Liiklussüüteod

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, ala tes päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 24.11.2014 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava U.R-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.R kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 26.05.2014 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 14.04.2014 mõistetud ja ärakandmata karistuse 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 24. mai 2014 karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.05.2014. U.R on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Isikut on varasemalt süüdi mõistetud nii mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise kui ka isikuvastase kuriteo eest. Praegune kuritegu on samuti mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Ajavahemikul 16.06.- 16.07.2014 töötas kinnipeetav vanglas majandustööl koristajana, alates 06.10.2014 töötab ta majandustööl köögitöölisena. Ajavahemikul 28.11.2014 – 06.01.2015 läbis kinnipeetav sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jä äb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. U.R soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla aadressile xxxx. Tegemist on kinnipeetava isale G Lile kuuluva 2-toalise keskküttega korteriga. Antud korteris elab hetkel G L üksinda. Elamispind on püsiv ja seal tehakse hetkel remonti, mis aga ei takista sinna elektroonilist järelevalvet kohaldada. Korteril on vahetatud aknad, välisuks on korralik ja käib lukus. Oma kirjaliku ja suulise nõusoleku on andnud G L selle kohta, et U.R vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama aadressile xxxx. Kooliteed alustas isik Kunda Gümnaasiumis, kus lõpetas 2 klassi. Kuna pere kolis Tallinnasse, siis 9 klassi lõpetas kinnipeetav seal. Seejärel omandas isik Mereakadeemias madruse eriala. Eesti keelt isik ei oska, väites, et os kab väga hästi inglise keelt. Enne vangistust omas isik alalist töökohta ettevõttes xxxx, kus ta on töötanud xxxx 3 aastat. Kinnipeetava väitel on ta alati omanud ametlikku töökohta. U.R on võimalus antud firmasse tööle asuda võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalvega. Telefonivestluses 09.10.2014.a andis xxxx juhatuse liige J E mõista, et on teadlik elektroonilise järelevalve korraldamisega kaasnevatest tingimustest ja reeglitest. Tööandja andis loa, et isikule määratakse elektroonilise järelevalve perioodil tööobjektid kõik maakonna piires, et ei peaks U.R komandeeringutes käima. Täitise andmetel omab isik võlgnevusi summas 600 eurot, mida tasub vangistuse jooksul. U.R omab vabaduses toetavaid suhteid oma isa G Li ja ema T L. Samuti on suhted isikul korras oma õdedega. Kinnipeetava suhted abikaasa J T on keerulised. Väidetavalt enam

ei suhelda. Isik on sooritanud kuriteo oma abikaasa suhtes . Neil on ühine xxxx tütar K L, keda isik väidetavalt toetab. U.R omab vabaduses tuttavaid, kes võivad avaldada talle negatiivset mõju. Samas isik ennast ise mõjutatavaks üldjuhul ei pea. Isik ise väidab, et tema tutvusringkond ei olnud kriminaalse taustaga. Kinnipeetav väidab, et sellest hetkest alates, kui ta loobus alkoholist, on kõik tema tuttavad ära kadunud. Isiku käitumine on olnud hoolimatu ja tagajärgedega mittearvestav. Kinnipeetav on katseajal sooritanud uue kuriteo, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes. Isik tunnistab varasemat alkoholi kuritarvitamist. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Isik on katseajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isiku enda sõnul ei tarbi ta enam alkoholi. Isiku väitel kainena tal agressiivset käitumist ei esine. Alkoholijoobes olles ei oska isik probleeme lahendada. Suhtumine ametnikesse ja kriminaalhooldusesse on isiku sõnul positiivne. Kinnipeetav paneb suuri lootusi kriminaalhooldusele, samas on rikkunud katseajal olles kohustust mitte tarvitada alkoholi ja sooritanud uue kuriteo. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud. Kinnipeetav teadvustab, et seadused on täitmiseks ning nende rikkumise korral tuleb kanda vastutust. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 26%. Viru Vangla toetab U.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,6,8,9 sätestatud lisakohustused. Kriminaalho oldusametnik oma arvamuses märgib, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud isikule mõju. U.R jätkas teadlikult uute süütegude toimepanemist katseajal. Kui kohus leiab, et antud isik peaks vabanema tingimisi elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada U.R KarS § 75 lg 2 p 9 järgi alluma elektroonilisele järelevalvele 3 (k olm) kuud, lisaks peaks ta täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustusi. U.R ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava väitel suudab ta hoiduda alkoholi tarbimisest. Esialgu elab ta oma isa juures, aga aitab ka oma perekonda. Abikaasa ei tööta. Sotsiaaltöötajad aitavad abikaasat korteri kommunaalteenuste eest maksmisel. Isik kahetseb väga seda, et purjus peaga rooli istus. Töökoht on tal vabanemisel olemas, töötasu saab olema 600-1200 eurot kuus. Kui kriminaalhooldaja peab vajalikuks, siis on ta nõus alluma alkoholivastasele ravile. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 30.10.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. U.R-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, järjepidevalt KarS § 424 järgi ettenähtud liikluskuritegude ning KarS §-s 121 sätestatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, s.o Viru Maakohtu 08.10.2013 ja 14.04.2014 kohtuotsustega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue tahtliku liikluskuriteo. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole antud juhul

