Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16.10.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 16.09.2014.a.
Kohtuasja number
1-10-15276
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kaitsja
Küllike Namm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid H.A’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
H.A, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.06.2010 ja lõpp 14.06.2017
Jätta H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, H.A-le, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 25.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.A vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Viru Maakohtu 28.11.2013.a. kohtuotsusega tunnistati H.A süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks määrati 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja alguseks 14.06.2010, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise päev. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tegemist isiku esmakordse kuriteoga ja esmase vangistusega. Tegemist on vägivaldse kuriteoga. Kinnipeetav on olnud kogu vangistuse aja (4 aastat) vahistatu staatuses, seetõttu ei ole varasemalt koostatud talle individuaalset täitmiskava. Isiku käitumine vangistuses on olnud
seaduskuulekas. 2012.aastal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, oli tunda käitumise muutmise püüdu. Isikut ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Peale vabanemist on kinnipeetaval elukoht xxxx, kus elavad tema ema ja isa, kinnipeetaval on seal oma tuba. Maja vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetav omandas Viru Vanglas keskhariduse ning soovib omandada kõrghariduse ärijuhtimise erialal, võimalusel on valmis kooli kõrvalt tööle asuma. Oma nooruse tõttu puuduvad tal töökogemused ja tööoskused, kuid vanemad on nõus poega materiaalselt toetama. Lisaks on väljastanud garantiikiri, millega garanteeritakse kinnipeetavale kesklao laotöölise ametikoht kuni 04.06.2015. Kinnipeetaval on lähedastega head suhted. Oma kuriteokaaslastega kinnipeetav vanglas ei suhtle. Kinnipeetav ei ole mõjutatav, vaid suudab pigem ise mõjutada. Isiku suhtumine ühiskonda ei olnud nooruses seaduskuulekas, ta on korduvalt karistatud väärtegude eest. Nüüd suhtub ühiskonnas kehtivasse korda mõistmisega ja aktsepteerib seda. Suhtub hästi kriminaalhooldusesse, sest mõistab selle vajalikkust. Isik väidab, et tunnistab oma süüd ja on valmis muutuma. Tavaelus ei ole isik vägivaldne, kuid kuritegu on toimepandud vägivallaga. Tal on kindlad plaanid ja eesmärgid tulevikuks – asuda kõrgharidust omandama ja elada seaduskuulekalt. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 17%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus on 32%. Viru Vangla toetab H.A’i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht. 12.09.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör rõhutas, et KarS § 76 lg 3 sätetest tulenevalt hindab kohus ennetähtaegsel vabastamisel eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetav kannab karistust raskendavatel asjaoludel röövimise toimepanemise eest ning tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata. Kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ei ole H.A’i ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ja lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära I astme vägivaldse kuriteo toimepanemist Teise inimese surmaga lõppenud tahtliku varavastase kuriteo puhul ei saa KarS § 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalse eelduse esimene esinemine anda alust süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ja raskusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu puhul uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 32%, mis ei ole madal risk. Maakohtu istung. 16.09.2014 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et on vanglas viibinud 4 aastat ja 3 kuud, mis on tema jaoks pikk aeg ning ta on aru saanud, millega ta hakkama sai. Ta on
lõpetanud ära gümnaasiumi ning soovib edasi õppima minna Lääne- Viru Rakenduskõrgkooli. Tal on toetav perekond ning vabaduses saab ta neile abiks olla. Ta on vanglas käitunud seaduskuulekalt ning lubab seda teha ka vabaduses. Ta saab aru, et vabanedes elektroonilise järelevalve alla on tal lisakohustused, ja mõistab, et iga väiksem eksimus võib ta tagasi vanglasse tuua. Süüdimõistetu palus, et kohus annaks talle võimaluse. Kaitsja leidis, et kui vaadata süüdistust ja otsust, siis kvalifikatsioon ei ole inime se surmaga seotud, vaid on sissetungimine ja varavastane kuritegu. Otsus jõustus käesoleva aasta mais, H.A oli selle ajal eelvangistuses, kus rutiin on võõras, kuid tal ei ole siiani ühtegi distsiplinaarrikkumist. Arvestada tuleb, et H.A oli alaealine kui ta kinni peeti, vanglas olles lõpetas ta gümnaasiumi. Seadusandja on näidanud, et alaealisse suhtumine on leebemaks muutunud ning kohtul on õigus vabastada , kui ta on poole oma karistusest ära kandnud. Tema elustiil vanglas on olnud korrektne. On võimalik hinnata, kas inimene suudab muutuda ja ühiskonda sulanduda. Kaitsja palus süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri ning kaitsja seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et käesoleval ajal süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja töökoht ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel võtab kohus eeskätt arvesse isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Isik kannab karistust raskendavatel asjaoludel röövimise eest. Arvestades kuriteo raskust leiab kohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna tema vabastamisel saaks riivata ühiskonna õiglustunne. Samuti ei saa kergekäeliselt vabastada isikut, kes on nii vägivaldse kuriteo toime pannud. Kohus leiab, et kinnipeetaval tuleb jätkata talle mõistetud ja tema süü suurusele vastava karistuse ärakandmist. Asjaolusid arvestades, ei ole käesoleval ajal põhjendatud reaalselt kantava karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega. Kohus märgib, et uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32%, mis on arvestatav risk. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu H.A ’i vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2014 kohtumääruse
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.