Kohtulahend

on läbinud järgnevad sotsiaalprogrammid: xxx; sotsiaalsete oskuste treening. Osaleb alates 19.01.2015 vanglas majandustöödel. Varasemalt ei ole isik ametlikult töötanud, mitteametlikult töötas xx. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xx kesklao laotöölise ametikohal. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja vend, kellega suheldakse telefoni ja kirja teel ning toimuvad kohtumised. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, isa ja vend, kellega on suhted head ning toetavad. Isik omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid, kuritegu on toime pandud grupis. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt elama asuda aadressile xxx on kahe pere elamuga. Isiku vanematele kuuluvas majaosas on 5 tuba, ahiküte, pesemisvõimalused. Kinnipeetavale kuulub oma tuba, eluase on püsiv. Kinnipeetava vanemad on ametliku tööga hõivatud ja nad on nõus isikut pärast vabanemist majanduslikult toetama. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav I.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Prokurör on seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks I.V jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 14.06.2017. Seega nõustub prokurör Viru Vangla poolt 04.02.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur I.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja andis arvamuse, et süüdimõistetu puhul on täidetud kõik tingimused, mille esinemisel on põhjendatud isiku vabastamine enne tähtaeda. Tal on lähedaste toetus, elu- ja töökoht, tal on läbitud mitmed sotsiaalprgrammid, lõpetatud on kool, vanglas ta töötab, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Ära kantud on karistusest üle poole. Seega on alust arvata, et karistuse eesmärgid on täidetud ja edasine vangistus ei ole konkreetsel juhul põhjendatud. I.V selgitas, et ta taotleb enda vabastamist. Ta kahetseb sügavalt oma tegu, andnud sellele oma taunitava hinnangu ja on kindel, et sellist asja tema elus enam ei kordu Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et I.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane ja pani toime esimese astme tahtliku kuriteo, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 kohaselt kohaldatakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse KarS §-s 76 sätestatut. 2(5)

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu lõpetas xxx xxx, kuid vahistati teisel kursusel. Kinnipidamisasutuses on omandanud keskhariduse. Mitteametlikult töötas ettevõtetes xx. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud ühel korral ja kannab toimepandud kuriteo eest vanglakaristust. Käesoleval hetkel kannab isik karistust võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega - röövimine. Kohtuotsusest nähtub (isiklik toimik I osa tl 97-110), et süüdimõistetu tungis koos teise isikuga võõra vara hõivamise eesmärgil elumajja, tekitades peale sattunud majaperemehele eluohtlikke vigastusi. Sealjuures võeti majast kaasa erinevaid vallasasju ja sularaha. Sealjuures nähtub kohtuotsusest, et röövimine oli toime pandud süüdimõistetu poolt varem etteplaneeritud tegevusena ja isikud tegutsesid üheskoos otsese tahtlusega. Kannatanu isik oli 77-aastane. Karistusregistri väljavõttest nähtub (kinnipeetava isiklik toimik I kd, I osa, tl 5-7), et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud 9-l korral: 1-l korral KarS § 262 alusel (avaliku korra rikkumine), 2-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 4-l korral Tubakaseaduse alusel, 2-l korral Alkoholiseadus § 71 alusel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kuritegude dünaamika puudub kuna isik on ühel korral kriminaalkorras karistatud ja kannab selle eest karistust. Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et isik osaleb vangistuses alates 19.01.2015 kuni käesoleva ajani majandustöödel. Samuti on isik kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammid viha juhtimine; suitsetamisest loobumise sotsiaalprogramm ja sotsiaalsete oskuste treening. Ühtlasi on isik kinnipidamisasutuses omandanud keskhariduse. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus peab vajalikuks viidata ka kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohus tunnistab, et süüdimõistetu on vanglas teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, ja see on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseel. Kohus võtab küll arvesse asjaolu, et süüdimõistetu on esitanud taotluse isikut tõendava dokumendi saamiseks (isiklik toimik II osa, tl 122), kuid käesoleval hetkel tuleb tõdeda, et kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kuna taotlus on siiski esitatud,, ei näe kohus süüdimõistetu puhul riski seoses idikut tõendava dokumendi saamisega. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx-xx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et tegemist on kahe pere elamuga, millest üks majaosa kuulub kinnipeetava vanematele. Majaosas on 5 tuba, ahiküte, pesemisvõimalused. Kinnipeetavale kuulub oma tuba, eluase on püsiv. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx ametikohal, esitatud on garantiikiri. Isikul on toetav lähivõrgustik perekonnaliikmete (ema, isa, vend) näol, mida kohus arvestab kui asjaolu, mis teatud määral maandavad uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus märgib, et töökogemus, lähedaste toetus ja elukoht oli isikul ka enne vangistust. Seega ei ole nimetatud asjaolud väga kaalukad uue kuriteo toimepanemise riski maandamisel. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani koos teise isikuga toime väga raske vägivaldse kuriteo), korduvaid karistusi (isik on väärteokorras karistatud 9-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kuigi 3(5)

kuriteo toimepanemise ajal oli isik alaealine, tema puhul on tegemist esimese kriminaalkaristusega, on kohus seisukohal, et ei ole õigustatud kergekäeliselt vabastada isikut, kes on toime pannud raske, vägivaldse, ette planeeritud kuriteo eaka inimese suhtes. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses asunud alates 19.01.2015 tööle majandustöödel. Samuti on isik vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid viha juhtimine; suitsetamisest loobumise sotsiaalprogramm, sotsiaalsete oskuste treening ja omandanud keskhariduse. See tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Isiku ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtuotsusest nähtub, et isik pani kuriteo toime, kuna oli majanduslikes raskustes ja otsustas võlgadest vabanemiseks saada majanduslikku kasu kuritegelikul teel. Süüdimõistetu tarvitas eaka kannatanu suhtes vägivalda, millest tuletab kohus süüdimõusteti teo erilist küünilisust. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et raske, vägivaldse kuriteo, toimepanemine on eriti taunitav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.06.2017, ärakandmiseks on veel natuke üle kahe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kuigi isik eitab suhtlemist kuriteokaaslasega, nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et isiku tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, mis võib mõjutada isiku käitumist vabaduses. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused kinnipidamisasutuses (osalemine tööhõives, sotsiaalprogrammide viha juhtimine; suitsetamisest loobumise sotsiaalprogramm, sotsiaalsete oskuste treening, keskhariduse omandamine) küll kiiduväärseks ja loeb posiivseks asjaolu, et tal on vabaduses perekonnaliikmete toetus ja kindel töökoht, kuid leiab, et nimetatud asjaolud ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime raske kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, § 761, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.V temale Viru Maakohtu 28.11.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 4(5)

/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.