Kohtulahend

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ammer

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2014, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja nr

1-10-15276

Kriminaalasi

Kristjan Talvik süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 9; § 418 lg 1 järgi ja D.S süüdistuses KarS § 114 p 5 järgi

Avaldus

Kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlus

Avalduse esitaja

D.S, isikukood XXX, asukoht xxxx

Avalduse esitaja esindaja

Vandeadvokaat Küllike Namm

RESOLUTSIOON:

Jätta D.S-i avaldus kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude ajatamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata avalduse esitajale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Maakohtu 28.11.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-15276 mõisteti D.S süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning teda karistati 7 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati kaistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja alguses 14.06.2010, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise päev. Sama otsusega mõisteti D.S-ilt välja kriminaalmenetluse kulud riigituludesse: 695.04 eurot sundraha, 18.64 eurot toimiku paljundamise eest, 111.17 eurot surnu kohtuarstliku eskpertiisi teostamise eest, 2789.74 eurot DNA ekspertiisi teostamise eest, 995,87 eurot sõrmejälje ekspertiisi teostamise eest, 157.09 eurot jäljeekpertiisi teostamise eest, 141.24 eurot käekirjaekspertiisi teostamise eest, s.o kokku summas 4908.79 eurot. Kohtuotsus jõustus 12.05.2014.

28.05.2014 esitas süüdimõistetu D.S-i kaitsja kohtule avalduse, milles ta taotles tema kaitsealuselt kriminaalasjas nr 1-10-15276 väljamõistetud menetluskulude tasumist pikendada ühe aasta võrra. Avalduse kohaselt viibib süüdimõistetu kinnipidamisasutuses xxxx ning seetõttu puudub taotluse esitajal sissetulek, mistõttu ei ole võimalik kriminaalmenetluse kulusid tasuda. Täitemenetluse seaduse § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud lahendis 3-1-1-2-12, et mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tähtaja pikendamiseks tuleb süüdimõistetul esitada tõendid ka oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine talle praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on leidnud lahendi 3-1-1109-13 punktis 9, et isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Süüimõistetu on ainsa mõjuva põhjusena nimetanud asjaolu, et ta viibib kinnipidamisasutuses xxxx ning tal puudub seetõttu sissetulek, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vangistuses viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks, et pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Kohus leiab, et ka vangistuses viibides on võimalik kinnipeetavatel tulu teenida ning seega ei ole vangistuses viibimine selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse kriminaalmenetluskulude täitmise pikendamiseks. Lisaks märgib kohus, et kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamine ühe aasta võrra vangistuses viibimise põhjendusel ei ole otstarbekas, kuna ka ühe aasta pärast viibib kinnipeetav veel kinnipidamisastuses, seda eeldusel, et kinnipeetav kannab ära kogu talle mõistetud karistuse. Muid mõjuvaid põhjuseid, miks kriminaalmenetluskulude täitmise tähtaega pikendada, süüdimõistetu kohtule esitanud ega tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt, kohus jätab D.S-i avalduse kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude tähtaja pikendamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik