lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-8272/29

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-8272/29
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1288
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-8272/37Viru Maakohus Rakvere kohtumaja31.03.20151-14-8272/51Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.12.20161-14-8272/59Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.08.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2015, Tartu

Kriminaalasja number

1-14-8272

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Kohtuistungisekretär

Liina Tulit

Kohtuistungil osalesid

---

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. detsembri 2014 vahistamismäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Kaarel Part ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

3. veebruar 2015

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.06.10.2014 registreeriti Viru Maakohtus menetlus Kaarel Parti kriminaalasjas nr 1-148272 tema süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Kriminaalasjas on temale kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld.
2.16.12.2014 toimus Viru Maakohtus kohtuistung, kus K. Parti kriminaalasi pidi arutamisele tulema lühimenetluses. Väljakuulutatud kohtuistungile K. Part ei ilmunud. Prokurör taotles süüdistatava tagaotsitavaks kuulutamist ja tabamisel tema vahistamist.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 14.09.20261-26-3567/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.09.20261-26-4285/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5677/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-5547/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
3.Viru Maakohus 16.12.204 määrusega kuulutas K. Parti tagaotsitavaks ja andis loa tema vahistamiseks. Maakohus märkis järgmist. 3.1 Kohtuistungile süüdistatav K. Part ei ilmunud ja tulemata jätmisest kohut ei informeerinud. Tema tõkendijärgsesse elukohta oli väljastatud kaks kutset ja kutse oli saadetud ka e-kirjaga. Samuti ei õnnestunud kontakti saada K. Parti poolt menetlejale antud telefoninumbril. Telefon on välja lülitatud. K. Parti kaitsjal ei ole teavet süüdistatava

kohtuistungile ilmumata jäämise põhjusest ning telefoni väljalülitamise tõttu ei ole kaitsealusega kontakti saanud ka tema. 3.2 Maakohus, juhindudes KrMS § 138 lg-st 2, § 140 lg-test 1 ja 3 1, asus seisukohale, et K. Part on asunud kohtumenetlusest kõrvale hoiduma, ta on lahkunud tõkendijärgsest elukohast ja tema asukoht ei ole teada. Kohtumenetluse tagamiseks tuleb ta kuulutada tagaotsitavaks ja kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine.

4.06.01.2015 K. Part tabati ja samal päeval toimetati ta Viru Maakohtusse, kus kohtunik küsitles teda vahistamise põhjendatuse selgitamiseks. Küsitlemise tulemusel kohtunik vahistamise tühistamist tingivaid asjaolusid ei tuvastanud.

MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

5.K. Parti kaitsja M. Reinsalu esitas kohtumäärusele määruskaebuse, taotledes selle tühistamist ja tõkendi muutmist. Kaitsja ei nõustu kohtulahendiga järgmistel põhjendustel. 5.1 Kaitsja selgitab K. Parti kohtuistungile tulemata jätmise asjaolusid. K. Part kinnitab, et ta ei ole kohtust kõrvale hoidunud tahtlikult. Ühtegi kohtukutset ta saanud ei ole, kuigi ta on kogu aeg elanud tõkendijärgses elukohas. Kohtuistungi toimumisest 16.12.2014 ta teadlik ei olnud. Ta on pidevalt suhelnud oma kriminaalhooldajaga, mida ta pakkumineku korral teinud ei oleks. Ta on olnud huvitatud kriminaalasja kiirest lahendamisest ning on kogu aeg oodanud teadet istungi toimumise kohta. 5.1.1 Kaitsja lisab, et 09.01.2015 helistas kaitsjale korduvalt süüdistatava vend, kes kinnitas, et K. Part on kogu aeg elanud oma elukohas, töötanud tema juures metsatöödel ja ei ole ühtegi kohtukutset saanud. 5.1.2 Eeltoodu põhjal on kaitsja seisukohal, et informatsioon 16.12.2014 toimunud kohtuistungist ei jõudnud K. Partini ja kohtumenetlusest ta kõrvale hoiduma ei ole asunud. Seega on põhjendatud kaaluda tema suhtes valitud tõkendi vahistamine muutmist. 5.2 K. Part taotleb samuti tõkendi tühistamist. K. Part kinnitab, et on kogu aeg elanud tõkendijärgses elukohas ja käinud tööl oma venna firmas. Ta on oodanud kohtukutset, kuid ei tema ega keegi pereliikmetest ei ole seda saanud. Kui ta oleks tahtnud kohtust eelmale hoida, poleks ta oma kriminaalhooldajaga suhelnud ja endale uut aega kokku leppinud. Kriminaalhooldaja on temalt pidevalt ka küsinud, kui kaugel kohtuasi on ja tema vastas, et ei tea ja ootab kohtukutset. K. Part vannub, et ei olnud kohtuistungist teadlik ja sellest tulenevalt palub ta asendada tõkend vahistamine elukohast lahkumise keeluga. Uuest kohtuistungist, mis toimub 27.02.2015 kell 10.00, on ta teadlik ja lubab kindlalt, et on kohal. Tal on siiralt kahju, et nii läks. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Parti vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus.
7.KrMS § 130 lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

7.1 Maakohus on pidanud K. Parti vahistamist vajalikuks põhjendusel, et ta hoidub kõrvale kriminaalmenetlusest, s.o esineb KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalustest üks. Ringkonnakohus nõustub esimese kohtuastme argumentatsiooniga ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

