Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. oktoobri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu D.S, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 27. oktoobri 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu D.S-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 14.02.2013 otsusega mõisteti D.S süüdi KarS § 202 lg 2 p 1, 2, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, § 68 lg 1 sätteid kohaldades vangistusega 1 aasta 9 kuud 29 päeva. Kars § 69, § 74 lg 5 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1328 tunni ulatuses tähtajaga 18 kuud. Harju Maakohtu 09.12.2013 määrusega pöörati mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja algus 17.11.2013 ja lõpp 15.09.2015.
2.Viru Maakohtu 27.10.2014 määrusega jäeti D.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus võttis arvesse, et D.S on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varem on D.S karistatud süstemaatilise varguse eest grupi poolt, kelmuse eest grupi poolt ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. D.S oli karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara
omandamise, hoidmise ja turustamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Samuti viitas maakohus karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt on isik toime pannud erinevaid liiklusalaseid rikkumisi, sh 8-l korral mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata, 1-l korral väheväärtusliku asja vargus, 1-l korral tubakatoote tarvitamine alaealisena, 3-l korral ilma sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmine ühistranspordis. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika jäänud muutumatuks, sest tegemist on jätkuvalt varavastaste süütegudega.
2.2.Maakohus leidis, et kuna isik on kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist seaduskuulekamaks muuta (pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud. Maakohus märkis, et kohtuotsuse kohaselt tegutses süüdimõistetu mõtlematult, hetkeemotsioonide ajel, andmata endale aru võimalikest tagajärgedest. Täitmisele pööramise määrusest nähtuvalt ei sooritanud isik seitsme kuu jooksul mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. See ilmestab maakohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei arvesta võimalike tagajärgedega, mis võivad tekkida mõtlematu käitumise tulemusena. Eeltoodule tuginedes ei olnud maakohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Maakohus pidas positiivseks, et isik omandab vangistuses põhiharidust ja osaleb majandustöödel koristajana. Samuti seda, et D.S osaleb sotsiaalprogrammis EQUIP, milles õpitakse impulsiivse käitumisega toimetulemist, et analüüsida teo ja tagajärje seoseid ning arendada kõlbelist mõtlemist. Samuti puuduvad isikul distsiplinaarkaristused.
2.3.Vabanemisel on isikul olemas elukoht, kus elavad tema vanemad ning kaks nooremat venda ning garanteeritud töökoht ehituse abitöölisena ettevõttes XXX OÜ. Eeltoodud asjaolud maandavad maakohtu hinnangul teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.
2.4.Maakohus, arvestades D.S-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani süstemaatiliselt toime grupiviisilise varguse ja isikute grupis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise), korduvaid karistusi (isik on kahel korral karistatud varavastaste kuritegude eest), ei ole maakohtu hinnangul siiski kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus jõudis seisukohale, et kahel korral karistatud isiku puhul, kes on kahel korral määratud kriminaalhooldusele, mis on mõlemal korral ebaõnnestunud, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks allapoole keskmist madal. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Isik tarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida reaalse vangistuse asemel vabaduses.
3.Viru Maakohtu 27.10.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D.S , kes palub tühistada Viru Maakohtu 27.10.2014 määruse ja vabastada D.S vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. Kinnipeetav märgib, et vabaduses viibides käitus ta mõtlematult, kuna ei mõelnud, et võib vanglasse sattuda. D.S kahetseb väga, et ta ei teinud üldkasuliku töö tunde ja ei allunud käitumiskontrollile. D.S selgitab, et vangistuses viibides on ta aru saanud ühiskonnas kehtivatest normidest ja kohustustest ning on õppinud oma vigadest, teades, et ühe rikkumise korral tuleb tal tagasi vanglasse minna. Süüdimõistetu märgib, kuna ta on vangistuses esimest korda, sai ta nüüd aru, mida tähendab vabaduse kaotus ja vangistuses olemine. Vangistuses olles on kinnipeetav muutunud kohusetundlikuks ja mõtleb asjade tagajärgedele enne, kui midagi teeb. Samuti märgib D.S, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, mistõttu on ta vangistuses viibides seaduskuulekalt käitunud. Samuti suhtub ta viisakalt ametnikesse ja järgib talle kehtestatud sisekorra eeskirju. D.S selgitab, et vabanedes on tal perekond, kes toetab teda nii moraalselt kui materiaalselt. Samuti on tal olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht ning soov minna töö kõrvalt õhtukooli õppima. Kinnipeetav selgitab, et enne vangistust ei teadnud ta, mida võib endaga -2-
kaasa tuua käitumiskontrollile mitteallumine. Nüüd, vangistuses olles, on D.S oma vigadest õppinud ja oma eeskujuliku käitumisega näidanud, et suudab reeglitele alluda nii vanglas kui ka vabaduses olles. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et D.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu D.S-i määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D.S-i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta D.S enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele, nende iseloomule, varasemale elukäigule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et D.S omandab haridust, osaleb majandustöödel ja sotsiaalprogrammis EQUIP ning distsiplinaarkaristuste puudumist.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et D.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud (toimepandud kuriteo asjaolud, korduv karistatus, varasem kriminaalhooldusele allutamine) kaaluvad üles süüdimõistetu esitatud vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu).
7.D.S on kriminaalkorras karistatud kaks korda ning reaalset vangistust kannab D.S esimest korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole mõistetud karistused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine D.S eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu hinnangul iseloomustab eeltoodut ka asjaolu, et isik on uued kuriteod toime pannud katseajal, samuti rikkus ta süstemaatiliselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Vähemoluline ei ole asjaolu, et isikut on kriminaalhooldusele allutatud kahel korral, kuid tulemusteta. D.S ei ole teinud talle mõistetud karistustest järeldusi ning asunud õiguskuulekale teele. Kohus on andnud kinnipeetavale mitu võimalust oma elukorralduse muutmiseks vabaduses, kuid D.S ei ole antud võimalust kasutanud, vaid jätkanud kuritegelikku eluviisi ka kriminaalhooldusel olles.
8.Ringkonnakohus, arvestades eeltoodut, samas ka D.S-i vabastamist toetavaid asjaolusid, leiab, et käesoleval ajal on tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul otsustavaks eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud ning isiku käitumine kriminaalhoolduste jooksul. D.S tunnistati süüdi varguse ning süüteo tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest, olles ka varasemalt antud tegude eest karistatud.
10.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. D.S-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus D.S-i kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et -3-
D.S-i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui süstemaatilise varavastaste kuritegude toimepanija vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu D.S-i määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.