1.Tühistada Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2015 määrus G.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada G.S (ik XXX) talle Tartu Maakohtu 12.10.2012 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata G.S-i katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.Kohustada G.S järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21 , 4, 5, 7 ja 8 kohaselt kohustada G.S katseajal: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) otsima endale töökoha või registreerima ennast töötuna Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist; 4) pöörduma alkoholisõltuvuse ravile vastavalt kriminaalhooldaja juhistele ning alluma ettenähtud ravile; 5) mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega; 6) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
6.Kui G.S katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda KarS § 76 lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
7.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kaudu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot, advokaat Sandra Sepale tema poolt G.S-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8.KrMS § 187 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.
9.Samal alusel jätta Eesti Vabariigi kanda ka Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2015 määrusega käesolevas asjas G.S-ilt välja mõistetud 96 eurot, vandeadvokaadi abi Sandra Sepa poolt maakohtus osutatud õigusabi katteks.
10.G.S-i kaitsja määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 12.10.2012 otsusega tunnistati G.S süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel kuulus G.S-ile mõistetud karistusest koheselt täitmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud, s.o 1 aasta vangistust jäeti täitmisele pööramata, kui G.S 2 aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 alusel kohustati G.S katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Tartu Maakohtu 11.04.2013 määrusega pöörati G.S-ile Tartu Maakohtu 12.10.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust täitmisele. Karistusaja algus 04.06.2014 ja lõpp 04.06.2015.
2.Tartu Maakohus jättis 26. jaanuari 2015 määrusega süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.
2.1.Maakohus leidis, et KarS § 76 lg 2 p 2 alusel esinevad formaalsed alused G.S-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.
2.2.Maakohus märkis, et G.S on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud – kehalise väärkohtlemise, joobes juhtimise ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on ta toime pannud liigilt ja laadilt erinevaid kuritegusid ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, isikul on diagnoositud sõltuvus.
2.3.Vaatamata G.S-i rikkumisteta käitumisele vangistuse jooksul, leidis maakohus, et süüdimõistetu karistuse kandmisest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ja seda eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt. G.S-ile on varasemalt mõistetud eriliigilisi karistusi, kuid need ei ole pannud teda oma käitumist muutma. Käesolevas kriminaalasjas tuli G.S talle mõistetud 1 aasta 2 kuu pikkusest vangistusest esmalt ära kanda 2 kuud vangistust, mille järel allutati ta käitumiskontrollile. Lühikese, koheselt ärakandmisele kuulunud vangistusega anti süüdimõistetule võimalus hinnata enda tegusid ja nendega kaasnevaid tagajärgi ning näidata edasise käitumisega katseajal, et ta on vajalikud järeldused nn šokivangistusest teinud. G.S ei kasutanud võimalust kanda ülejäänud karistus ära uuesti vangistusse sattumata. Šokivangistusest vabanemisele järgnenud katseajal ei suutnud G.S täita talle määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi. Maakohus märkis, et katseajal tuli kahel korral arutada erakorralist ettekannet seoses G.S-i poolt käitumiskontrolli ajaks pandud lisakohustuse rikkumisega. Esimese rikkumise järel karistust täitmisele ei pööratud, määrati täiendav kohustus ja anti süüdimõistetule võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. G.S läbis alkoholiravi, kuid ka vaatamata sellele rikkus ta taaskord alkoholi tarvitamise keeldu ja seda ajal, kui ta oli allutatud alkoholiravile. Kuna G.S-i kuritegelik käitumine tuleneb eelkõige just tema poolt alkoholi tarvitamisest ja ta järjekindlalt jätkas kohtu poolt määratud lisakohustuse rikkumist, pöörati karistuse kandmata osa täimisele.
