Üldohtlikud süüteod › Mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod

Asjaolud Viru Vangla esitas 16.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Indrek Väljakivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks seoses KarS § 761 lg 2. Viru Maakohtu 20.10.2014 otsusega nr 1-14-5464 tunnistati Indrek Väljakivi süüdi KarS § 201 lg 2 p 1,4 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. Indrek Väljakivi tunnistati süüdi KarS § 404 järgi ning karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust. Indrek Väljakivi tunnistati süüdi KarS § 274 lg 1 (14.07.2013 ja 25.07.2013 episoodid) järgi ning karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust. Indrek Väljakivi tunnistati süüdi KarS § 275 järgi (19.07.2013, 25.07.2013, 26.07.2013, 28.07.2013, 14.08.2013, 21.08.2013, 23.08.2013, 26.08.2013 ja 27.08.2013 episoodid) ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. Indrek Väljakivi tunnistati süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 30.12.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 (üks) aasta 12 (kaksteist) päeva vangistust ning Indrek Väljakivile liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud

vangistust. Sama otsusega tunnistati Indrek Väljakivi süüdi ka KarS § 274 lg 1 (01.03.2014 episood) järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) kuud vangistust. Indrek Väljakivi tunnistati süüdi KarS § 275 (01.03.2014 episood) järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelpooltoodud liitkaristuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Indrek Väljakivi karistuse kandmise algus on 28.12.2013. Viru Maakohtu määrusest nr 1-14-5464 02.02.2015 tulenevalt loeti Viru Maakohtu 20.10.2014 kohtuotsuse kohaselt Indrek Väljakivi uueks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Indrek Väljakivi on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vangistuses viibib ta teist korda. Varasemalt on teda karistatud omavolilise sissetungi, asja omavolilise kasutamise ja avaliku korra rikkumise eest ning varavastaste ja isikuvastase kuritegude eest. Praegune kuritegu on üldohtlik süütegu ja avaliku võimu teostamise vastane kuritegu. Enne vangistust oli isik määratud kriminaalhooldusele, kuid katseaja jooksul sooritas ta uue kuriteo ning rikkus talle pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 8-l korral. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames õpib Indrek Väljakivi hetkel Jõhvi Gümnaasiumi 8. klassis. Toimunud on vestlused psühholoogiga, teemadeks isiku seisundi analüüsimine, probleemolukordade lahendamine, CMPS testi tulemustest lähtuvalt isikuomadused ja MINA-pilt ning kuidas toime tulla hirmuga. Kinnipeetav on alustanud ka sotsiaalprogrammi Equip, mis hõlmab sotsiaalsete oskuste parendamist ning sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, mis hõlmab emotsioonide ja tunnetega toimetulemist. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Indrek Väljakivi elas alates 30.08.2013 kuni vangistuseni xxxx aadressil xxxx. Seal oli tema käsutuses oma tuba, kus ta sai eralduda teistest lastest. Toas oli kõik eluks ja vabaaja veetmiseks vajalik olemas. Vabanedes soovib kinnipeetav uuesti elama asuda sinna. Indrek Väljakivil on kaks venda ning kaks õde. Ema E V lahkus pere juurest ning asus elama ja töötama xxxx. Peale seda ei ole ema oma xxxx jäänud laste käekäigu vastu mingit huvi ilmutanud. Et tagada Indrek Väljakivile turvaline kasvukeskkond, paigutas Rakke Vallavalitsus ta 16.12.2011 asenduskoduteenusele xxxx. Viru Maakohtu 25.04.2012 määruse alusel on laste vanematel, E Vl ja I Vl nende ühiste alaealiste laste suhtes hooldusõigus peatatud. Indrek Väljakivi isa I V elab xxxx koos elukaaslase P P. Isal esineb alkoholi probleeme ning oma lastega suhtleb ta minimaalselt. Viru Maakohtu 15.02.2011 määruse alusel suunati Indrek Väljakivi xxxx, kuhu ta asus elama ja õppima 08.08.2011. Enne xxxx paigutamist õppis Indrek Väljakivi xxxx. 2010.a asus ta õppima xxxx ja elama õpilaskodusse. Seoses halva käitumisega eemaldati ta õpilaskodust ja suunati xxxx koolikohustuse mittetäitmise, hulkumise, varguste, suitsetamise, loomade kividega loopimise ja 13-aastase tüdruku suhtes vägivalla kasutamise tõttu. Ka xxxx esines kinnipeetaval probleeme käitumisega, ta lahkus korduvalt omavoliliselt xxxx, mille tulemusena leidis kool, et erikooli mõjutusvahendid ei ole andnud tulemusi kinnipeetava

