Kohtulahend

G.Z Elukoht Xxx, viibimiskoht Viru vangla, isikukood XXX, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasemad karistused: - 01.10.2009 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat; - 02.11.2009 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 266 lg 2 p 1; KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi KarS § 64 lg 1; KarS § 68 lg 1, KarS § 74; KrMS § 238 lg 2 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 1 kuu 27 päeva katseajaga 2 aastat; - 25.04.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 - § 25 lg 1,2 järgi KrMS § 238 lg 2; KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud 25 päeva; - 20.04.2012 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 2 aastat 11 kuud 26 päeva. Viru Maakohtu 14.02.2013 määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtajaga katseajaga 1 aasta KarS § 76 alusel, ärakandamata osa 9 kuud 15 päeva. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 08.10.2013.

Tunnistada G.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Tunnistada G.Z süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Mõista G.Z õigeks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses, mis seondub tungimisega sõidukisse Honda Prelude (otsuse p 1.20). Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista G.Z-ile liitkaristuseks 2(kaks) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.Z vangistusega 1(üks) aasta ja 4 (neli) kuud. Suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.04.2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (9 kuud 15 päeva) ning mõista G.Z-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 13.09.2013 kuni 14.09.2013, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 13 (kolmteist) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 08.10.2013. G.Z-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Alljärgnevate kannatanute hagid rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.Z-ilt kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks 75 (seitsekümmend viis) eurot; - kannatanu Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht Liivalaia 12, Tallinn) kasuks 1606 (üks tuhat kuussada kuus) eurot; - kannatanu xxx (registrikood xxx) kasuks 17 (seitseteist) eurot; - kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot; - kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot 74 senti; - kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot; - kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks 25 (kakskümmend viis) eurot; - kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot; - kannatanu Xxx(sünd. xxx) kasuks 954 (üheksasada viiskümmend neli) eurot 50 senti; - kannatanu xxx (registrikood xxx) kasuks 1864 (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend neli) eurot; - kannatanu xxx (registrikood xxx) kasuks 80 (kaheksakümmend) eurot, nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele EE222200221050700197; - kannatanu Xxx(sünd. xxx) kasuks 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot; - kannatanu Xxx(sünd. xxx) kasuks 150 (ükssada viiskümmend) eurot; - kannatanu Xxx(sünd. xxx) kasuks 140 (ükssada nelikümmend) eurot; - kannatanu Xxx(sünd. xxx) kasuks 555 (viissada viiskümmend viis) eurot; - kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks 65 (kuuskümmend viis) eurot, nimetatud summa

Kannatanu Xxxo tsiviilhagi jätta KrMS § 271 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kannatanul on õigus pöörduda sama nõudega kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja juurde; - sündmuskohalt äravõetud luku osa ja kang, mis asuvad hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (14.11.2013 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 264) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - sündmuskohalt äravõetud metalliosad, mis asuvad hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (19.09.2013 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 191) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - sündmuskohalt äravõetud 3 võtit, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (30.10.2013 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 248) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - sündmuskohalt äravõetud raamat, karp, CD-plaat, MP4 player, riistad, mis asuvad hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (21.10.2013 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 241) – tagastada omanikule kohtuotsuse jõustumisel; - sündmuskohalt äravõetud raadiojaam, tolmuimeja, kaitsekiiver ja nuga, mis asuvad hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (10.01.2013 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 307) - tagastada omanikule kohtuotsuse jõustumisel; - sündmuskohalt äravõetud kliendikaart, pult, tulemasin, sigaretid, mis asuvad hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (14.11.2013 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 263) - tagastada omanikule kohtuotsuse jõustumisel; - tuvastamata isikutele kuuluvad asjad, mis olid äravõetud sündmuskohalt - kuldkett, kaks albumit, elektrijõhvsaag, sigaretisüütaja laadija, tualettveed Naomi ja Versace, kaks õnge, kohver otsikute komplektiga, taskulamp, neli plaatide kotikest koos plaatidega, seade internetivõrgu diagnostikaks ja kummiga pea külge kinnitatav lamp, ripatskell Zaria, metallist toru ja kang, mis asuvad hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiuruumis (29.11.2013 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 274; 14.11.2013 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 262) – jätta omanike tuvastamiseni hoiule Narva politseijaoskonna hoiuruumi. Mõista G.Z-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 412 (nelisada kaksteist) eurot ja 56 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 (üks) euro, kaitsja Igor Belugini poolt 09.05.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) eurot. Määrata, et G.Z on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 1414,06 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 117 (ükssada seitseteist) eurot ja 83 senti. Ekspertiiside tegemise kulud summas 1425 (üks tuhat nelisada kakskümmend viis) eurotjätta

1-14-1475 materiaalset väärtust, randmekoti maksumusega 10 eurot, milles olid tanklate Neste, Lukoil, Tatneft kliendikaardid, mis ei oma materiaalset väärtust, ja sularaha 1500 rublat (või 35 eurot), varguse, tekitades Xxxile materiaalset kahju üldsummas 290 eurot. Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu Xxxütlused, mille kohaselt ta parkis 23.08.2013 kell 15.00 temale kuuluva auto Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga xxx aadressil Suur-Aguli 4 asuva laoruumi juurde. 24.08.2013 kell 05.45 sõitis ta ametiautoga Suur-Aguli tänaval asuva laoruumi juurde. Lao juurde on paigaldatud mitmest videovalvekaameratest oli näha, et kell 05.42 lähenes tema autole lühikestes pükstes mees, kelle olid jalas heledad sokid ja potased, seljas oli must kapuutsiga jakk. Ühtlasi oli näha, et ta avas pagasiruumi ja võttis autost mingeid asju. Autost oli varastatud: metallidetektor maksumusega 195 eurot, kott koos 20 heliplaadiga üldmaksumusega 10 eurot, rahakott maksumusega 40 eurot, milles olid juhiluba, SEB ja Swedpanka pangakaardid Xxxnimele, erinevate kaupluste kliendikaardid, mis ei oma materiaalset väärtust, randmekott maksumusega 10 eurot, milles olid tanklate Neste, Lukoil, Tatneft kliendikaardid, mis ei oma materiaalset väärtust ja sularaha 1500 rublat (või 35 eurot). Kahju on kokku 290 eurot. (k 2, tl 117-122). Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et kõnealusel aadressil on pargitud sinist värvi auto. Lukud ei ole vigastatud ja pagasiosa luugilt, numbrimärgi kohalt leiti kolm sõrmejälge. (k 2, tl 123-126). Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse aset leidmist ning selle toimepanekut G.Z-i poolt tõendavad ka G.Z-i enda ütlused ning tema ütluste seostamine sündmuskohaga. Nimelt on ta ülekuulamisel tunnistanud vabatahtlikult ilma eelneva vastavasisulise kahtlustuse esitamiseta kõnealuse varguse toimepanemist ning kirjeldanud üksikasjalikult selle käiku. (k 1, tl 214-215, 220-229) Ka hilisemal ülekuulamisel jäi ta nende ütluste juurde. (k 3, tl 89-99). Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime G.Z. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 290 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Ta kontrollis auto uste avatust eesmärgiga leida autost midagi, mida saaks varastada. Kuivõrd süüdistatava enda ütlustest, samuti sündmuskoha vaatlusest ning kannatanu ütlustest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil autosse pagasiruumi lukustamata ukse avamise teel, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimise teel, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 1.3.G.Z süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 30.08.-31.08.2013 pani ta välisukse luku lõhkumise teel, Narvas, 1.Jõe 32b asuvast majast toime Xxxile kuuluva käru maksumusega 109 eurot, trell-perforaatori Metabo maksumusega 200 eurot, kruvikeeraja Metabo maksumusega 140 eurot, käsitsirkulaarsae Metabo maksumusega 270 eurot, käsisae Metabo maksumusega 280 eurot, elektrijõhvsae Makita maksumusega 130 eurot, laservaaderpassi Bosch maksumusega 50 eurot, tööstusfööni Makita maksumusega 50 eurot, seitsme Led 5 Watt lambi kogumaksumusega 35 eurot, puurimissprei Würth maksumusega 42 eurot, servamismasina Metabo maksumusega 160 eurot, servamismasina Metabo maksumusega 230 eurot, lõikepingi tsirkulaarsaega Metabo maksumusega 370 eurot, varguse, kokku varastas vara üldsummas 1696 eurot, tekitades kahju summas 1606 eurot.

