Kohtulahend



osalema sotsiaalabiprogrammis.

KarS § 76 lg 4 alusel määratakse katseaeg karistusaja ulatuses, s.o. kuni 14.04.2014. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Siimu Pesur vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile ja allkirja vastu Siimu Pesur ́ile.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

alates

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Siimu Pesur tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Siimu Pesur tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.02.2010. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning karistati 3 aasta 6 kuu vangistusega, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergema karistus kaetuks raskemaga ning karituseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26 päeva. Ärakandmisele kuulus 2 aastat 3 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.06.2009 otsusega mõistetud karituse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud 7 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse algus 03.02.2010 ja lõpp 14.04.2014. Kinnipidamisasutuses Siimu Pesur kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta töötab vanglas majandustöödel. Alates 31.08.2012 on paigutatud avavanglaosakonda. Alates 21.09.2012 omandab väljaspool vanglat keskharidust. On osalenud sotsiaalprogrammis xxx, osales suitsetamisest loobumise nõustamisel. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxxx. Kinnipeetava sõnul enne vangistust on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Kinnipeetaval on tasumata rahalised nõuded. Vabanedes tal garanteeritud töökoht puudub. Vabaduses tarvitas alkoholi, kuriteod on toime pandud joobeseisundis, narkootikumidega tal probleeme ei olnud. Isik on kaheksandat korda kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Viru Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldusametniku andmetel asub kinnipeetav vabanemisel elama ema juurde Hiiumaal. Ta on varem olnud kriminaalhooldusel ning oli väga hea valetamisoskusega ning tema poolt esitatud versioone tuli alati üle kontrollida. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Siimu Pesur taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri arvamusega ja ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et Siimu Pesur tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et Siimu Pesur on kriminaalkorras karistatud 8 korda, vanglas viibib kolmandat korda. Viimane karistus on mõistetud grupi poolt toimepandud röövimise ja omastamise eest. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 31%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 jooksul on 33%. Vabaduses kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub, on olemas kindel elukoht. Ema elab Hiiumaal ning toetab poja ennetähtaegset vabanemist. Ema töötab SA Hiiumaa Haiglas ning arvab, et nad suudavad majanduslikult kahekesi hakkama saada. Siimu Pesur jätkas vangistuses keskhariduse omandamist, omandab väljaspool vanglat 11.klassiharidust. xxx poolt iseloomustatakse positiivset. Siimu Pesur sõnul soovib ta keskhariduse omandamist ja peale seda astuda ülikooli. Alates 31.08.2012 Siimu Pesur on paigutatud avavanglaosakonda, temal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus leiab, et Siimu Pesur suhtes käitumiskontrolli teostamine ning täiendavate kohustuste panemine oluliselt vähendab tema käitumise ohtlikkust. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada Siimu Pesur üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Vangla toetab Siimu Pesur tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamist käitumiskontrollile. Kohus arvestab ka sellega, et Siimu Pesur tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata Siimu Pesur püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, peab kohus põhjendatuks anda Siimu Pesurile võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. Rohkem 1 aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel Siimu Pesur suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada Siimu Pesuri motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Siimu Pesur katseajaks täiendavad kohustused.

(allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.