2.4.Maakohus lisas, G.S-i suhtumist talle kohtu poolt määratud kohustusse iseloomustab ka asjaolu, et 11.04.2013 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisele G.S kohtu määratud tähtajaks ei ilmunud ja ta tuli toimetada vanglasse politsei abil. Vanglasse saabumisel tuvastati süüdimõistetul taaskord alkoholijoove. Maakohus leidis, et eespool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Maakohtu hinnangul on karistuse eesmärki G.S-i puhul võimalik käesolevalt saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G.S-i kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 26.01.2015 kohtumääruse ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
3.1.Kaitsja leiab, et maakohus on sisuliselt hinnanud vaid G.S-i varasemat elukäiku ja viimase isikut, kusjuures maakohus on viidatud asjaolusid hinnanud valikuliselt. Maakohus on
G.S-i varasemast elukäigust toonud välja vaid negatiivsed asjaolud – G.S rikkus talle Tartu Maakohus 12.10.2012 otsusega pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi, st tarvitas katseajal alkoholi. Kaitsja märgib, et viidatu on põhjuseks, miks G.S-ile mõistetud tingimisi vangistus täitmisele pöörati. Teisisõnu on kaitsja hinnangul G.S kontrollnõuete rikkumise tõttu juba vastutust kandmas. Täielikult põhjendamatu on jätta G.S vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata üksnes sellistel asjaoludel, milliste suhtes G.S juba vastutust kannab.
3.2.Kaitsja märgib, et kriminaalasja toimikust nähtub ning kinnipeetav on avaldanud, et varasemad alkoholiprobleemid olid seotud keerulise isikliku olukorraga – kinnipeetav läks pärast nn šokivangistusest vabanemist lahku enda abikaasast. Lisaks olid probleemid töökohaga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetava ja tema endise abikaasa suhted uuesti paranenud, nii endine abikaasa kui ka nende lapsed on pidevalt kinnipeetavaga suhelnud, käinud kohtumistel Tartu vanglas ning ootavad G.S koju. Samuti on G.S vangistusest vabanemisel suure tõenäosusega olemas töökoht ning juhul, kui G.S endale tööd ei leia, on ta avaldanud valmisolekut pöörduma abi saamiseks Töötukassasse. Seetõttu on kaitsja seisukohal, et käesolevaks ajaks on alkoholist tulenev risk G.S-i osas oluliselt vähenenud. Ka juba ca 8 kuu pikkune vangistuses viibimine on kinnipeetavat alkoholist oluliselt võõrutanud.
3.3.Olenemata asjaolust, et kinnipeetav ei ole 8 kuu jooksul alkoholi tarvitanud ning tema suhted endise abikaasa ja lastega on väga head, on G.S siiski nõus osalema anonüümsete alkohoolikute koosolekutel, kui ka uuesti läbima sõltuvusravi. Samuti on G.S kõrgelt motiveeritud loobuma enda varasemast kuritegelikust käitumisest, mida lisaks isiklike suhete paranemisele tõendab ka tema eeskujulik käitumine ehk distsiplinaarrikkumiste puudumine karistuse kandmise ajal.
3.4.Kaitsja leiab, et maakohus on täielikult jätnud hindamata G.S-i elutingimused vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel ning tagajärjed, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabanemine G.S-ile kaasa tuua võib. Isiku ennetähtaegse vabastamise toimikust nähtub ning ka kinnipeetav on kohtuistungil avaldanud, et tema lähivõrgustiku moodustavad peamiselt tema ema, vend, endine abikaasa, bioloogiline laps ja kasulaps. Kõik eelnimetatud on seaduskuulekad kodanikud, keda ei ole kriminaalkorras karistatud ning kõigiga on G.S-i suhted käesoleval ajal head. Seega on G.S olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kes suudab tema käitumist positiivselt mõjutada. Lisaks toetab G.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist Tartu vangla inspektorkontaktisik.
3.5.Kaitsja märgib, et G.S-i puhul ei ole tegemist ohtliku ega retsidiivse isikuga ning tema taasühiskonnastamise eesmärki aitab paremini tagada just ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuses nimetatud asjaolud väärivad tähelepanu ja sellest tulenevalt maakohtu määrus tuleb tühistada ja G.S-i kaitsja määruskaebus rahuldada.