1-14-1475 Kannatanu on kõnealuse sündmuse kohta andnud ütlusi, et alates 2012 aasta augustist teeb ta oma majas aadressil 1.Jõe 32B, kapitaalremonti. 30.08.2013 kella 15.40 paiku sõitis ta maja juurest ära, jättes sinna kolm ehitajat, kes paigaldasid maja ette kõnniteeplaate. 31.08.2013 kella10.40 paiku sõitis ta taas oma maja territooriumile ja avastas, et maja ees ei ole aiakäru. Käru oli kahe kummirattaga, tsingitud põhjaga. Edasi ta avastas, et maja välisukse lukk on lahti, kuigi uks oli ise kinni lükatud. Vara vaatluse ajal avastas, et majast on kadunud järgmised asjad: käru maksumusega 109 eurot, trell-perforaator Metabo maksumusega 200 eurot, kruvikeeraja Metabo maksumusega 140 eurot, käsitsirkulaarsaag Metabo maksumusega 270 eurot, käsisaag Metabo maksumusega 280 eurot, elektrijõhvsaag Makita maksumusega 130 eurot, laserlood Bosch maksumusega 50 eurot, tööstusföön Makita maksumusega 50 eurot, seitse uut viievatist Led 5 Watt lampi kogumaksumusega 35 eurot, puurimissprei Würth maksumusega 42 eurot, servamismasina Metabo maksumusega 160 eurot, servamismasina Metabo maksumusega 230 eurot, lõikepink tsirkulaarsaega Metabo maksumusega 370 eurot. Peale juhtunut otsustas ta üle vaadata maja ümbruse ja leidis läheduses olevalt teerajalt, mis viib 2.Jõe tänavale, mahavisatult oma tsirkulaarsaega lõikepingi. Arvestades, et lõikepink on leitud, on kahju 1696 eurot (k 2, tl 132-135). Nimetatud summast on Swedbank hüvitanud kannatanule 1606 eurot (k 2, tl 146-154). Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, millelt on näha, et 1.Jõe 32B asuva maja uks on avatud, lukk on terve. Nimetatud maja on ehitusjärgus. Erinevates ruumides asuvad ehitusmaterjalid. Jõe juurest majani viivalt teelt vasakul, umbes 53 meetri kaugusel vaatlusobjektist, on leitud rohelises korpuses tsirkulaarsaag Metabo, mille kannatanu Gerasjov ära tundis kui talle kuuluva. Saag tagastati kannatanule (k 2, tl 140). Lisaks eelnimetatud tõenditele tõendavad süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist ning selle toimepanekut G.Z-i poolt G.Z-i enda ütlused ning tema ütluste seostamine sündmuskohaga. Ka antud episoodis tunnistas G.Z ülekuulamisel vabatahtlikult üles 1.Jõe 32B majast varguse toimepanemise ning kirjeldas üksikasjalikult majja sisenemist ning sealt varastatud esemeid. Ka hilisemal ülekuulamisel jäi ta oma ütluste juurde. (k 1, tl 215, 220, 228-229, k 3, tl 89-99). Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime G.Z. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus summas 1696 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, ta sisenes majja eesmärgiga sealt esemeid varastada. Kuivõrd süüdistatava enda ütlustest, samuti sündmuskoha vaatlusest ning kannatanu ütlustest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil majja avatud akna kaudu ilma valdaja nõusolekuta, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimise teel, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

