lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-6222/139

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-6222/139
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1078
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-6222/21Viru Maakohus Narva kohtumaja29.09.20111-10-6222/132Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.06.20141-10-6222/157Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium31.03.20151-10-6222/162Viru Maakohus Narva kohtumaja11.02.20161-10-6222/168Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.08.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-6222

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. juuni 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu A.B, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu A.B määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.B tunnistati Viru Maakohtu 29. septembri 2011. a otsusega süüdi KarS § 213 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle 4 kuud vangistust, ja KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi, mille eest mõisteti talle 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 23. oktoobri 2009. a otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust ja kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Veel tunnistati A.B süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 23. oktoobri 2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aasta) võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 18.09.20261-26-5902/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 08.09.20261-26-6284/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5406/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5988/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

KarS § 65 lg 1 alusel liideti 2-aastane vangistus KarS § 118 p 1 järgi mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel 4 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 18. augustist 2008 kuni

6.aprillini 2009 (7 kuud ja 20 päeva) karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 10 päeva vangistust.
2.Viru Maakohtu 6. juuni 2014. a määrusega jäeti A.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 A.B varasem elukäik ja toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.B on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Tasumata võlgnevusi on A.B 3526,75 eurot. Võlgnevused piiravad oluliselt tema esmast toimetulekut vabaduses. 2.2 A.B ei ole kohtu usaldust õigustanud ega osanud hinnata temale korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses. Selle asemel pani ta katseajal toime uusi isiku- ja varavastaseid kuritegusid. Varem mõistetud karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Suure tõenäosusega jätkab ta vanglast vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole tema õiguskuuleka käitumise tagamiseks piisavad. Kuna A.B karistusaeg lõpeb alles
2.detsembril 2015, on tal piisavalt aega tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimusega. 2.3 Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A.B üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega ei ole täidetud oluline vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise eeldus – vangistatu õiguspärane käitumine. Olukorras, kus A.B ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ega ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.
3.A.B esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Süüdimõistetu palub arvestada, et kahetseb siiralt kuriteo toimepanemist ja mõistab, et kannab põhjendatult karistust. Vangistuses on A.B püüdnud end harida ja võimaluste piires hüvitada kahjunõudeid. Ta märgib, et ükski kuritegu polnud sooritatud rikastumise eesmärgil, vaid need olid tingitud alkoholi tarvitamisest. Praeguseks on A.B oma ebaõnnestumiste põhjuseid mõistnud. Ta teadvustab alkoholi kahjulikkust ja selle liigtarvitamise tagajärgi, kuna sellega on seotud tema lähedaste surmad. 3.2 A.B on olemas kindel töökoht. Ta on edukalt lõpetanud kutsekooli esimese aasta ehitusviimistleja erialal. A.B soovib vabaneda kurjategija staatusest ja olla väärikas ühiskonnaliige. Mida varem ta saab ühiskonda naasta, seda kiiremini saab ta oma kahetsust avaldada. Vangla on teda iseloomustanud positiivselt. Vaid ühel korral on ta korda rikkunud, sest jäi bussist maha. Võttes arvesse, et ta on terve aasta jooksul liikunud iseseisvalt väljaspool vanglat nii tööl kui ka kutsekoolis ja tal ei ole ühtegi rikkumist, jääb A.B-le arusaamatuks, miks kohus otsustas teda mitte vabastada. A.B palub veel arvestada, et ta on juba aasta suhelnud telefoni ja kirja teel naisterahvaga, kellega nad kavatsevad abielluda. Naisel on 9-aastane poeg, kelle isa suri paar aastat tagasi. Vabanemisel annab A.B-le elukoha Eesti Metodisti Kiriku Jõhvi kogudus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A.B puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et A.B ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kohtukolleegiumi hinnangul on positiivne, et A.B on astunud vangistuses samme õiguskuulekale teele asumiseks (läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud riigikeele kursustel, töötanud vangla majandustöödel ja väljaspool vanglat ning asunud omandama ehitusviimistleja eriala). Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul tuleb A.B tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel hinnata kaalukamaks tema varasemat elukäiku. A.B on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. A.B kannab karistust muuhulgas esimese astme isikuvastase kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest. A.B tunnistati süüdi selles, et ta lõi kannatanut haamriga pähe, tekitades talle eluohtlikud kehavigastused. Kuriteo toimepanemise ajal oli A.B alkoholijoobes. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et mõistetud karistused ei ole A.B-le mõju avaldanud. Vastupidi, lisaks uute kuritegude toimepanemisele on need muutunud ka raskemaks. Seega puudub kohtul A.B vastupidistele kinnitustele vaatamata alus arvata, et käesoleval ajal vangistusest vabanedes suudaks ta uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. A.B varasema käitumise põhjal on olemas oht, et vabaduses pöördub ta oma endise eluviisi juurde tagasi.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20261-26-4812/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval