Liiklussüüteod

karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, samuti on alkoholijoobes toime pannud kehalise väärkohtlemise. On katseajal pannud toime uue süüteo ning rikkunud kohtuotsusest tulenevat lisakohustust, mitte tarvitada alkoholi. Viru Vangla toetab H.D tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puuduvad kinnipeetaval suhted lähedastega. Isikul on vabaduses tuttavaid, kes võivad talle avaldada negatiivset mõju. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx Tegemist on 1-taolise ahiküttega xxx, tekkinud on üürivõlg. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Isiku varasemad tingimuslikud karistused ei ole mõju avaldanud, isik jätkas katseajal uute süütegude toimepanemist. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav H.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks H.D jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 08.10.2015. Prokuratuur toetab H.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. H.D selgitas, et ta mõistab, et juhtimise joobeseisundis tuleb maha jätta. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et H.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu lõpetas xx. Eriala jäi omandamata. Olemas katlaoperaatori tunnistus. Varasemalt töötas aastaid xxx Karistusregistri andmetel (isiklik toimik I osa, tl 5-8) on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud üheksa korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo; sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest; mootorsõiduki ärandamise katse eest; mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest; karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest; omavolilise sissetungi eest; kehalise väärkohtlemise eest; elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eest. Isik on viibinud neljal korral kriminaalhooldusel, kolmel korral on vangistus asendatud üldkasuliku tööga. Käesoleval hetkel kannab isik karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 2-4) nähtub, et isik juhtis keskpäevasel ajal mootorsõidukit (roller) joobeseisundis. Sealjuures mõisteti isikule liitkaristus, millega suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, üldkasuliku töö tundide arvu, võrra. Karistusregistri väljavõttest nähtub lisaks, et süüdimõistetu on väärteokorras 2(4)

karistatud kokku 8-l korral: Alkoholiseaduse alusel 1-l korral, 7-l korral liiklusalaste rikkumist eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud, sh vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult ja määratud üldkasulik töö. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Isik on järjepidevalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, olles selle eest ka väärteokorras karistatud. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused täitnud eesmärki kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused on isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses alates 03.11.2014 kuni käesoleva ajani majandustöödel ja on koos inspektor-kontaktisikuga läbi töötanud töövihiku alkoholi tarvitamisest tingitud probleemkäitumisest. Lisaks peab kohus vajalikuks viidata ka kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 25.07.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx ahiküttega korteriga, kus käesoleval hetkel kedagi ei ela. Isikule puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Isikul puudub toetav lähivõrgustik. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis), korduvaid karistusi (isik on kokku üheksal korral kriminaalkorras karistatud, enamjaolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, sh ka kehalise väärkohtlemise eest; väärteokorras karistatud kokku 8-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on neli kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, korduvalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega või üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud. Isik ei läbinud katseaega, mistõttu kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes ei ole katseaega läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses asunud alates 03.11.2014 tööle majandustöödel, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on välja kujunenud kriminaalne eluviis, mida iseloomustab alkoholi kuritarvitamine ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning 3(4)

eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Ei saa kuidagi õigustada mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist, millega on ohtu asetatud kõigi teiste kaasliiklejate elu. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.10.2015, ärakandmiseks on veel natuke üle poole aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Puuduvad andmed, et isikul oleks kindel töökoht. Lisaks nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et isikul puudub toetav lähivõrgustik, mis aitaks teataval määral kuriteo toimepanemise riske maandada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine tööhõives, alkoholi tarvitamisest tingitud probleemkäitumist käsitleva töövihiku läbitöötamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda mitmetele varasematele kriminaalhooldustele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.D temale Viru Maakohtu 13.05.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.