Liiklussüüteod

aastal on esinenud ka vägivalla kuritegusid, siis viimastel aastatel vaid joobes juhtimist. Kuritegude puhul on soodusteguriks alkohol. Alates 06.01.2014 töötas Z.B vangla majandustöödel koristajana ning alates 01.02.2014 töötab vangla majandustöödel toidujagajana/köögitöölisena. On vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Pärast vanglast vabanemist saab Z.B elama asuda xxxx, mis kuulub talle endale ja tema emale. Tegemist on talumajaga, kus on 3 tuba, köök, kõik eluks vajalikud tingimused on olemas. Ema on nõus sellega, et poeg peale vabanemist tema juurde elama asub, käesoleval ajal elab ema majas üksinda ja tal on abi vaja. Z.B elas seal ka enne vangistust. Enne vangistust töötanud enamus ajast juhutöödel. Tööoskused on tekkinud elujooksul ning leiab, et omandatud oskustest piisab, et toime tulla. Peale vabanemist saab asuda tööle xxxx, esialgu abitöölise ametile kuid kui suudab end tööalaselt tõestada, siis on kindel töökoht garanteeritud. Varasemalt varastanud, kuna oli rahapuudus. Nüüd väidetavalt majanduslik olukord paranenud, kuigi võlanõudeid on 18 162,61 euro ulatuses. Tema lähivõrgustikku kuuluvad ema, kolm õde ja kaks venda. Samuti on isikul poeg ja kaks tütart. Ema on pojaga vangistuse ajal kontaktis. Suhted väidetavalt head, aitab lapsi niipalju kui suudab. Kriminaalse taustaga sõpru ei ole. Riskiv ja hoolimatu elustiil väljendub korduvates alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimistes ning kehalistes väärkohtlemistes. Väidab, et varasemalt jõi iga õhtu õlut, kuid töötamist ja igapäevaseid tegevusi alkoholi tarvitamine ei mõjutanud. Saab aru, et alkoholi tõttu paneb toime kuritegusid, kuid samas ei leia, et see oleks suur probleem. Meditsiiniosakond alkoholi sõltuvust diagnoosinud ei ole. On esinenud vägivaldset käitumist eelnevate kuritegude puhul, mille tagajärgedeks olid kergemad kehavigastused. On korduvalt alkoholijoobes sõidukit juhtinud, väidab, et kipub joobeseisundis autot juhtima, põhjust ei tea. Ta ei teadvusta, mis tagajärjed võivad olla alkoholijoobes sõiduki juhtimisel. Tal on hulgaliselt kuritegusid ning väärtegusid, mis näitavad isiku kuritegelikke hoiakuid ning isik ise tunnistab, et selline on tema elustiil. Isikut on varasemalt korduvalt karistatud kriminaalkorras. Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas uute süütegude toimepanemist katseajal. Riskikäitumine on otseselt seotud alkoholi kuritarvitamisega. Tema suhtumine ühiskonda on negatiivne, on elu jooksul toime pannud hulgaliselt kuritegusid ja väärtegusid. Samas vangistuses olles ametnikega probleeme ei esinenud. Eelnev kriminaalhooldus sai läbi, kuid pani uuesti toime kuriteo. Seekord väidab, et vabaduses uut kuritegu toime ei pane. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 38%. Viru Vangla toetab Z.B ’i vabanemist tingimisi enne tähtaega.

Prokuratuuri seisukoht. Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei olnud vastu kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 15.12.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Täiendavalt märgib prokurör, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Z.B ’il jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 06.09.2015. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ning lisakohustuste panemisega, mistõttu toetab prokurör isiku taasühiskonnastamise huvides Z.B ’i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 05.02.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et viimane karistus joobes juhtimise eest oli kaks aastat tagasi, mille eest sai karistuseks kaks aastat vangistust. Kokku on teda joobes juhtimise eest karistatud 2 või 3 korda, millest üks oli jääknähtude eest. Kinnipeetav loodab, et sellises eas ei hakka vanglasse enam tagasi tulema, peab vanaisa elu elama hakkama. Z.B’i kiri. 28.01.2015 saatis kinnipeetav Viru Maakohtule kirja, milles kinnipeetav avaldab siirast kahetsust kuriteo toimepanemise üle, samuti kahetseb, et eelnevad otsused kuritegude toimepanemiseks võttis vastu niivõrd kergekäeliselt ning nüüd tunneb ta, et on teinud suure vea. Kinnipeetav avaldab, et soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda, kuna vangistuses viibitud aeg on toonud nii talle kui tema perele majanduslikku kahju ning kuna tema tütar soovib oma haridusteed jätkata ülikoolis, tuleb tal tööle minna ning tema selles rahaliselt toetada. Ta on siiani küll saatnud elamisraha, kuid sellest ei piisa. Lõpetuseks lubab kinnipeetav, et hoidub nii alkoholist kui ka juhtimisest ning palub kohtul teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohtu määruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Oma 28.01.2015 kirjas väljendas kinnipeetav soovi vabaduses tööle asuda ja edaspidi seaduskuulekalt käituda. Talle on vabanemisel tagatud kindel elukoht oma ema juures, kus ta ka enne vangistust elas ning kindel töökoht. Vangla materjalidest nähtuvalt on Z.B aktiivselt osalenud vangla tööhõives ning lisaks töötamisele on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohus leiab, et kinnipeetava aktiivne osalemine taasühiskonnastavates tegevustes ning asjaolu, et ta on endale töökoha leidnud, kinnitab tema valmisolekut edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kuigi vangla hinnangul on isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 47% ja 38%, leiab kohus, et uue kuriteo toimepanemise riski on vabaduses võimalik vähendada isiku allutamisega kriminaalhooldusele ning temale kontrollnõuete täitmise kohustuse panemisega. Kohus leiab, et kuivõrd kinnipeetav on vangistuses viibitud aja jooksul aktiivselt osalenud vangla tööhõives, samuti osalenud sotsiaalprogrammis, näitab see, et isik on asunud end parandama. Isikul on vabaduses toetav ema ning reaalsed tulevikuplaanid. Isik on ise öelnud ning sama nähtub ka varasemate kuritegude materjalidest, et kuriteod on kinnipeetav pannud toime olles alkoholijoobes (joobes juhtimised). Kohus leiab, et kuna isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, milles juhitakse inimesi õiguskuulekale käitumisele ning aidatakse neil on sõltuvuste ja probleemidega toime tulla, näidates ära erinevate tegude tagajärjed, on Z.B motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Lisaks märgib kohus, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm nr 3-1-1-91-06). Kuigi kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus, on siiski oluline arvestada sellega, et rikkumine toimus 2014 aasta augustikuus, s.o ligi pool aastat tagasi ning pärast mainitud rikkumist on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning peale seda ei ole ta ühtegi rikkumist enam toime pannud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei takista isiku ennetähtaegset vabanemist. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Vastavalt KarS § 76 lg 5 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.