põhjendatud, kuna U.R on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldan ud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest i Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. U.R vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Tema kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on eelnimetatud kinnipeetava puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35%, mis ei ole madal risk. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja (st kuni 18.09.2015 ehk karistusaja lõpuni) läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel (sh seoses vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega) uue tahtliku kuriteo toimepanemine ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida eelnimetatud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta U.R-i tingimis i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja kinnitas kohtuistungil, et U.R-i ennetähtaegselt vangistusest vabanemiseks elektroonilise valve alla on olemas nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Kuigi U.R on karistatud kokku 4-l korral, kannab ta reaalset vangistust siiski esmakordselt. See riski tegur, mis teda on mõjutanud, on alkoholi tarvitamine. Karistuse peamine eesmärk on see, et isik muudaks oma hoiakuid. U.R kinnitas, et suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Tänaseks on ta omal nahal järele proovinud, mida toob kaasa kohustuste rikkumine ja ta on valmis veel kord täitma neid kohustusi. Riskide maandamiseks saab panna kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lisaks sellele avaldas U.R, et

juhul, kui peetakse vajalikuks, on ta valmis alluma alkoholivastasele ravile. U.R-i käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne, ta on tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega, on töötanud, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Karistuse kandmise ajal ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. See näitab, et U.R on võimeline seaduskuulekalt elama. Vangla toetab U.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Uue kuriteo toimepanemise riski hinnatakse keskpäraseks. Riskid on maandatavad seatud kohustustega. U.R on elukoht, võimalus asuda tööle. Töö tegemine ei hakka segama elektroonilise valve teostamist. Töö seob isikut mõtestatud tegevusega, jätab talle vähem tegevusetut aega. Saadavast sissetulekust saab ta hakata toetama oma last. Riski tegurina on välja toodud ka abikaasa, aga elama hakatakse siiski eraldi. Kaitsja palub kohtul vabastada U.R vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuula nud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, l eiab, et süüdimõistetu U.R-i võib kolme kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on kriminaalkorras 3-l korral karistatud, sest reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Vangistuses olles on isik töötanud majandustööl koristajana, alates 06.10.2014 töötab ta majandustööl köögitöölisena. Ajavahemikul 28.11.2014 – 06.01.2015 on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses olles astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles muutunud ja edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ja garanteeritud töökoht xxxx xxxx, kus ta on ka varem sellel ametikohal edukalt töötanud. Tööandja on lubanud, et isikule määratakse elektroonilise järelevalve perioodil tööobjektid kõik maakonna piires, et ei peaks käima komandeeringus. Kinnipeetaval on moraalset toetust pakkuvad lähedased. Alkoholi tarvitamist tuleb U.R-i puhul pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks, sest kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes olles. Kinnipeetav on lubanud edaspidi alkoholi enam mitte tarvitada. Kui kriminaalhooldaja peab vajalikuks, siis on U.R nõus alluma alkoholivastasele ravile. Viru Vangla toetab U.R-i tingimisi ennetähtaegset vaban emist elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus U.R viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks U.R-ile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava U.R-i elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks U.R-ile, kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Rainer Objart el, kelle taotluse kohaselt kulus õig usabi osutamiseks 232,56 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub kinnipeetavalt väljamõistmisele.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.