Toimik nr 1-13-715
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-13-715
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid A.R ’i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
27.10.2014 avalikul videokohtuistungil
Süüdimõistetu
A.R, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas
Kaitsja
vandeadvokaat Nikolai Rõžov
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras: Jätta A.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžov taotlus ja määrata tema poolt A.R-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40 eurot, ning käibemaks 8 eurot). Välja mõista A.R-ilt kriminaalmenetluse kulud: 48 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. A.R tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtu määruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700026326 ning selgitus „A.R 113-715 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1(5)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.R ’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.R tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.02.2013 kohtuotsusega KarS § 202 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 9 kuud 29 päeva. KarS § 69, § 74 lg 5 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1328 tunni ulatuses tähtajaga 18 kuud. Harju Maakohtu 09.12.2013 määrusega pöörati mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 17.11.2013 ja lõpp 15.09.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.10.2014. Kinnipidamisasutusest A.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva eramuga, kus elavad tema vanemad ja kaks nooremat venda. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis lõpetas 8. klassi. Käesoleval hetkel õpib 9. klassis. Vabanemisel planeerib põhihariduse omandamise jätkamist. Enne vangistusse sattumist töötas xxx OÜ-s ehitajana. Viru Vanglas töötab majandustöödel. Pärast vabanemist on isikul olemas töökoht OÜ-s xxx. Enne vangistust elas koos vanemate ja kahe vennaga, kellega on väga head suhted. Tuttavate hulgas on palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Isik tunnistab, et on tegutsenud mõtlematult, hetketuju ajendil, kannatanute seisukohti arvestamata. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 42%. Viru Vangla toetab A.R-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx. Kinnistusraamatu andmetel korter kuulub kinnipeetava emale. Ema on nõus A.R ’it materiaalselt aitama ja enda juurde võtma. Kinnipeetaval olemas kindel töökoht peale vangistust OÜs xxx. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja kaks nooremat venda. Ema sõnade järgi perekonnas on head ja toetavad suhted. A.R on olnud käitumiskontrolli all. Katseaja kestel sooritas uue kuriteo. Harju Maakohus mõistis talle karistuseks 1328 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö ta ei ole täitnud ning Harju Maakohus pööras karistuse täitmisele. Kinnipeetava ema väidab, et kinnipeetaval ei ole kunagi probleeme olnud narkootikumide tarvitamisega või alkoholi tarvitamisega. Seda kinnitab ka Karistusregistri andmebaas. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ta ei suutnud pärast kohtuotsus te jõustumist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseaega ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega anti talle selline võimalus. Seega võib järeldada, et isiku puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude toimepanemise. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetu eeskujulik käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel, elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus), ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid ning arvu. 2(5)
Kaitsja oli seisukohal, et ei suus tõenäosus on, et isik ei pane enam uusi kuritegusid. Tema esimene vangistus on talle rangeks õppetunniks. A.R selgitas, et ta on oma käitumisest aru saanud, soovib loobuda kuritegelikust elust. Enam tal ei tekki probleeme kriminaalhooldusega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et A.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu elas varem koos vanemate ja kahe noorema vennaga vanematele kuuluvas eramus.
vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 20.03.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda rahvastikuregistrijärgsel aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistusse sattumist. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva korteriga. Lähedastest on isikul perekond, kuhu kuuluvad vanemad ja kaks nooremat venda. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ehituse abitöölisena ettevõttes xxx OÜ. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik vanemate ja vendade näol ning garanteeritud töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades A.R-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani süstemaatiliselt toime grupiviisilise varguse ja isikute grupis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise), korduvaid karistusi (isik on kahel korral karistatud varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kahel korral karistatud isiku puhul, kes on kahel korral määratud kriminaalhooldusele, mis mõlemal korral ebaõnnestusid, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks allapoole keskmist e madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistuse või üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Eriti kaalukaks seab argumendi asjaolu, et isik ei suutnud seitsme kuu jooksul mitte ühtki tundi üldkasulikku tööd sooritada, mis kohtu hinnangul näitab, et isik suhtub talle pandud kohustustesse ükskõikselt ja ei võta mõistetud karistust tõsiselt. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kelle mõlemad katseajad on ebaõnnestunud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud. Ometigi pani isik katseajal toime uue kuriteo. Isik tarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses hõivatud majandustöödel koristajana, õpib üldharidussüsteemis 9. klassis ja alates 01.09.2014 osaleb sotsiaalprogrammis EQUIP. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivamalt ja avaldab rohkem mõju, kui vabaduses viibimine. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste omandiõigust. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.09.2015, ärakandmiseks on veel natuke alla ühe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Olenemata kindla töö- ja elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. 4(5)
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu A.R-i temale Harju Maakohtu 14.02.2013 kohtuotsustega mõistetud ja Harju Maakohtu 09.12.2013 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.