Kriminaalasi nr 1-12-9751
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11 aprill 2013.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-9751
Kohtunik
Liivi Loide
Taotluse esitaja
Kriminaalhooldusametnik Liivi Noormägi
Taotlus
Erakorraline ettekanne D.U kohta
Süüdimõistetu
D.U isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx
Pöörata täitmisele D.U-le Tartu Maakohtu 12.10.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-9751 KarS § 121 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta vangistust. Kohustada D.U ilmuma vangistuse kandmiseks Tartu vanglasse (Turu 56 Tartu linn) 02. juunil 2014.a kell 10.00. Vangistuse algust arvestada D.U karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule
D.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.10.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-9751 KarS § 121 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulub D.U-le mõistetud karistusest koheselt täitmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud, s.o 1 aasta vangistust täitmisele ei pöörata, kui Janar 1 (4)
D.U 2 aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati D.U katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati D.U katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 29.10.2012.a. 28.02.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule esimese erakorralise ettekande D.U kohta, milles palus esialgselt mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei täitnud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Toimus kaks kohtuistungit ning toimunud menetluse käigus kriminaalhooldaja loobus esialgsest ettepanekust, kuna D.U alustas alkoholiravi, osales korralikult viharavi programmis ning kriminaalhooldusaluse käitumisest sai järeldada, et tehtud pingutused on vilja kandnud ning kriminaalhooldusega saab jätkata. 18.03.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule teistkordse erakorralise ettekande D.U kohta, milles palus mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei allu KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekandest nähtub, et 23.02.2014.a on D.U fikseeritud politseiametniku poolt indikaatorvahendiga joobeks 1,36 mg/l, kui süüdimõistetu viibis Kasepää rahvamajas vabariigi aastapäeva tähistamiseks korraldatud üritusel, kus tüütas teisi inimesi. Kuna ta ei allunud korraldusele rahvamajast lahkuda ja väljendas agressiivsust, siis kutsuti kohale politsei, kes tuvastas joobe ja toimetas D.U rahvamajast minema. 05.03.2014.a on kriminaalhooldusalune esitanud ametnikule kirjaliku seletuse, kus tunnistab alkoholi tarvitamist Kasepää rahvamajas ja kaaskodanike tüütamist. D.U sõnul ajendas teda alkoholi tarbima stressirohke elu. Kriminaalhooldusperioodil on hooldusalune täitnud registreerimiskohustust, kuid ei ole suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid vajalikul määral ning jätkanud alkoholi tarbimisega kaasnevaid rikkumisi. Kriminaalhooldajaga kohtumistel on läbivaks teemaks olnud alkoholi tarvitamisest hoidumine ja eksabikaasaga suhtlemine, mis võib oluliselt suurendada uue kuriteo riski. Mitmeid kordi on süüdimõistetu teatanud väga enesekindlalt, et mingit isu tal alkoholi järele ei ole ja kindluse mõttes kavatseb ta 2014.a aprillis teha A-kliinikus uue Tprotseduuri. 12.12.2013.a on ta esitanud kriminaalhooldajale kirjaliku avalduse elukoha muutmise osas endise abikaasa juurde. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud taotluse juurde. D.U on korduvalt andnud lubadusi enda käitumist muuta. Ta on käinud psühhiaatri juures, teinud ka alkoholismiravi protseduuri, nn süsti, kuid vaatamata sellele tarvitab ta jätkuvalt alkoholi ja püsib kõrge oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kriminaalhooldus ei ole olnud tulemuslik vaatamata korduvalt antud võimalustele. Lisaks selgus kohtuistungil, et D.U ei ole korrektselt täitnud ka kohustust, mille kohaselt peaks ta elukoha vahetuseks saama eelneva loa kriminaalhooldusametnikult. Vastava loa on ta taotlenud alles 2013.a lõpus, kuid istungil
2 (4)
uuritu põhjal saab asuda seisukohale, et tegelikult oli tal uus elukoht juba 2013.a maist, kui ta asus tagasi elama endise abikaasa juurde. D.U ise palus karistust täitmisele mitte pöörata. Ta ei oska seletada, miks ta taaskord alkoholi tarvitas, kuigi oli keeld. Ta avaldas, et ei ole uuesti alkoholiravi protseduuri läbi teinud, kuna leiab, et tal puudub vajadus alkoholi tarvitada ja saab sellest hoidumisega ka iseseisvalt hakkama. Kuna käesolevalt on ta uuesti pere juures ja tal on töö, siis arvab, et saab ise alkoholist hoiduda. Juhul, kui kohus ei pööra karistust täitmisele võiks ka ravi läbi teha. Enne kohtuistungit ei pidanud ta vajalikuks protseduurile raha kulutada, kuna vangistusse saatmisel puuduks sellel mõte. Kohtuistungil viibis ka D.U lahutatud abikaasa, kes avaldas, et elavad süüdimõistetuga juba ligi aasta koos ja kinnitas, et D.U on muutunud ja alkoholi ei tarvita. xxxxxxxxxxxxxx palus, et karistust täitmisele ei pöörataks.
