Kohtulahend

D.T kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted emaga on head. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama XXX. Kinnipeetava ema kinnitas, et on valmis D.T materiaalselt toetama. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht AS XXX. D.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta D.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on kriminaalkorras karistatud viiendat korda. Varasemalt oli karistatud varguse, röövimise, mootorsõiduki ärandamise, joobesjuhtimiste (kolm korda) ning karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Praegust karistust kannab samuti karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Kuritegu on toime pandud katseajal. Isikul esineb harjumus regulaarselt alkoholi tarvitada. Kuigi alkoholi liigtarbimine on kuritegude toimepanemise soodusteguriks, Vangla iseloomustusest nähtub, et D.T endal alkoholi tarvitamisega seotud probleemi ei näe, leiab tarvitamisele õigustusi. Kuigi Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei saa jätta tähelepanuta vangla iseloomustuses märgitut, et D.T õigustab oma käitumist ja ei teadvusta probleeme, isik on ohtlik avalikkusele, oht seisneb kergete kehavigastuste tekitamises ning joobesjuhtimise puhul liiklusosalistele kehavigastuste või surma põhjustamises. Isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis samuti annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. Isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud D.T arvamuse, leiab, et D.T võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on ta viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust ning ta avaldas kohtuistungil soovi tegeleda vabaduses oma alkoholiprobleemiga. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine – auto joobes juhtimise eest on väärteokorras karistatud 2 korda, kriminaalkorras 3 korda. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. D.T ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. Kuna vastavalt KarS § 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, on D.T kriminaalhooldusel veel kuus kuud pärast käeoleva määruse jõustumist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.T-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava

püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on D.T olemas ka kindel elu- ja töökoht ning ema toetus. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. 01.01.2015.a jõustunud KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 432 lg 35 alusel kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Harju Maakohtu 19.06.2014.a kohtuotsusega 1-14-5434 tunnistati D.T süüdi KarS § 329 järgi ning karistati teda KrMS § 238 lg 2 alusel 2-kuulise vangistusega. Kuna 01.01.2015.a kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt on KarS § 329 – täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnpeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud käesoleva seadustiku §-des 49, 491, 50, 51,52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest - endiselt karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, siis ei kuulu D.T-le Harju Maakohtu 19.06.2014.a kohtuotsusega 1-14-5434 mõistetud 2-kuuline vangistus ega ka sellele liidetud Viru Maakohtu 03.03.2014.a kohtuotsusega 1-14-973 mõistetud liitkaristus muutmisele.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.