Kohtulahend

1-12-12017 xxx. Korter kuulub A. Smolin’i emale ja selles keegi ei ela. Enne vangistust on töötanud keevitajana, omab kutsesertifikaati. Tasumata nõudeid 3910,12 eurot. Suhtlusvõrgustiku kuuluvad ema ja vend. Vabaduses tarvitas narkootikume (amfetamiin, heroiin, kanep), kuid ei tunnista sõltuvust. Viru Vangla toetab A. Smolin’i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt xxxx korter Lxxxx Šxxxe, kes andis nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks (tl 12). Selleks on olemas kõik tehnilised tingimused (tl 11). Vabaduses A. Smolin’il garanteeritud töökohta ei ole. A. Smolin vabanes viimati vangistusest ennetähtaegselt 17.10.2011, kus kandis karistust § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning 8 kuud hiljem, olles katseajal sooritas uue samalaadse kuriteo. Isiku kriminaalne käitumine on püsinud muutusteta 1995.aastast. 11.02.2015 seisuga on A. Smolin’il olemas kehtiv elamisluba (tl 16). Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei vaidle vastu kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Uute kuritegude toimepanemise riske on prokuröri arvates võimalik vähendada süüdimõistetu allutamiseks kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus oleks karistuse lõpuni kandmisest suurem. A. Smolin taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et kuigi garanteeritud töökohta tal ei ole, omab ta keevitaja sertifikaadid ning leiab kergesti endale tööd. Kriminaalkorras karistatud isikutega vabaduses suhtlema ei hakka. Selgitas, et 2013.a määratud distsiplinaarkaristus kehtib vaid ühe aasta ning praeguseks on see kustunud. Kinnitas, et varem töökoha olemasolu ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist, sh katseajal olles tingimisi ennetähtaega vabastatud, kuid selgitas, et eelmine kord vabastati teda tavalistel tingimustel, ei rakendanud elektroonilist valvet. Leidis, et elektroonilise valvega oleks välistatud uute kuritegude toimepanemine.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et A. Smolin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A. Smolin on kriminaalkorras karistatud 12 korda, vangistust kannab 4 korda. Uue tahtliku samalaadse esimese raskusastme narkokuriteo pani toime katseajal, olles eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistusest Viru Maakohtu 4.10.2011 määrusega tingimisi ennetähtaega vabastatud. Kohus leiab, et arvestades kuriteo raskust (suures koguses ja isikute grupis korduv narkootikumide ebaseaduslik käitlemine) ja kinnipeetava käitumist (kuritegude toimepanemine katseajal olles karistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud), ei ole A. Smolin’i ennetähtaegne vangistusest vabastamine vähemalt praegusel ajal õigustatud. Siinkohal arvestab kohus, et A. Smolin’il jääb mõistetud karistuse lõpuni kandmiseni üle 2 aasta ja 6 kuu, mis kohtu arvates ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegude raskusega.

1-12-12017 Kuigi prokuratuur ei vaidle vastu A. Smolin’i tingimisi ennetähtaega vabastamisele, ei ole kohus prokuratuuri arvamusega seotud ning leiab, et A. Smolin’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks A. Smolin’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus hindab positiivselt A. Smolin’i osalemist sotsiaalprogrammides, riigikeele omandamist, töötamist vangistuse kandmise ajal, samuti temal garanteeritud elukoha ja elamisluba olemasolu, kuid kohtu arvates ei kaalu need positiivsed tegevused üles eelpool toodud asjaolusid (uue 1. raskusastme narkokuriteo toimepanemine katseajal olles vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud, 12 kriminaalkaristust, neist 4 reaalset vangistust). Kohtu arvates on alusetud A. Smolin’i väited, et eelmine vangistusest tingimisi vabastamine nurjus seetõttu, et tema suhtes jäi kohaldamata elektrooniline valve. Kohtu seisukohalt on elektrooniline valve vaid käitumiskontrolli täiendav abivahend, mis võimaldab kontrollida kriminaalhooldusaluse füüsilist asukohta ja liikumist ruumis. Samas ei fikseeri elektroonilise valve seade isiku tegevusi ning iseenesest ei ole välistatud ka elektroonilisele valvele allutatud isiku poolt uute kuritegude toimepanemine, nt viibides oma elukohas. Tulenevalt A. Smolin’i varasemast käitumisest on selline risk tema suhtes vägagi tõenäoline. Seetõttu ei nõustu kohus prokuröri arvamusega, et uute kuritegude toimepanemise riske saab A. Smolin’i suhtes maandada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A. Smolin’i vabastamisega enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.