Kohus leidis, et kriminaalhooldaja ettepanek D.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada D.U suhtes kergemaid meetmeid, s.o veelkord katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. D.U on katseajal korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tema suhtes on käimasoleva katseaja jooksul esitatud korduvalt erakorralisi ettekandeid seoses KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuste rikkumisega. Süüdimõistetu on justkui astunud reaalseid samme muutusteks, s.o läbinud alkoholismiravi protseduuri ja määratud sotsiaalabiprogrammi ning andnud veelkord lubadusi muutuda. Vaatamata sellele tuvastati tal ajal, kui tegelikult oleks pidanud veel toimima alkoholiravi mõju, avalikus kohas viibides 1,36 mg/l alkoholijoove. D.U käitus teisi isikuid häirivalt, mistõttu kutsuti kohale ka politsei. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et D.U-le on antud lisaks käesolevas asjas kehtestatud katseajal korduvalt võimalusi enda käitumist muuta ka varasemate otsustega määratud katseaegadel. Ta on andnud korduvalt lubadusi, kuid sellele vaatamata jätkanud alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt uute õigusrikkumiste toimepanemist (t.l 13-15, 20-22, 24-26). Ka varasemate kohtuotsustega määratud katseaegadel on ta pandud kohustusi rikkunud ning talle on määratud täiendavaid kohustusi. Käesolevas kriminaalasjas mõisteti D.U-le ka nn šokivangistus, et isikul tekiks arusaam, milline on raskeim karistusliik ning mis on teda ootamas, kui rikkumised järgnevad. Sellele vaatamata ei ole süüdimõistetu määratud kohustusi täita. Kõik eelnev iseloomustab süüdimõistetu suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses – D.U kohtuistungitel näitab kahetsust, annab lubadusi ja justkui võtab ette ka reaalseid tegevusi vajalikeks muutusteks. Tegelikkuses aga on lubadused paljasõnalised, tegeliku probleemiga ei tegeleta ning muutusi ei järgne. Kõiges endaga juhtuvas süüdistab ümbritsevat situatsiooni, teisi inimesi. Kohus leiab, et alkoholist tulenev risk uute kuritegude toimepanemiseks on D.U puhul endiselt kõrge ja ka realiseerunud uutes rikkumistes. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et sellise intensiivsusega rikkumiste puhul on kriminaalhooldaja ettepanek vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna käitumiskontroll ei ole D.U puhul efektiivne ega täida
3 (4)
karistuseesmärki. D.U on 12.10.2012.a kohtuotsusega mõistetud 1 aasta ja 2 kuu pikkusest vangistust ära kantud 2 kuud, karistuse kandmata osa on 1 aasta vangistust, mis tuleb täitmisele pöörata. D.U avaldas kohtuistungil, et juhul kui tal tuleb minna karistust kandma, palub ta koheselt kindlaks määrata ka konkreetse aja ning pikendada vangistusse asumise aega kuu võrra. Nimetatud aega vajab ta, et saaks lõpetada töö ja korraldada pere ülalpidamise mõneks ajaks. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 415 lg 3 sätestab, et kohus võib karistuse täitmisele pööramise edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema pereliikmetele. Kohtus uuritust nähtub, et süüdimõistetu peab üleval lahutatud abikaasat ja alaealist last. Mõnda aega on tal olnud töö leidmisega probleeme, kuid käesolevalt ta töötab ja on võimalik kuu jooksul teenida vajalikku sissetulekut pere toetamiseks ning eluolu korraldamiseks. Eelnevast tulenevalt kohus määrab D.U-le vangistusse ilmumise tähtajaks 02.juuni 2014.a. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, 432. Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.