Liiklussüüteod

Viru Maakohus

Määruse aeg ja koht

10. juuni 2014, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number

1-13-2973

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Prokurör

Enn Pustak

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

I.K , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 06.09.2013 ja lõpp 06.09.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.06.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, I.K-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.K on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 06.11.2013 otsusega KarS § 424 järgi ning karistuseks on mõistetud 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.09.2013.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud viieteistkümnendat korda ning reaalset vangistust kannab teist korda. Käesolev karistus on määratud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuriteod on läinud oma raskusastmelt leebemaks, kui 1992 ja 2006 aastal on esinenud ka vägivalla kuritegusid, siis viimastel aastatel vaid joobes juhtimist. Kuritegude puhul on soodusteguriks alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung I.K taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikul on väga kahju, et ta vanglasse sattus ning võru taotlus on esitatud selleks, et ta saaks ennast rohkem kontrollida. Vabanedes soovib isik tööle asuda xxxx autopesulasse. Isiku tervis on käest ära ja seetõttu soovib ta loobuda alkoholist. Isik tunnistab, et tal olid probleemid alkoholiga. Prokurör I.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör leidis, et isiku vabastamine ei ole õigustatud. Varasemalt on isikut 15 korda kriminaalkorras karistatud, seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Isik on korduvalt olnud kriminaalhoolduse all, kuid üldkasuliku töö täitmise ajavahemikus, st katseajal, jätkas ta kuritegelikku elu ja pani toime uue liikluskuriteo. Prokurör leidis, et isiku viimane kuritegu on suure ühiskonnaohtlikkusega ning ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse esimesel esinemisel vabastada. Mõistetud karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole antud isiku puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Käesoleval hetkel on antud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ära kantud karistuse aega on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes isikule mõistetud karistusega ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42 % ja vägivaldse kuriteo puhul 36 %. Ohtlikkus seisneb joobes juhtimises, varavastastes ja vägivalla kuritegudes, kui kinnipeetaval on halb majanduslik olukord või alkoholiprobleemid. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ära kantud karistuse aega on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes isikule mõistetud karistusega ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. Isik on talle mõistetud karistusest kahest aastast vangistusest ära kandud vähem kui pool ning kohus leiab, et isiku vabastamine oleks ennatlik. Isiku puhul on kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav tunnistab ka ise, et alkohol on tema jaoks probleem. Viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kohtul