1-14-1475 kella 09.50 paiku läks tagasi auto juurde ja avastas, et juhipoolne küljeklaas oli katki, salongis oli korralagedus ja puudusid järgmised asjad: fotoaparaat Samsung maksumusega 120 eurot ja materiaalset väärtust mitteomav võtmekimp kahe võtme ja kahe magnetvõtmega. Klaasivahetuse maksumus on 20 eurot. Seega kahju on 140 eurot (k 2, tl 71-74). Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll, millele on lisatud fotod ning mis kinnitab samuti, et Rahu 3b asuva garaaži juurde pargitud auto klaas on lõhutud. Salongis on kindalaegas avatud, istmetel vedelevad korrapäratult erinevad dokumendid. (k 2, tl 76-79). G.Z tunnistas 13.09.2013 ülekuulamisel vabatahtlikult üles Rahu 3b autost varguse toimepanemise ning kirjeldas sealjuures autoklaasi lõhkumist ja autost varastatut. Hilisemal ülekuulamisel jäi ta nende ütluste juurde. (k 1, tl 215, 220-222, k 3, tl 89-99). Kuivõrd süüdistatava enda ütlustest, samuti sündmuskoha vaatlusest ning kannatanu ütlustest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil autosse esiukse klaasi lõhkumise teel, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimise teel, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8. Kanntanu ütlustega on tuvastatud tekitatud kahju suurus, 140 eurot, ning süüdistatava enda ütlustest nähtub, et autosse sisenemine toimus varguse eesmärgil, st tegemist oli kavatsetult toimepandud teoga. Seda kinnitab ka fakt, et autosse sisenemiseks oli lõhutud auto klaas. See näitab sihipärast tegevust. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 1.5.G.Z süüdistatakse ka selles, et 05.09.2013 ajavahemikul 02.00-07.00 Narvas, Rahu 7a juurde pargitud ja Xxxle kuuluvast autost Volkswagen Xxx, varastas ta reisijapoolse ukse klaasi lõhkumise teel navigaatori Daewoo maksumusega 300 eurot, videoregistraatori maksumusega 55 eurot, mobiiltelefoni Nokia maksumusega 25 eurot, tekitades Xxxle materiaalset kahju 380 eurot. Varguse toimumise fakt süüdistuses nimetatud ajavahemikul ja kohas on tõendatud eelkõige kannatanu ütlustega, mille kohaselt 05.09.2013 kella 02.30 paiku parkis kannatanu talle kuuluva auto garaažibokside juurde aadressil Rahu 7a ning pani signalisatsiooni peale. Tagasi tuli kella 07.00 paiku ja avastas, et kaasreisija poolne aken oli katki löödud, salongis olid asjad laiali loobitud ning kadunud oli: navigaator Daewoo maksumusega 300 eurot, videoregistraator maksumusega 55 eurot, mobiiltelefon Nokia maksumusega 25 eurot. Kahju on 380 eurot (k 2, tl 51-55). Kohtuistungil märkis kannatanu, et hiljem selgusid navigaatori ja klaasi remondi täpsed maksumused. Navigaator läks talle maksma 180 eurot ning remont 120 eurot. Tema kahjunõudeks on kokku 300 eurot. Kannatanu ütluste paikapidavust kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millelt on näha, et Rahu 7a pargitud auto kaasreisija poolne klaas on lõhutud, salongis olid asjad laiali loobitud. Ukselukud ja süütelukk on korras (k 2, tl 55-61). 13.09.2013 ülekuulamisel ja ütluste seostamisel olustikuga tunnistas G.Z vabatahtlikult, et ta on nimetatud varguse toime pannud ning kirjeldas sealjuures, mil viisil ta autosse sisenes ja milliseid esemeid sealt võttis. Tema kirjeldus haakub kannatanu ütlustega. Hiljem jäi süüdistatav oma ütluste juurde. (k 1 tl 215,220, k 3 tl 89-99). Kuivõrd süüdistatava enda ütlustest, samuti sündmuskoha vaatlusest ning kannatanu ütlustest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil autosse aknaklaasi lõhkumise teel, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimise teel, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8. Varastatud esemed ja nende maksumus on tuvastatud kannatanu ütlustega ning süüdistatava enda ütlustest nähtub, et sõiduki aknaklaasi lõhkus ta

1-14-1475 eesmärgiga siseneda sõidukisse ning leida sealt esemeid, mida võiks varastada. Seega tegemist oli kavatsetud tegevusega. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 1.6.G.Z süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 07.09-09.09.2013 varastas ta Narvas, Tiimani 1H asuvast ja Xxx kuuluvast garaažiboksist luku lõhkumise teel Xxx kuuluva laskevibu Falco maksumusega 70 eurot, püstolarbaleti Cobra maksumusega 65 eurot, püstolarbaleti Shneper maksumusega 75 eurot, kärbikarbaleti Mankung maksumusega 180 eurot, vintarbaleti MK160 maksumusega 90 eurot, arbaleti MK160 maksumusega 180 eurot, arbaleti Jaguar maksumusega 240 eurot, plokkarbaleti maksumusega 320 eurot, 40 vibunoolt üldmaksumusega 320 eurot, 50 arbaletinoolt üldmaksumusega 400 eurot, 30 püstolarbaleti viskoda üldmaksumusega 30 eurot, tekitades Xxx materiaalset kahju üldsummas 1970 eurot. Süüdistuses nimetatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu ütlused. Kannatanu Xxx omanik Xxx selgitas, et 07.09.2013 sõitis ta Tiimani 1h juurde, kontrollis varustust ning kõik oli korras. 09.09.2013 kell 08.00 hommikul läks ta uuesti sinna ja avastas, et boksiuksel oli ripplukk lõhutud. Kadunud olid: laskevibu Falco maksumusega 70 eurot, püstol-amb Cobra maksumusega 65 eurot, püstol-amb Shneper maksumusega 75 eurot, kärbik-amb Mankung maksumusega 180 eurot, amb-püss MK160 maksumusega 90 eurot, amb MK160 maksumusega 180 eurot, amb Jaguar maksumusega 240 eurot, plokkamb maksumusega 320 eurot, plokkamb maksumusega 320 eurot, 50 vibunoolt üldmaksumusega 400 eurot, 30 püstol-amb oda üldmaksumusega 30 eurot. Kahju on 1970 eurot (k 2, tl 19-27, k 3 tl 153). Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millelt on näha, et garaaži lukk on lõhutud. (k 2, tl 28-36). Osa kannatanu nimetatud esemetest avastati Xxx valdusest, kes andis nende kohta ütluseid, et 2013 oktoobri algus tuli tema juurde tuttav Xxx, kellel oli arbalett ja 2 noolt. Ta ostis Xxxilt need 100 euro eest. Tunnistaja andis nimetatud esemed politseile üle (k 2, tl 226-229). Neid esemeid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis ning tagastatud kannatanule (k 2, tl 230-231). Asjaolu, et kõnealuse varguse pani toime G.Z, kinnitavad Xxxi ütlused, mille kohaselt sai ta Xxxile müüdud esemed omakorda G.Z-ilt (k 3 tl 85). G.Z on esimesel ülekuulamisel tunnistanud varguse vabatahtlikult üles ning kirjeldanud, mil viisil ja ajendil ta garaažiboksi ukse luku lõhkus ja sinna sisenes ning milliseid esemeid ta sealt võttis (k 1, tl 214-215). Hilisemal ülekuulamisel on ta neid ütluseid kinnitanud ja märkinud täiendavalt, et andis osa varastatud esemetest Xxxile (k 3 tl 99). Seega on süüdistatava ütlused kooskõlas Xxxi ja Xxxi ütlustega. Eelnimetatud tõendid kinnitavad süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist ning selle toimepanekut G.Z-i poolt. Varastatud esemete loetelu ja maksumus on tuvastatud kannatanu ütlustega. Asjaolu, et garaažiboksi sisenemiseks oli lahti murtud selle lukk, näitab, et tegemist oli kavatsetud vargusega, mille toimepanemiseks oli eelnevalt kõrvaldatud ukse avamist takistav lukk. Et tegemist oli kavatsetud vargusega kinnitab ka süüdistatav ise. Kuivõrd süüdistatava enda ütlustest, samuti sündmuskoha vaatlusest ning kannatanu ütlustest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil garaažiboksi luku lõhkumise teel, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimise teel, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8.

