1-14-1475/103 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1-14-1475 Asjaolud Viru Maakohtu 13.06.2014 kohtuotsusega nr 1-14-1475 tunnistati R.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.04.2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (9 kuud 15 päeva vangistust) ning R.R-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat, 1 kuu ja 13 päeva vangistust. R.R mõisteti õigeks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses, mis seondus tungimisega sõidukisse Honda Prelude. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.10.2013. Viru Maakohtu 13.06.2014 kohtuotsus jõustus 21.06.2014. 01.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks R.R-i suhtes. R.R kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 08.10.2013 ja lõpp 21.11.2015. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, siis juhindudes KrMS §432 lg-st 35 mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Kriminaalasjas nr 1-14-1475 mõisteti R.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 199 lg 2 p 8,9 lg järgi mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust ning § 266 lg 2 p 1 järgi 6 kuud vangistust. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Liitkaristust vähendati vastavalt KrMS § 238 sätetele ning lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta ja 4

1-14-1475 kuud vangistust. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.04.2012 kohtuotsusega nr 1-11-6446 mõistetud karistusega. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati R.R KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 3-aastase vangistusega, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning R.R karistati 2-aastase vangistusega. Nimetatud karistus liideti Viru Maakohtu 25.04.2009 otsuse nr 1-10-7731 järgi mõistetud karistusega (1 aasta 5 kuud 25 päeva) ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, millest arvestati kantuks kohtueelsel uurimisel kinnipidamise aeg - 4 päeva ja karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-10-7731 karistati R.R KarS § 199 lg 2 p 4,7,8- § 25 lg 1,2 järgi 6-kuulise vangistusega, mida vähendati vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 ja KarS § 68 lg-le 2 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 28 päeva vangistust. Nimetatud karistus liideti omakorda Viru Maakohtu 02.11.2009 otsuse nr 1-07-13293 järgi mõistetud karistustega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega nr 1-07-13293 karistati R.R KarS § 266 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Karistused liideti ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust, mida vähendati vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 ja KarS § 68 lg-le 2 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta, 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Kohaldati KarS § 74 lg 1 ja vangistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et R.R ei pane 2- aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 199 ja 266 sätteid. KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning uue redaktsiooni sõnastus hõlmab varasemalt kehtinud KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisulisi tunnuseid. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. KarS § 266 lg 1 ja lg 2 p 1 nägi kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis ette kriminaalkaristuse vähemalt teist korda valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on vastav tegu kriminaalkorras karistatav vaid juhul, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Muudesse ruumidesse või hoonetesse, sõidukitesse või piirdega alale sissetungi korral on üldjuhul tegemist väärteoga. Taolist tegu tuleb käsitleda kuriteona vaid juhul, kui esineb kvalifitseeritud koosseis. Sealjuures ei hõlma KarS § 266 lg 2 kvalifitseeriva tunnusena enam korduvust. Kohtuotsusega nr 1-07-13293 mõisteti R.R KarS § 266 lg 1 järgi süüdi OÜ Narva Trans Urban territooriumil olevale parkimisplatsile sissetungimises läbi puittaras oleva augu. Nii nagu ülal selgitatud, siis alates 01.01.2015 ei ole vastav tegu enam kuritegu. KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi mõisteti R.R süüdi kolme varguse episoodi toimepanemises, kusjuures neist ühe teoobjektiks oli vara väärtuses 1800 krooni (115,04 eurot) ning teistel vastavalt 5200 (332,34 eurot) ja 10805,30 krooni (690,58 eurot). Kuivõrd need teod ei ole hõlmatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatilise käitumise tunnusega, tuleb antud juhul arvestada,et ühe episoodi puhul on teoobjektiks olnud vara väärtus väiksem kehtiva seaduse kohaselt kriminaalkaristuse kaasa toova varguse teoobjekti väärtuse piirmäärast, so 200 eurost. Seega on tegemist olukorraga, kus nii KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu kui ka üks § 199 lg

käsitletav kuriteona, tuleb R.R vastavalt KrMS § 432 lg-le 3 vastavas osas karistuse kandmisest vabastada. Kuna ümberarvestamiseks alust andev episood on ülejäänud kahe episoodi tehioludega võrreldes üpris tühine, peab kohus põhjendatuks vähendada KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi mõistetud karistust ühe kuu võrra. Senise 1 aasta ja 9-kuulise liitkaristuse asemel jääb seega karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust, mida tuleb vastavalt KrMS § 238 ja KarS § 68 lg 2 sätetele vähendada ning lõplikuks karistuseks tuleb lugeda 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohtuotsusega nr 1-10-7731 karistati R.R 3 kuu ja 28-päevase vangistusega KarS § 199 lg p 4,7,8 - § 25 lg 1,2 järgi varguse eest, mille teoobjektiks oli vara summas 2470,90 krooni, so 157,92 eurot. Arvestades asjaolu, et R.R oli kriminaalasjas nr 1-10-7731 mõistetud süüdi varguses, mille teoobjektiks oli vara väärtuses 157,92 eurot, siis 01.01.2015 jõustunud muudatuste kohaselt ei ole ka see tema poolt toimepandud tegu enam kriminaalkorras karistatav. Kuivõrd R.R kannab vanglas karistust muu hulgas ka kõnealuse teo eest, on ilmselgelt tegemist muudatusega, mis KarS § 5 lg 2 tähenduses leevendab süüdimõistetu olukorda ning omab tagasiulatuvat jõudu. Seega tuleb kohtuotsusega nr 1-10-7731 mõistetud liitkaristust 3 kuu ja 28 päeva võrra vähendada ning arvestades ka eelnevalt märgitud kohtuotsusega nr 1-07-13293 mõistetud karistuse vähendamist, jääb liitkaristuseks 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohtuotsusega nr 1-11-6446 mõisteti R.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, st muu hulgas ka süstemaatiliselt varguste toimepanemises. Taolisel juhul ei oma varguse objektiks oleva vara väärtus tähtsust ning KarS § 44 ja § 199 muudatused ei too kaasa nimetatud otsusega mõistetud 2aastase vangistuse muutmist. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel suurendati nimetatud karistust eelmiste kohtuotsustega mõistetud karistuse (1 aasta, 5 kuud ja 25 päeva) alusel 1 aasta võrra ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 2 alusel arvati sellest maha 4 päeva ning ärakandmisele määrati 2 aastat, 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Arvestades, et eelmiste otsustega mõistetud liitkaristuste alusel suurendati kriminaalasjas 1-11-6446 mõistetud karistust 1 aasta võrra, kuid eelmiste otsustega mõistetud liitkaristus kuulub vähendamisele 11 kuule ja 7 päevale, tuleb kohtuotsusega 1-11-6446 mõistetud liitkaristust vähendada 23 päeva võrra. Lõplikuks liitkaristuseks on 2 aastat, 11 kuud ja 3 päeva vangistust. R.R on kriminaalasjas nr 1-14-1475 mõistetud muuhulgas süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemises, mille puhul varguste objektiks olnud vara väärtus ei oma teo kriminaalkorras karistatavuse üle otsustamisel tähtsust. Seetõttu ei too ülalnimetatud piirmäära muudatus kaasa R.R-ile KarS § 199 järgi mõistetud karistuse tühistamist või muutmist. KarS § 266 lg 2 p1 järgi oli R.R mõistetud süüdi sõidukitesse ning garaazhi sissetungimises. Eelnevast lähtuvalt ei ole taolised teod täna kehtiva seaduse kohaselt enam kriminaalkorras karistatavad.