Kohtulahend

1-13-8487

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

1-13-8487 (13240101277)

Täitmiskohtunik

Astrid Asi (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasi

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.10.2013 kohtuotsus A.I süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

Süüdimõistetu

A.I

Teade

Elukoht xxx, regitris xxx, asukoht Viru Vangla, Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi, isikukood XXX, määratlemata kodakondsus, emakeel – vene keel, töötu. Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 17.10.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi mõisteti õigeks, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat 8 kuud. Vangla teade karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 431 lg-st 1 ja 2 kohus määrab jätta muutmata A.I-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.10.2013 kohtuotsusega nr 1-13-8487 mõistetud karistus. Käesoleva määruse koopia edastada Viru Vanglale, A.I-le Ringkonnaprokuratuurile.

ning Viru

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1-13-8487 Viru Maakohtu 17.10.2013 kohtuotsusega nr 1-13-8487 mõisteti A.I KarS § 201 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Sama otsusega tunnistati A.I süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistusaega arvestati alates A.I kinnipidamisest 02.04.2013. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.10.2013 kohtuotsus jõustus 14.03.2014 Riigikohtu määrusega. 07.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks A.I suhtes. A.I kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 02.04.2013 ja lõpp 02.12.2015. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-13-8487 mõisteti A.I süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 209 sätteid. Samas alates 01.01.2015 kehtivad süütegude koosseisud hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Samuti ei ole muutunud KarS § 209 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ette nähtud karistuste määrad. Tulenevalt KarS § 218 lg-st 1 sõltub KarS §-s 209 sätestatud süüteo kvalifitseerimine kas väär- või kuriteona teoobjektiks olnud vara väärtusest. Alates 01.01.2015 saab kelmust lugeda vastavalt KarS § 218 lg 1,4 ja § 44 lg 2 sätetele kuriteoks vaid juhul, kui teoobjektiks oli vara, mille väärtus ületas 200 eurot. Kriminaalasjas nr 1-13-8487 mõisteti A.I KarS § 209 lg 2 p1 järgi süüdi aga kelmuse korduvas toimepanemises, mistõttu ei oma vastava piirmäära muutus antud juhul tähtsust.