1.7.G.Z süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 08.09.-09.09.2013 tungis ta luku lõhkumise teel ebaseaduslikult sisse Narvas, Suur-Aguli 2 asuvatesse ja OÜ Klaasikeskus kuuluvatesse ruumidesse, kust varastas metallist kassa maksumusega 20 eurot, milles oli sularaha summas 40 eurot, arvutihiire maksumusega 20 eurot, materiaalset väärtust mitteomava tolmuimeja, tekitades OÜ-le Klaasikeskus materiaalset kahju üldsummas 80 eurot. Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige Xxxi ütlused. Ülekuulamisel on tunnistaja öelnud, et töötab firmas Xxx, mis asub aadressil Suur-Aguli 2, Narva. Selle firma juhatuse liige ja omanik on Xxx, kes ei viibi käesoleval ajal Eesti territooriumil. 09.09.2013 kell 06.12 teatati talle turvafirmast Securitas, et tööle hakkas signalisatsioon ja välja sõitis turvafirma toimkond, kes midagi ei avastanud. Tunnistaja sõitis firmasse kella 09.10 paiku ja avastas, et lahti on uks, mis viis hoovi poolt firma ruumidesse. Firma ruumidest oli kadunud: metallist kassa maksumusega 20 eurot, milles oli sularaha summas 40 eurot, arvutihiir maksumusega 20 eurot, materiaalset väärtust mitteomav tolmuimeja. Viimane on kannatanule tagastatud ning tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et vargusega tekitatud kahjuks on 80 eurot (k 2, tl 37-42; k 3, tl 54-57). Tunnistaja ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et hoonesse saab kolmest sissepääsust: peauksest, läbi väravate ja hoovist. Peauksel ja väravatel vigastusi ei ole. Abiruumi viiva ukse lukk on lõhutud (k 2, tl 43-50). Tunnistaja ütluseid äriühingu juhatuse liikme osas kinnitab äriregistri väljatrükk, millest nähtuvalt on OÜ Klaasikeskus juhatuse liige Xxx (k 3, tl 154). Kannatanu esindajat kriminaalasjas ülekuulatud ei ole, kuid toimikus olevast volikirjast nähtuvalt on ta volitanud tunnistaja Xxx esindama äriühingut kõnealuse vargusega seonduvates küsimustes (k 3 tl 5859). Asjaolu, et kirjeldatud varguse pani toime süüdistatav, kinnitab G.Z ise, tunnistades esmasel ülekuulamisel vabatahtlikult varguse toimepanemise üles ning kinnitades neid ütluseid ka hiljem (k 1 tl 215, k 3 tl 99). G.Z-i ütlused kinnitavad ka seda, et vargus oli pandud toime kavatsetult, st ta sisenes kõnealusesse hoonesse eesmärgiga sealt varastada. Eelnimetatud tõenditele tuginedes on tõendatud süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumine ning selle toimepanek G.Z-i poolt. Kuivõrd süüdistatava enda ütlustest, samuti sündmuskoha vaatlusest ning tunnistaja ütlustest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil äriühingu ruumidesse ilma valdaja eelneva loata ning ukse luku lõhkumise teel, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimise teel, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

1-14-1475 eurot, mälupulga nööri maksumusega 4 eurot, rahakoti maksumusega 30 eurot, randmekoti maksumusega 30 eurot, tekitades Xxxle materiaalset kahju üldsummas 88 eurot; ühtlasi pani toime Xxxle kuuluva ja materiaalset väärtust mitteomava vara varguse - korteridokumendid, kõrghariduse diplom Xxx nimele, gümnaasiumi lõputunnistus Xxxi nimele, koolilõpualbum, Xxxi, Xxxi ja Xxx surmatunnistused; samuti pani toime AS NTT kuuluva klaasi, karbi stepleri klambritega, 50 kleeppaberi, tennisereketi kumminäidise, kahe suveniirtennisereketi, lao võtmete, nelja paki tee Greenfield, kahe paki kohvi Krönung, ühe šokolaadi, mis ei oma materiaalset väärtust; ühe 700 ml mahuga pudeli viina maksumusega 10 eurot, ühe pudeli veini maksumusega 7 eurot, varguse, tekitades AS NTT kahju üldsummas 17 eurot ja varastas Xxxle kuuluva ja materiaalset väärtust mitteomava kalendermärkmiku koos visiitkaartidega, Xxxle kuuluvad ja materiaalset väärtust mitteomavad STV arved, tervisekindlustuse kaardid, pangakviitungite koopiad, rahakoti, erinevate kaupluste kliendikaardid. Süüdistuses nimetatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanute ütlused. Kannatanu Xxx selgitas, et töötab direktorina AS NTT tennisereketite tehases asukohaga Kerese 38a, Narva. 