Kohtulahend

Kinnipeetava karistusaeg algas 23.04.2014.a ja lõpeb 13.04.2016.a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 20.12.2014.a. 12.12.2014.a edastas Tartu vangla kohtule materjalid V.J vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava V.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör on seisukohal, et V.J tuleks jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Prokuröril puudub usk, et viimati mõistetud karistus oleks V.J muutnud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on V.J hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis tähendab, et ka kinnipidamisasutuses olles ei ole ta suutnud täielikult järgida sealseid reegleid. Samuti väärib märkimist, et V.J on varasemalt olles kriminaalhooldusel toime pannud uue kuriteo ning rikkunud kriminaalhoolduse reegleid, mis tähendab, et ta ei pruugi olla võimeline ka nüüd ennetähtaegse vabanemise korral järgima talle pandavaid kohustusi. V.J avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on V.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud V.J võimalikke vabanemisjärgseid elukohti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxxu. Aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald asuv korter vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele. Eluase aadressil xxxxxxxxxxxxxxxkuulub kinnipeetava vanaemale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nii vanaema, kinnipeetava ema kui ka vend on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused V.J tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Hinnates V.J senist elukäiku nähtub, et ta on omandanud kuritegeliku käitumise juba üpris varakult, olles alaealine. V.J on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kuriteod on olnud seotud vägivallaga. Ka käesolevalt kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, lisandus grupis poolt avaliku korra raske rikkumine vägivallaga. Isik on muuhulgas olnud vägivaldne oma pereliikmete, ema ja vanaema, suhtes. V.J on olnud alkoholilembeline, tarvitanud alaealisena regulaarselt alkoholi. Alkohol on põhjustanud mõtlematut käitumist ning olnud

2 (3)

kuritegusid soodustavaks teguriks. Käesolevalt on ta vangistuses alustanud sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening, mis võiks aidata nimetatud probleemi lahendada. Kuigi V.J on vangistuse järgselt olemas elukoht ja lähedased on lubanud teda toetada, ei ole V.J vabastamine käesoleval juhul põhjendatud. Talle on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses olles, vabastades ta tingimuslikult vangistuse kandmisest (Tartu Maakohtu otsus 1-12-3071 ja Tartu Maakohtu otsus 1-12-1877) või asendades vangistuse üldkasuliku tööga (Tartu Maakohtu otsus 1-12-9458). Vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, kuriteod, mille eest käesolevat vangistust kannab, on toime pandud erinevate otsustega määrtatud katseajal. Ka nähtub kinnipeetava toimikust, et lisaks sellele, et ta pani toime uued kuriteod, ei järginud ta käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ega pidanud kinni üldkasuliku töö tegemise tingimustest, mistõttu kohus pööras karistuse täitmisele. Kohus leiab, et ülalkirjeldatud asjaoludel vangistuses viibiva isiku vabastamine selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Lisaks puudub kohtul veendumus, et ka senini kantud karistuse jooksul oleks V.J oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud – suhteliselt lühikese vangistuse jooksul on teda kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati 20.11.2014.a. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ja millised tagajärjed toob kaasa nende rikkumine. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, V.J tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul tuleb V.J vangistust edasi kanda, osaleda pakutavates programmides ja edasiselt käituda rikkumisi toime panemata. Alles pärast seda saab kohus hinnata, kas muutused ka tegelikult toimunud on ning kas need on püsiva loomuga, mis võimaldaksid ennetähtaegset vabastamist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.