8.Maakohus on tõkendi valikul asunud seisukohale, et K. Part ei ela oma tõkendijärgses elukohas. Süüdistatav nimetatud etteheidet eitab, kinnitades, et määratud elupaigast ta ei lahkunud ja käis tööl vennale kuuluvas firmas. Tema selliseid väited on kaitsjaga suheldes kinnitanud ka K. Parti vend. Ringkonnakohus möönab, et puudub võimalus süüdistatava poolt nimetatud rikkumise kindlaks jaatamiseks, kuivõrd kohtutoimikus sisalduva kinnipidamisprotokolli kohaselt pidas Rakvere politseijaoskonna uurija K. Parti 06.01.2015 kinni just tema tõkendijärgses elukohas. Teisalt on aga oluline arvestada, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise mõistet ei saa ega või sisustada vaid senisest elukohast lahkumise või pakkuminemise ohuga, vaid see võib seisneda ka isiku sellises muus tahtlikus käitumises, mis teeb võimatuks või pidurdab tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist. Teisiti öelduna, seda vahistamise alust tuleb mõista ka kui kohtumenetluse kulgemise takistamist. Sellisel juhul tuleb tuvastada süüdistatava eeldatav tahe hoiduda kõrvale läbiviidavast kohtumenetlusest, soov menetlust (kuri)tahtlikult venitada või vähemalt arusaamine, et tema käitumise tagajärjel on korraline kohtumenetluse läbiviimine pärsitud.
9.Otsustamaks, kas maakohus on põhjendatult ja õigesti tuvastanud vahistamisaluse, peab ringkonnakohus seega hindama, kas käesolevalt saab vastuvaidlematult rääkida kõrvalehoidumisest selle laiemas tähenduses, s.o K. Parti tahtlikust toimimisest sooviga vältida/venitada tema suhtes kohtumenetluse läbiviimist või vähemalt tema arusaamine, et ta käitub menetlust takistaval viisil. Teisisõnu, vaid märgitud seisukohale asudes saaks jaatada vajadust kohaldada K. Parti suhtes tõkendit vahistamine. 9.1 Ringkonnakohus märgib asjaolude väljaselgitamisel järgmist. Maakohtu määrusest nähtuvalt ja kohtuinfosüsteemist saadud andmetel väljastati K. Partile tema tõkendijärgse elukoha aadressile kohtukutsed 16.12.2014 kohtuistungile tähtsaadetistena 21.10.2014 ja 25.11.2014. Kutseid süüdistatavale kätte toimetada ei õnnestunud. 25.11.2014 saadeti K. Partile üks kutse ka tema enda poolt menetlejale nimetatud e-posti aadressile. Kättesaamise kohta kohtule kinnitust ei tulnud, kuigi kutsele lisatud kirjas oli süüdistatavat vastavast kohustusest teavitatud. Samuti üritasid nii kohus kui kaitsja K. Parti tabada telefoni teel. Need katsed ebaõnnestusid, kuna telefon oli välja lülitatud. 16.12.2014 kohtuistungi protokollist nähtuvalt kinnitas kaitsja, et telefoninumbri andis K. Part talle nende viimasel kohtumisel, kirjutades selle üles omakäeliselt. Samuti üritas kaitsja süüdistatava kohta informatsiooni saada ühe tema sõbra kaudu, aga ebaõnnestunult. 9.2 Ringkonnakohus, hinnates eelmärgitud asjaolusid, on seisukohal, et K. Part on kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud tahtlikult. K. Parti ja tema kaitsja argumentidest nähtuvalt eitatakse süüdistatava poolt temale tähtkirjadena saadetud kohtukutsete kättesaamist. Samas ei ole K. Part millegagi põhjendanud, miks ta eiras tema e-posti aadressile piisava ajavaruga saadetud kohtukutset ja ei olnud kättesaadav tema enda nimetatud telefoninumbril. Need andmed oli süüdistatav ise oma kontaktinfona menetlejatele öelnud ning seega lasus tal ka kohustus olla neil kontaktidel kättesaadav. Kriminaalkolleegium leiab, et kuivõrd süüdistatav oli teadlik käimasolevast kriminaalmenetlusest ja kohtuistungi peatsest toimumisest, siis välistades enda kättesaadavuse nii kohtu kui oma kaitsja jaoks, käitus ta tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale hoiduval viisil ning asjakohased ei ole tema vabandused, et tähtkirju ta kätte ei saanud. K. Part pidi möönma, et tema käitumise tagajärjel on korraline ja planeeritud kohtumenetluse läbiviimine takistatud.

9.3 Ringkonnakohus lisab veel, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu põhistus võib lisaks konkreetse üksikjuhtumi asjaoludele tugineda ka isiku eelnevale käitumisele, s.o kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu võib kinnitada isiku sarnane käitumine kas samas või mõnes varasemas kriminaalmenetluses. Süüdistatava osas on tema kaitsja maakohtu 16.12.2014 istungil märkinud, et K. Parti oli raske kätte saada ka sel ajal, mil prokuratuuris toimusid menetlusliigi valimise küsimus ja isikule toimiku tutvustamine. 9.4 Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kujunenud olukorras, kus K. Part ei ole kohtu jaoks olnud kättesaadav ja on tabamatu olnud ka oma kaitsjale, on maakohus põhjendatult pidanud vajalikuks tema vahistamist, tagamaks kohtumenetluse läbiviimine. Süüdistatava lubadus, et järgmisel kohtuistungil on ta kindlasti kohal, kriminaalkolleegiumi hinnangul usaldada ei saa.

10.Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 peab apellatsioonikohus K. Parti vahistamist põhjendatuks, jätab maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20261-26-5034/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 04.09.20261-26-5363/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja