Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Taotlus Süüdimõistetu
Viru Maakohus
Jätta Viru Vangla taotlus kinnipeetava A.H karistuse vähendamise otsustamiseks rahuldamata ning temale Viru Maakohtu 16.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistus muutmata. Saata kohtumäärus teadmiseks A.H-le , Viru Ringkonnaprokuratuurile ja täitmiseks Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.09.2014 kohtuotsusega nr 1-14-6251 KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 14 aastat 1 kuu vangistust. Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusega nr 1-241/03 A.H on süüdi tunnistatud ja karistatud KrK § 101 p 1,7 järgi 14 aastase vangistusega ja KrK § 141 lg 2 p 1,2 järgi 7 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust. 2.01.2015 edastas Viru Vangla KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks A.H suhtes tulenevalt KarS § 5 lg 2. Kohtu seisukoht 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 5 lg 2, mille kohaselt
„Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; KrMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab käesoleva seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega ning lõike 2 kohaselt kohaldatakse seda ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. Vastavalt KrMS § 432 lg 34 kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. KrMS § 432 lg 35 kohaselt, kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. A.H kannab Viru Maakohtu 16.09.2014 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust, mis sisaldab varasema kohtuotsusega mõistetud karistust. Osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest, mida A.H kannab, moodustab talle Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusega KrK § 101 p 1, 7 järgi mõistetud karistus 14 aastat vangistusega ja KrK § 141 lg 2 p 1, 2 järgi - 7 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel, mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust. KrK § 141 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistatav kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. KrK § 101 p 1,7 järgi kvalifitseeritav kuritegu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 5 ja 6 järgi ning karistatav kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Seega puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud 19.02.2004 otsuse puhul. Viru Maakohtu 16.09.2014 kohtuotsusega karistati A.H KarS § 121 järgi 1 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusega mõistetud karistus 14 aastat vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 14 aastat 1 kuu vangistust. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 121 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine:
(1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või 3) see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on säte jagatud mitmeks lõikeks ning tekkisid juurde uued kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud karistuse ülempiiri lõikes 2. Süüdistusest nähtub, et A.H tegu kvalifitseeruks käeolevas redaktsioonis samuti KarS § 121 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega ei kuulu antud juhul A.H-le KarS § 121 järgi mõistetud karistus vähendamisele. Kuna puudub alus A.H-le üksikkaristuste eest mõistetud karistuste vähendamiseks ei ole alust ka liitkaristuse vähendamiseks. Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava A.H karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks jätta rahuldamata.
Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.