Kohtulahend

1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 4) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. F.E vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista F.E-lt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu adv. Arri L.S-iga poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri L.S kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Arri L.S-iga poolt süüdimõistetu F.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, F.E-le, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 09.12.2013 kohtumäärusega KarS § 69 lg 6 alusel pöörati täitmisele F.E Harju Maakohtu 14.02.2 013 kohtuotsusega ja ärakandmata karistus 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 17.11.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab esimest reaalset vanglakaristust.

Kriminaalkorras on isikut karistatud kokku kahel korral. Isiku poolt toime pandud kuriteod on olnud varavastased. Seega on kuritegude dünaamika jäänud samaks. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Viru Vangla toetab F.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles F.E enda ennetähtaegset vabastam ist. Isiku sõnul on tal vabanedes garanteeritud töökoht ehitusfirmas. Kinnipeetav soovib 9 klassi lõpetada ja omandada kutsehariduse. Isiku sõnul on ta oma tegudest aru saanud ning teeb kõik selleks, et teda rohkem ei karistataks. Vabanedes soovib isik minna võlanõustaja juurde, et oma võlgadest vabaks saada. Prokurör toetas F.E tingimisi enne tähtaega vabanemist. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käi tumiskontrolli aja jooksul saaks isikul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli vähemalt kuue k uu jooksul. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 15.09.2015. Kaitsja palus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leidis, et vabanedes on isiku üle järelevalve. Samuti on isik käitunud vanglas eeskujulikult ning seega võib eeldada, et ta jätkab ka vabaduses seaduskuulekat elu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et F.E saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 2 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

lg 2 alusel vabastada vangistusest tingimisi materjaliga, leiab, et F.E tuleb KarS § 76 enne tähtaega.

Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav on vangistuse jooksul alustanud õpinguid 9ndas klassis põhihariduse omandamiseks . Samuti on isikul vabanedes garanteeritud töökoht. Sellest võib järeldada et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et F.E kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga 6 kuud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.