Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juunil 2014.a, Tallinn Kriminaalasja number
1-14-5434 (14230200467)
Kohtunik
Eha Popova
Sekretär
Katrin Meikas
Tõlk
Anneli Hellmann
Kriminaalasi
M.R-i süüdistuses KarS 329 järgi lühimenetluses
Prokurör
Kairi Kaldoja
Süüdistatav
M.R eluk XXX; ik XXX, ilma kodakondsuseta, keskharidusega, XXXAS, kraanajuht, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.12.2003 Narva Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,2,41 järgi; 2) 31.08.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi; 3) 06.02.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 424, 329 järgi; 4) 01.12.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4; § 209 l g p 1,3 järgi; 5) 03.03.2014 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 10 kuud ja 27 päeva § 74 kohaldamisega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, karistus kustumata
Kaitsja
Kadi Mägi
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313. Tunnistada süüdi M.R KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm ) kuud vangistust.
Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel M.R-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks ) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.03.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 10 kuud ja 27 päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada M.R-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates 18.06.2014.a. Välja mõista M.R-ilt riigituludesse sundraha 266,25 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, seejuures 11 kuu jooksul igakuiste maksetena summas 32,00 eurot ning 12. kuul maksena summas 25,25 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „M.R, 1-14-5434, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
M.R on kohtu alla antud süüdistuna selles, et tema isikuna, kelle suhtes on jõustunud 03.03.2014.a tehtud Viru Maakohtu otsus nr 1-14-973, millega temale mõisteti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 11 kuuks, ei täitnud kohtuotsust ja juhtis 18.06.2014 kella 07:37 ajal Tallinnas, Laagna teel Virbi 12 asuva maja vastas mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX. Seega pani M.R toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav M.R tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi, kahetses puhtsüdamlikult juhtunut ning selgitas, et juhtis 18.06.2014.a kella 07.37 ajal Tallinnas, Laagna teel sõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX, sest kartis tööle hilineda. M.R kinnitas, et teadis, et temalt
oli 19.03.2014.a jõustunud kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 11 kuuks (tl 13). Kohus leiab, et süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud tunnistaja ütlustega, kahtlustatava kinnipidamise protokolliga, Viru Maakohtu 03.03.2014 otsuse ja Maanteeameti teatisega. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et teostades 18.06.2014 liiklusjärelevalvet Tallinnas, Laagna teel fikseeris ta kella 7.37 paiku sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX, mis liikus Laagna teel kiirusega 110 km/h alal, kus lubatud sõidukiirus on 70 km/h. Sõiduk peatati Laagna teel, sõidukit juhtis M.R. Kontrollimisel selgus, et M.R-ilt on sõiduki juhtimisõigus ära võetud (tl 18-19). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti M.R kinni 18.06.2014 kell 7.37 kahtlustatuna KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (tl 6-8). Viru Maakohtu 03.03.2014.a otsuse kohaselt asjas nr 1-14-973 võeti M.R-ilt kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimisõigus 11 kuuks (tl 12-14). Maanteeameti teatisest nähtub, et Viru Maakohtu otsus nr 1-14-973 saabus liiklusregistrisse 24.03.2014. Kohtuotsusega on M.R-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 11 kuuks alates 19.03.2014 kuni 18.02.2014.a (tl 16). Kui mootorsõidukit juhib isik, kellelt on kohtuotsusega lisa- või põhikaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, on tegemist KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega. Süüdistatav tunnistas inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, tema ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et M.R hoidus tahtlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 329 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kaitsja taotles M.R-i karistamist rahalise karistusega. Kohtu arvates ei vastaks rahaline karistus M.R-i süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. M.R on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud rahatrahvidega. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. M.R on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas kolmel korral KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest, ka on teda varasemalt karistatud KarS § 329 järgi. 03.03.2014 karistas Viru Maakohus M.R KarS § 424 järgi vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata. M.R pani uue kuriteo toime katseajal ning lühikese aja möödumisel eelmise kohtuotsuse kuulutamisest. On ilmne, et varasemad karistused ei ole mõjutanud M.R loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et M.R-ile mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide
saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kohtuistungil ei nõustunud M.R üldkasuliku töö tegemisega, mistõttu ka sellel põhjusel on KarS § 69 kohaldamine välistatrud. Seega, arvestades M.R-i isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). M.R kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus M.R-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 arvatakse karistuse algust alates M.R-i kinnipidamisest 18.06.2014.a. Asitõendeid ja tsiviilhagi ei ole. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud.
Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.