seaduskuuleka käitumise ja koolikohustuse tagamisele. 2013.a septembrist oli kinnipeetav kohustatud õppima xxxx 7. klassis lihtsustatud õppekava alusel, kuid esines õpiraskusi, koolist põhjuseta lahkumisi ja kaasõpilaste kiusamisi. Indrek Väljakivi ei mõista hariduse tähtsust. Kinnipeetav on riiklikul eestkostel, eestkoste asutuseks on Rakke Vallavalitsus. xxxx elades oli kinnipeetavale tagatud kõik eluks vajalik. Varasemad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tasumata nõudeid on isikul 673,67 eurot. Vabaduses olles lõi kinnipeetav üsna kergelt sõprussuhteid väljaspool perekodu. Tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud. Vaba aega sisustas ta kas alevikus ringi käimisega või arvuti taga istumisega. Enne vangistust tarbis Indrek Väljakivi lahjat alkoholi. Asjaolu, et kuriteod oleks toime pandud alkoholijoobes, kinnitust ei leidnud. Vangla hinnangul on kinnipeetava sotsiaalsed oskused puudulikud. Ta käitub hetke emotsioonide ajendil. Talle ei meeldi reeglid ning ta üritab nende vastu protesteerida, kasutades oma tahtmise saamiseks vägivalda. Kinnipeetav on umbusaldav ametnike suhtes. Kinnipeetavat iseloomustab puudulik või peaaegu olematu probleemide lahendamise oskus, ta läheb kergesti endast välja. Kinnipeetava puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Lähtudes eeltoodust toetab Viru Vangla Indrek Väljakivi vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega ning juhul kui kohus otsustab Indrek Väljakivi vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks soovitab vangla kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Arvestades Indrek Väljakivi käitumist vabaduses olles, on mõistlik määrata lisakohustuseks mitte viibida ajavahemikul kella 23.00 kuni 06.00 avalikus kohas ilma täiskasvanuta. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Indrek Väljakivi on sündinud pere teise lapsena 19.01.1998 Kadrinas. Indreku vanem vend I ja noorem õde J elavad xxxx. Noorem vend I elab alaliselt xxxx, kuid on suunatud tugipere teenusele. Poolõde A F elab xxxx oma elu. xxxx juhataja E K on kinnipeetav suhelnud nii telefoni kui kirjateel. Samuti on juhataja käinud kinnipeetavat vanglas vaatamas. xxxx pakub Rakke Vallavalitsusele asenduskoduteenust. Seega omab kinnipeetav kindlat elukohta vabanemisjärgselt. Kinnipeetavale on xxxx tagatud kõik eluks vajalik. Rakke Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku I L arvates ei mõista kinnipeetav oma tegude tagajärgi ning suhtub oma karistuse kandmisesse pigem ükskõikselt. Nii sotsiaalnõunik kui ka perekodu juhataja on leidnud, et kinnipeetav peaks oma karistuse kandma lõpuni. Riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna Indrek Väljakivile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Indrek Väljakivi ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on enam kui kindel, et suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda. Ta õpib vanglas, plaanib 8. klassi ära lõpetada ning minna eriala õppima Põltsamaa Kutsekooli. Põltsamaal on 8. klassi baasil võimalik õppida mitut eriala, kuid hetkel ei tea ta veel täpselt, mida soovib õppima minna. xxxx koolis oli tal probleeme õppimisega, seetõttu ei tea ta, kas teda sinna vastu võetakse vabanedes, kuid ise soovib ta sinna õppima minna. Elama hakkaks ta vabanedes xxxx. Indrek Väljakivi kinnitab, et suudab täita kontrollnõudeid ja alkoholist hoiduda. Ta usaldab ametnikke ning suudab teha nendega koostööd. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Indrek Väljakivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör märgib, et KarS § 761 lg 2

kohustab kohut vabastama vangistusest tingimisi isiku, kes on pannud alaealisena toime teise astme kuriteo ning on talle mõistetud vangistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti nõustub prokurör Viru Vangla poolt 16.12.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Kaitsja märkis, et kaitsealuse taotlus vaadatakse läbi juba mitmendat korda. Kaitsja arvab, et sel korral on taotlus põhjendatum kui kunagi varem. Kaitsealuse ennetähtaegse vabastamise seostab kaitsja edasiõppimise vajaduse ja võimalusega, sest isikul ei ole eriala ega töökohta ja ainus võimalus oleks jätkata õppimist Põltsamaa Ametikoolis. Kui isik vabastatakse tähtaegselt, siis tema edasiõppimine saab olema küsimärgi all. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel on arvestatav asjaolu, et isiku üle säilib kontroll kauem kui karistuse ärakandmisel, sest katseaeg kestaks kauem. Tal oleks võimalik täita kontrollnõudeid ja kohustusi, mis on soovituslikult loetletud ning mida kaitsealune on nõus täitma. Isikul on olemas elukoht ja on lootust, et sel korral tuleb ta oma eluga seal toime. Kinnipeetava iseloomustuses äratas tähelepanu see, et ta on olnud umbusaldav ametnike suhtes, kuid ta kavatseb edaspidi teha ametnikega koostööd, loodab kontrollnõudeid ja kohustusi täita ning katseajaga toime tulla. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja taotluse rahuldada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 761 lg 2 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KrMS § 426 lg 1 teise lause kohaselt täitmiskohtunik vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdimõistetu, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, karistusseadustiku § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmisel. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Indrek Väljakivi kuulub alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS § 761 lg 2 kohaselt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Indrek Väljakivi oli toimepandud kuritegude ajal alaealine. Toimepandud tegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega ning Indrek Väljakivi on praeguseks talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 2 kuud, kanda on jäänud tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Seega on Indrek Väljakivi ära kandnud üle poole talle mõistetud karistusest, mis on rohkem kui 4 kuud. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastades saab talle anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi täita. Kinnipeetav on vangistuse jooksul alustanud õpinguid Jõhvi Gümnaasiumi 8. klassis põhihariduse omandamiseks, olles motiveeritud klassi lõpetama, et edasi eriala omandama asuda. Isikul on vabanedes kindel elukoht xxxx. Kui isik vabastada ennetähtaegselt ning tema suhtes kohaldada kriminaalhooldust, saab kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise riske oluliselt vähendada. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski,

saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Indrek Väljakivile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud lisakohustuste panemisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Indrek Väljakivi kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisele käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga kohtumääruse jõustumisest 6 kuud. Kohtuistungil osales alaealise kinnipeetava kaitsjana v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 48 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks, kuid leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb nimetatud summa jätta riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761; KrMS § 426, 432, 384,

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.