1-13-10078/43 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 08.11.2013 kohtuotsusega tunnistati B.K süüdi KarS § 275 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi karistati 6 kuu vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi karistati 4 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 28.02.2012-29.02.2012, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, määrates katseajaks 18 kuud. Harju Maakohtu 08.12.2014 määrusega pöörati B.K-le Viru Maakohtu 08.11.2013 otsusega mõistetud karistus täitmisele Karistuse kandmise alguseks loeti 24.11.2014 16.01.2015 esitas Tallinna vangla kohtule taotluse kinnipeetava B.K karistuse vähendamiseks või vabastamise otsustamiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla taotlus B.K suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 275 sõnastust. Kehtiv sõnastus lõikes 1 on järgmine: Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei ole see tegu enam kuritegu, vaid väärtegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab teo kriminaalkorras karistatavuse. Sama seadusega muudeti alates 01.01.2015 karistusseadustiku § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel vangistust või kelle suhtes pole süüdimõistev otsus jõustunud. Eelnevast nähtuvalt on B.K karistatud KarS § 275 järgi.

Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 275 kohaselt võimesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. 01.01.2015 jõustunud Karistusseadustiku § 275 lg 1 kohaselt Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega xx xx toimepandud tegu KarS § 275 järgi pole kuriteona käesoleval ajal karistatav. Samast otsusest nähtub, et B.K ́ile mõistetud karistus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 266 lg 2 p 3 kohaselt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale grupi poolt ebaseadusliku tungimise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Alates 01.01.2015 kehtib KarS § 266 redaktsioon, mille kohaselt: (1) Valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui: 1) see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega; 2) see on pandud toime vägivallaga; 3) on tungitud diplomaatilise puutumatusega maa-alale, hoonesse, ruumi või 4) see on pandud toime maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. Kuna uuest KarS redaktsioonist on välja jäänud grupi tunnus, siis on käesoleval ajal B.K tegevus kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi, mis on väärtegu. Seega B.K toimepandud tegu pole kuriteona käesoleval ajal karistatav. Sellest tulenevalt jääb B.K suhtes jõusse vaid KarS § 199 järgi mõistetud karistus 6 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Kuna KarS § 275 ja § 266 lg 1 järgi toime pandud teod on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Kohus tuvastas, et väärteo aegumistähtaeg on mööd unud B.K mõlemas episoodis ning teda ei saa nende eest vastutusele võtta. Eeltoodu alusel tuleb Tallinna Vangla taotlus kinnipeetava B.K karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks rahuldada ja muuta B.K karistust.