Kohtulahend

11.03.2014.a. saadud vastusest Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuurist selgus, et 25.02.2014 kella 01.20 ajal kontrolliti xxx tänaval asuvat sõiduautot ja selles viibivaid isikuid, kellest kriminaalhooldusalusel B.J tuvastati indikaatorvahendiga AlcoQant 6020 abil alkoholijoobeks väljahingatavas õhus1,04 mg/l kohta. B.J-ile oli kohtu poolt määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal. Seletusi B.J-ilt võtta ei ole võimalik, kuna B.J ei ilmu registreerimistele, ei reageeri kutsetele, telefonile ei vasta ning ei ela ettenähtud aadressil xxx. B.J helistas viimati 26.02.2014 kriminaalhooldusametnikule ning palus luba registreerimine nädala võrra edasi lükata, kuna on komandeeringus Tallinnas. Kokkulepitud ajal 06.03.2014 B.J registreerimisele ei ilmunud ega helistanud. B.J on vabastatud Viru Maakohtu 22.02.2013.a. määrusega nr. 1-09-22281 karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 14.04.2014.a. B.J-ile tutvustati 07.03.2013 kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustused B.J võttis end 07.03.2013 arvele töötukassas. Alates 15.04.2013 asus ametlikult tööle xxx, kus töötas kuni 2013 juulikuuni. Töölt lahkus tervislikel põhjustel. Alates oktoobrist 2013 töötas ametlikult xxx kuni 2014 jaanuarikuuni. Töölt lahkumise põhjus teadmata. B.J õppis alates 2013 septembrist Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis 12 klassis kuni 2014 jaanuarikuuni. B.J-ile oli kohtu poolt määratud kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis. B.J läbis 08.05.2013 – 05.12.2013 Õige hetk programmi. Karistusregistri andmetel sooritas B.J 04.02.2014 väärteo ÜTS § 54 (7) lg1 alusel. Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 5 ja KrHS § 31 lg 1 ettepaneku B.J-ile mõistetud karistus pöörata täitmisele, kuna B.J ei tule toime talle määratud kohustuste täitmisega. Kohtuistungil B.J selgitas, et ta ei täitnud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning mõjuvad põhjused mittetäitmiseks puuduvad. Kriminaalhooldaja palus B.J-ile mõistetud karistus pöörata täitmisele. Prokurör leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja karistuse ärakandmata osa tuleb pöörata täitmisele. KarS § 76 lg 5 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega ja prokuröri arvamusega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. B.J kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata lahkus elukohast teatamata uut elukohta. Seega B.J rikkus temale KarS § 75 lg 1 p 1,4 ja 5 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Jättes 27.02.2014, 06.03.2014, 13.03.2014, 19.03.2014 ilmumata ettenähtud registreerimisele B.J rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 alusel määratud kontrollnõuet - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele Peale seda B.J rikkus kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KrMS §427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. B.J-i käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmisesse suhtumist positiivselt. Ta rikkus Viru Maakohtu 22.02.2013 määrusega määratud kontrollnõudeid: ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, elama kohtu määratud alalises elukohas, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja kohustust – mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, rikkudes seega karistuse kandmisest vabastamise tingimusi. Kohus toetab kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kriminaalhooldus B.J-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Seega B.J ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning B.J tuleb saata kinnipidamiskohta karistust kandma. Vangistuse täitmisele pööramisel kohus arvestab alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku muudatusi ning vaatab ümber B.J-ile Harju Maakohtu 03.02.2010 kohtuotsusega mõistetud karistust. Vastavalt KrMS § 432 lg 3-4, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. B.J on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.02.2010 kohtuotsusega 1-09-22281 KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja 3 aasta 6 kuulise vangistusega ja § 201 lg 2 p 1 järgi – 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, liitkaristuseks loeti 3 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra mõistes karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha eelvangistus mõistes karistuseks 2 aastat 3 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.06.2009 kohtuotsusega 1-08-17194 mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o.1 aasta 11 kuu 17 päeva vangistust) võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 11 päeva vangistust. Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 201 lg 2 p 1 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Süüdistusest nähtub, et B.J on KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteoga põhjustanud mh varalise kahju 4765 krooni, seega ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga KarS-i 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS §218 lg 4) ning on tegemist jätkuvalt kuriteoga. Seega B.J-i tegu on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 201 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Antud juhul puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse puhul seda enam, et mõistetud karistus loeti kaetuks KarS §200 lg 2 p 4,7 järgi mõistetud karistusega. KarS § 200 lg 2 p 4,7 pole ülalmainitud seadusega muudetud ning selle sätte järgi mõistetud karistuse vähendamiseks või vabastamiseks puudub alus. Osa kohtuotsuste kogumis B.J-ile mõistetud liitkaristusest moodustab talle Harju Maakohtu 12.06.2009 kohtuotsusega 1-08-17194 KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus 2 kuud vangistust KarS § 263 p 1 järgi - 5 kuud vangistust KarS § 121 järgi - 4 kuud vangistust KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aastat vangistust KarS § 215 lg 2 p 1 järgi - 4 kuud vangistust KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi 6 kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha eelvangistus lugedes karistuseks 2 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Süüdistusest nähtub, et B.J on KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteoga põhjustanud mh varalise kahju 3999 krooni, seega ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga KarS-i 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS §218 lg 4) ning on tegemist jätkuvalt kuriteoga. Seega B.J-i tegu on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 201 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Antud juhul puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse puhul. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 121 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: (1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või 3) see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on säte jagatud mitmeks lõikeks ning tekkisid juurde uued kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud karistuse ülempiiri lõikes 2. Süüdistusest nähtub, et B.J tegu kvalifitseeruks käeolevas KarS redaktsioonis KarS §121 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega KarS § 121 järgi mõistetud karistus ei kuulu vähendamisele.

KarS § 263 p 1 ja § 200 lg 2 p 4 pole ülalmainitud seadusega muudetud ning selle sätte järgi mõistetud karistuse vähendamiseks või vabastamiseks puudub alus. Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4,5 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Süüdistusaktist nähtub, et B.J on põhjustanud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teoga varalise kahju summas 2603,38 krooni, seega on tegemist kahjuga, mis ei ületa väheväärtusliku asja väärtust Karistusseadustiku 01.01.2014 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus üle 200 euro, vt KarS § 218 lg 4). KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteoga tekitatud kahju määra kohtuotsuse ega süüdistusakti põhjal ei ole võimalik tuvastada ning tõlgendades seda isiku kasuks tuleb lugeda, et tegemist on hetkel kehtiva Karistusseadustiku mõistes väheväärtusliku asja vargusega, mistõttu võib tegemist olla üksnes väärteoga. Kuna KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4,5 järgi toime pandud tegu on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kohus tuvastas, et 2008 ja 2009 a. toime pandud väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Arvestades asjaolu, et KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4,5 järgi mõistetud karistused on sisuliselt kaetud KarS § 201 lg 2 p 1, § 263 p 1, § 121 ja § 200 lg 2 p 4 järgi mõistetud vangistusega siis Harju Maakohtu 12.06.2009 kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ei kuulu vähendamisele. Juhindudes KarS § 76, KrMS § 427, § 432, kohus

MÄÄRAS

Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele B.J ́ile Harju Maakohtu 03.02.2010 kohtuotsusega nr 1-09-22281 mõistetud karistuse - 4 aastat 2 kuud 11 päeva vangistusest ärakandmata vangistuse osa s.o. 1 aasta 1 kuu 9 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistus ning karistuse kandmise algust arvestada alates B.J-i kinnipidamisest 5.03.2015. Määruse ärakiri saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.