lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5434/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 07.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5434/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
07.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1371
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-5434/11Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.06.20141-14-5434/27Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.02.20151-14-5434/32Viru Maakohus Narva kohtumaja13.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2014, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-5434 (14230200467)

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali

Kohtuistungi sekretär Tõlk

Liina Kaev Irina Leetberg

Kohtuistungi toimumise aega ja koht

22. september 2014, Tallinn, avalik kohtuistung

Apelleeritud kohtuotsus

T.E (T.E) süüdistuses KarS § 329 järgi Harju Maakohtu 19. juuni 2014 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Prokurör

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi Kairi Kaldoja

Süüdistatav

T.E , ik: XXX, eluk XXXXXX XXX

XXXXXXX;

XXXX

XXXXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXXXXX, E AS XXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.12.2003 Narva Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,2,41 järgi; 2) 31.08.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi; 3) 06.02.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 424, § 329 järgi; 4) 03.03.2014 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 10 kuud 27 päeva § 74 kohaldamisega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, karistus kustumata.

Kaitsja

Kadi Mägi

Kriminaalasi

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 19. juuni 2014 kohtuotsus T.E suhtes muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
2.Välja mõista T.E-lt Eesti Vabariigi kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.h käibemaks 12 (kaksteist) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas EE891010220034796011, Swedpangas nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE 701700017001577198, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 7. oktoobril 2014 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 19. juuni 2014 kohtuotsusega lühimenetluses tunnistati T.E süüdi KarS § 329 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.03.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 27 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva vangistust. T.E suhtes kohaldati kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse alguseks loeti 18.06.2014. T.E-lt mõisteti riigituludesse välja sundraha 266,25 eurot ja menetluskulud 144 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, seejuures 11 kuu jooksul igakuiste maksetena summas 32 eurot ning 12. kuul summas 25,25 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2.T.E tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kelle suhtes on jõustunud Viru Maakohtu 03.03.2014 otsus, millega temale mõisteti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 11 kuuks, ei täitnud kohtuotsust ja juhtis 18.06.2014 kella 07:37 ajal Tallinnas, Laagna teel Virbi 12 asuva maja vastas mootorsõidukit BMW X5, registreerimismärgiga XXXXXX.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab otsuse osaliselt, s.o T.E-le mõistetud karistuse osas. Apellant leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaebuse motiivide kohaselt on T.E avaldanud kahetsust toimepandud tegude suhtes. Ta on oma süüd tunnistanud ning selgitanud, et autot kasutama ajendas teda asjaolu, et oli tööle hilinemas. T.E on võetud korteri ostmiseks laen ning ilma tema sissetulekuta võib ta korterist, kus ta elab koos elukaaslasega, ilma jääda. Samuti on võimalik, et ta võib jääda vangistuse tõttu ilma ka oma tööst. Rahaline karistus omab teatud isikutele palju suuremat mõju kui vangistus, sest makstav summa on n.ö vabaduse hind. Kuivõrd T.E sissetulek võimaldab rahalise karistuse tasumist, on ka riigile kasulikum saada T.E-lt raha, mitte hoida teda riigi kulul vangistuses. Apellant palub teha uus otsus, millega karistada T.E rahalise karistusega.
4.Ringkonnakohtu istungil jäi apellant kaebuse juurde, süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

2(4)

5.Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja kaitsja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
5.1.Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt T.E süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. See tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurust, ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol - kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, s.o arvestanud T.E süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest.
5.2.Karistusregistri andmetest nähtuvalt (tlk 9-11) on T.E varasemalt, mh 3-l korral karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest ning viimati Viru Maakohtu 3.03.2014 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 11 kuuks. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud ning selle järgi oli süüdistatavalt sõiduki juhtimise õigus ära võetud kuni 18.02.2015. Isikuna, kellelt on lisakaristusena ära võetud sõiduki juhtimise õigus, ei täitnud T.E seega talle kohtu poolt mõistetud karistust - keeldu juhtida keelu kehtivuse ajal mootorsõidukit. Maakohus on kaevatavas otsuses karistusotsuse tegemisel analüüsinud kõiki arvestatavaid asjaolusid ning asunud põhjendatult seisukohale, et T.E-le tuleb karistuseks mõista üksnes vangistus. Et T.E pani uue kuriteo toime katseajal ja kõigest 3,5 kuu möödumisel eelmise kohtuotsuse kuulutamisest, nõustub kohtukolleegium maakohtu tõdemusega, et võimalused karistada T.E kergemaliigilise karistusega on ennast ammendanud ega täidaks karistuse eesmärkide saavutamist. Lähtudes süüdistatava süü suurusest, isikuandmetest ja õiguskorra kaitsmise huvidest ning arvestades süüd kergendava asjaoluna süü puhtsüdamliku kahetsusega, leidis maakohus kohtukolleegiumi arvates põhjendatult, et T.E saab karistada KarS § 329 sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Kohtuistungil esitatud ja apellatsioonis korratud taotlust mõistetava karistuse liigi osas on maakohus kohtuotsuses arusaadavalt ja jälgitavalt põhjendanud. Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga tema eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ka Riigikohus on otsustes nr 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06 rõhutanud, et seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Vaatamata sellele, et 3.03.2014 kohtuotsusega anti T.E-le võimalus asuda seaduskuulekale teele, juhtis tema isikuna, kellelt oli jõustunud kohtuotsuse alusel mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 11 kuuks, uuesti 18.06.2014 mootorsõidukit. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud T.E õiguskuulekalt käituma, mistõttu kohus on karistanud teda põhjendatult reaalse vangistusega.

3(4)

5.2.Kaitsja taotlusega kohaldada T.E-le karistusena rahaline karistus, kohtukolleegium nõustuda ei saa. Apellatsioonis väidetud rahaliste kohustuste olemasolu panga ees ja reaalse vangistuse kandmise tõttu võimaliku töökoha kaotuse osas märgib kohtukolleegium, et need asjaolud pidid T.E-le olema teada ka 18.06.2014, enne kui ta autot juhtima asus. Kohtukolleegium leiab, et T.E õiguskuulekale teele suunamiseks oli kohtu poolt temale reaalse karistuse mõistmine ainuõige, kuna muud võimalused on ammendunud. Ka kohtupraktika on leidnud, et vangistuse poole tuleb alternatiivsete sanktsioonide olemasolul pöörduda ennekõike siis, kui varasemad katsed isiku õiguskuulekuse saavutamiseks eripreventiivses tähenduses on luhtunud.
6.KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras T.E kaitsjale välja maksta kokku 72 eurot. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Et kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse T.E-le mõistetud karistuse osas muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 19. juuni 2014 otsuse T.E suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla

/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.