5.KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud kuriteo toimepanemise asjaoludele ning isiku käitumisele katseajal. Ringkonnakohus märgib, et kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse kategoorilist võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Samuti leiab ringkonnakohus, et täitmisele pööratud 1 aasta pikkusest vangistusest 8 kuu ärakandmine kinnipidamiskohas on antud kuriteo asjaolusid arvestades küllaldane, et kaaluda isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
6.1.Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse G.S-i isikuomadusi, käitumist vangistuses, võimalusi vabanemisel ning ära kantud karistusaja pikkust, kaaluvad need üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Veelgi enam, G.S-ile mõisteti Tartu Maakohtu 12.10.2012 otsusega karistuseks šokivangistus 2 kuud, ülejäänud 1 aasta osas ei pööratud karistust esialgu täitmisele. G.S ei pannud katseajal toime mitte uut kuritegu, vaid eksis talle määratud kohustuse vastu mitte tarvitada alkoholi. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka asjaolu, et isik tahtis oma alkoholisõltuvusest vabaneda, osaledes anonüümsete alkohoolikute koosolekul ning käis alkoholiravil. Tartu Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et G.S on käitunud vangistuse jooksul seadusekuulekalt, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised ja karistused. Ringkonnakohus märgib, et distsiplinaarkaristuste puudumine on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise üks olulisemaid eeldusi ja nimetatud eeldus on G.S-i puhul täidetud. Kinnipeetava iseloomustusest ja G.S-i kaitsja määruskaebusest lähtuvalt on G.S olemas kindel elukoht aadressil G.S-i talu, Metsaküla küla, Kasepää vald, Jõgevamaa, kus elab tema eksabikaasa koos lastega. Samuti on G.S avaldanud soovi asuda tööle ehitusvaldkonda. Kinnipeetav on motiveeritud asuma ametlikult tööle ning loobuma kuritegelikust käitumisest. Samuti leiab G.S-i eksabikaasa, et G.S on sõltuvushaigus ja teda tuleks toetada ja aidata, mitte karistada. Ennetähtaegse vabastamise korral saaks G.S olla perekonnale kasulik. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et G.S esineb käesoleval ajal eeldusi õiguskuulekaks eluks.
6.2.Ringkonnakohus möönab, et G.S-i puhul esineb jätkuvalt ka alkoholist tulenev risk uue kuriteo toimepanemiseks ning katseajal määratud kohustuste rikkumiseks, kuid leiab, et isiku vabastamine täiendavate kontrollnõuete kehtestamisega võimaldab neid vähendada. G.S on andnud oma nõusoleku alkoholiravi läbimiseks 19.01.2015 kohtuistungil. Ringkonnakohus märgib, et G.S on küll varem kriminaalhooldusel viibinud ning katseajal määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi rikkunud, kuid vangistuses on G.S oma käitumisega ringkonnakohtu hinnangul teeninud võimaluse näidata, et ta on võimeline vabaduses seaduskuulekat elu jätkama ning talle pandud kontrollnõudeid järgima. Ringkonnakohus leiab, et isiku sõltuvusravile suunamine ning sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse täitmine võimaldavad isikul vabaneda kuritegude toimepanemise põhjuseks olevast alkoholisõltuvusest. G.S on vangistuses viibinud 8 kuud, mille jooksul ei ole ta alkoholi tarvitanud, vaid on kasvatanud tahet vabaduses seaduskuulekalt elada ning alkoholiravi läbida. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et G.S-i puhul on vangistus kui karistus käesoleval ajal oma eesmärgi täitnud.
7.Kriminaalhooldusametniku ja Tartu Vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 5, 7 ja 8 kohaselt kohustada G.S katseajal mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha või registreerima ennast töötuna Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist; pöörduma alkoholisõltuvuse ravile vastavalt kriminaalhooldaja juhistele ning alluma ettenähtud ravile; mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb G.S jätkata kandmata vangistust.
8.Asja materjalide kohaselt on G.S-i karistusaja lõpp 04.06.2015. Lähtudes KarS § 76 lg-st 5 tuleb G.S-i suhtes kohaldada katseaega 6 kuud, s.o minimaalset katseaega. Kuna alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb G.S vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tal kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Tartu Maakohtu 26.01.2015 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada G.S Tartu Maakohtu 12.10.2012 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 11.04.2013 määrusega täitmisele pööratud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus tuleb rahuldada.
10.Kaitsjatasu taotluse summas 144 eurot, s.h käibemaks 24 eurot, loeb ringkonnakohus põhjendatuks ja see tuleb hüvitada ning vastavalt KrMS §-dele 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 1 jääb see riigi kanda. Kuivõrd KrMS § 187 lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik, siis sellest lähtudes jääb riigi kanda ka Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2015 määrusega käesolevas asjas G.S-ilt välja mõistetud 96 eurot vandeadvokaadi abi S. Sepa poolt maakohtus osutatud õigusabi katteks.
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.