Liiklussüüteod

I Kuriteo asjaolud: V.E juhtis alkoholijoobes olles 16.12.2014 kella 23.50 paiku Rakke vallas Rakke alevikus Faehlmanni tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 80-004515 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,75mg/l kohta. II Süüdistuste sisu: V.E süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 16.12.2014 kella 23.50 paiku Lääne-Virumaal Rakke vallas Rakke alevikus Faehlmanni tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxx. Tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 80-004515 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,75mg/l kohta. Seega V.E, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek: Prokurör palus tunnistada V.E süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära (p/m 39.40 eurot) ulatuses, s.o. summas 1182 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel palus prokurör määrata rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kaheteist kuu jooksul vähemalt 98,50 eurot kuus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel palus prokurör võtta V.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt V.E süüdistustes saabusid kohtusse 27.01.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud 26.01.2015. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tunnistaja V M ütlused, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mõõtevahendi taatlustunnistus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt, kahtlustatava V.E ütlused. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus V.E käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Prokuratuuri teatisest nähtub, et V.E päevamäära suurus on 39,40 eurot.

Kohus märgib, et prokurör on teinud ettepaneku karistada V.E rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks 39,40 eurot. Kohus leiab, et seega tuleb V.E-le mõista rahaline karistus summas 1182 eurot (39,40x30). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 72 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.