Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
06.06.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-6222
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid E.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
E.N , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 22.11.2011 ja lõpp 02.12.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.06.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta E.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.09.2011 kohtuostusega kriminaalasjas 1-10-6222 KarS § 213 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning mõisteti talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Vastavalt
KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti E.N-ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati E.N-i vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.10.2009.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 2 (kaks) aastat vangistust ja mõisteti E.N-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat vangistust. E.N tunnistati süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati E.N-i vangistusega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.10.2009.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata võrra (2 aastat vangistust) ning mõisteti E.N-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti 2-aastane vangistus KarS § 118 p 1 järgi mõistetud karistusega – 4 aastat ja 8 kuud vangistust ja mõisteti E.N-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 18.08.2008.a kuni 06.04.2009.a, s.o 7 (seitse) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva ja mõisteti E.N-ile lõplikult ärakandmisele 4 (neli) aastat ja 10 (kümme) päeva vangistust. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung E.N taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et on hetkel avavanglas. Distsiplinaarkaristuse sai selle eest, et jäi bussi peale hiljaks ning hilines vanglasse tagasi tulemisega. Kinnipeetav töötab hetkel väljaspool vanglat. Peale vangistusest vabanemist on tal garanteeritud töökoht seal samas, kus ta ka praegu töötab. Lähedastest on olemas vanem vend. Rehabilitatsioonikeskuse nõuetest on kinnipeetav teadlik. Kinnipeetav on õppinud riigikeelt B2 tasemel ning praegu õpib kutsehariduskeskuses. Avavangla võimaldab õppimist ja töötamist korraga. Talle meeldib see, mida ta õpib ning tulemusi on juba näha. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. KRaha andmetel on isikul tasumata võlgnevusi 3526,75 eurot, mis piiravad oluliselt esmast toimetulekut vabaduses. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt viimati Narva Maakohtu 23.10.2009 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi isiku- ja varavastaseid kuritegusid. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude
toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab vabaduses jätkata seaduskuulekat elu ning täita talle pandud kontrollnõuded. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 02.12.2015, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Tartu Ringkonnakohtu 28.07.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu E.N-i määruskaebus rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.