse ja kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel sai F.E karistuseks 2 aastat vangistust. 8.2.1 Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus vabastas F.E KarS § 213 lg 1 järgi mõistetud karistusest, puudub alus liitkaristuse moodustamiseks KarS § 64 lg 1 alusel ja KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades jääb karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. Kuna apellatsioonikohus vähendab F.E-le Viru Maakohtu 23.10.2009 otsusega KarS § 257 järgi mõistetud karistust kestuseni 1 aasta, tuleb süüdimõistetu uueks KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kohtuotsuste kogumis mõistetavaks liitkaristuseks lugeda 1 aasta vangistust. 8.3 Edasi on Viru Maakohus 29.09.2011 otsusega F.E karistanud KarS § 118 p 1 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega, mida KarS § 238 lg 2 alusel vähendades saadi 2 aastat 8 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg-t 5 ja § 65 lg-t 2 suurendas kohus mõistetud 2 aasta 8 kuu pikkust vangistust Viru Maakohtu 23.10.2009 otsusega mõistetud 2 aasta pikkuse vangistuse võrra ning mõistis F.E liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 8 kuud vangistust. 8.3.1 Apellatsioonikohus, võttes aluseks, et Viru Maakohtu 23.10.2009 otsusega F.E-le KarS § 257 järgi mõistetud karistust tuleb vähendada kestuseni 1 aasta, mõistab temale KarS § 74 lg-t 5 ja § 65 lg-t 2 kohaldades liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 8 kuud vangistust. 8.4 Järgmise tehtena on Viru Maakohus 29.09.2011 otsuses, juhindudes KarS § 65 lg-st 1 ja § 64 lg-st 1, liitnud 2 aasta pikkusele (vt käesoleva määruse p 8.2) vangistusele KarS § 118 p 1 järgi mõistetud 4 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse (vt käesoleva määruse p 8.3) ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, saanud liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 8 kuud vangistust. 8.4.1 Ringkonnakohus mõistab käesoleva määruse p-dest 8.2.1 ja 8.3.1 lähtuvalt F.E-le KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel, arvates eelvangistusaja karistusaja hulka, tuleb F.E kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks lugeda 3 aastat 10 päeva vangistust. Kuivõrd tema karistusaeg algas 22.11.2011, tuleb see lugeda kantuks ja käesoleva määruse jõustumisel F.E vangistuse edasisest kandmisest vabastada.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.