11.09.2013 kell 07.50 tööle tulles avastas, et seal oli keegi võõras olnud, mõned asjad olid laiali loobitud, teised kohalt nihutatud. Vaatas läbi kogu ruumi ja nägi, et kabinetti tungiti akna kaudu. Avastas, et puuduvad järgmised asjad: erineva mahuga kolm mälupulka, mis ei oma materiaalset väärtust, telefon Samsung maksumusega 20 eurot, erinevad võtmed, mille masksumust hetkel hinnata ei oska. Kannatanule isiklikult tekitati kahju summas 20 eurot. Korduval ülekuulamisel selgitas kannatanu Xxx, et kabinetist varastatud kolm mälupulka, maksumusega 24 eurot, kuuluvad isiklikult talle. Üks mälupulk oli telefonipaela küljes, mille maksumus on 4 eurot. Ühtlasi olid varastatud talle kuuluvad esemed: pruunist nahast rahakott maksumusega 30 eurot, must randmekott maksumusega 30 eurot. Sellega tekitati talle kahju summas 88 eurot. Ühtlasi varastati kabinetist asju, mis kuuluvad NTT tehasele: kanditud klaas, karp klammerdaja klambreid, 50 kleeppaberit, tennisereketi kummi näidis, kaks suveniir tennisereketit, ladude võtmed, neli pakki teed Greenfield, kaks purki kohvi Kröning, üks suur šokolaad- materiaalset väärtust ei oma, üks 700 ml pudel viina maksumusega 10 eurot ja pudel veini maksumusega 7 eurot. Kahju on 17 eurot ( k 2, tl 4-8; tl 182-185). Kannatanu Xxx selgitas, et töötab samuti tehases NTT. 11.09.2013 tööle tulles sai teada, et kabinetist pandi toime vargus. Avastas, et riiulilt on kadunud: talle kuuluv kilekott, kus olid isiklikud dokumendid - Narvas aadressil xxx asuva korteri dokumendid, kõrghariduse diplom Xxx nimele, gümnaasiumi lõputunnistus tema poja Xxxi nimele ja tema koolilõpualbum; tema vanemate Xxxi ja Xxx surmatunnistused, vanaisa Xxxi surmatunnistus, matmisega seotud dokumendid. Materiaalset väärtust dokumendid ei oma (k 2, tl 174-177). Kannatanu Xxx andis ütluseid, et töötab tehases NTT ja ülalnimetatud sissemurdmise käigus oli varastatud talle kuuluvad asjad: mustade kaantega 2011. aasta kalendermärkmik ja mustast nahast kaantega visiitkartide hoidja „Hansapank“, kus olid erinevad visiitkaardid. Need asjad materiaalset väärtust ei oma ning kannatanule on need menetluse käigus tagastatud. (k 3, tl 21-24,26). Kannatanu Xxx selgitas, et töötab tehases NTT ja alates 2010 kuni 16.09.2013 oli dekreetpuhkusel. Dekreetpuhkusele minnes jäid tema töökohta talle kuuluvad asjad: pangakviitungite koopiad, erinevate kaupluste kliendikaardid, AS STV arved, meditsiinikindlustuse kaart tema nimele tähtajaga kuni 30.05.2007, punasest nahast rahakott, mille sees olid erinevate kaupluste kliendikaardid. 2013. aasta septembrikuus sai ta teada, et toimus sissemurdmine kabinetti ja varastati nii tehasele kui ka talle kuuluvaid asju. Materiaalset väärtust need tema jaoks ei oma ning menetluse käigus on esemed talle tagastatud. (k 3, tl 48-51,53).

1-14-1475 Eelnimetatud kannatanute ütlustega on tõendatud süüdistuses nimetatud esemete varguse toimumine ning varastatud esemete loetelu ja väärtus. Analoogselt eelmiste episoodidega tunnistas G.Z ka antud juhul vabatahtlikult üles varguse toimepanemise ning kirjeldas nii ütlustes kui ütluste olustikuga seostamisel varguse toimepanemise asjaolusid. Ka hiljem jäi ta oma ütluste juurde ning sealjuures andis ta uurimisasutusele vabatahtlikult üle ka osa varastatud esemetest. Tema enda ütlused kinnitavad ka varguse toimepanemist kavatsetult, st ta sisenes kannatanu ruumidesse varguse eesmärgil. (k 1 tl 214, 220, 223, k 2 tl 145, k 3 tl 99) Kuivõrd süüdistatava enda ütlustest ning kannatanute ütlustest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil kannatanu ruumidesse ilma valdaja loata akna kaudu, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimise teel, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 1.9.G.Z süüdistatakse ka selles, et 12.09.2013 kella 22.05 paiku tungis ta ebaseaduslikult AS NTT taraga piiratud territooriumile aadressil: Narva, Kerese 38a ja tagumise ukse surumise teel (ukse remont maksab 250 eurot) tungis bussi 028BG ja pani toime auto MP4 mängija maksumusega 20 eurot, kruvikeerajate komplekti maksumusega 11.40 eurot, navigaatori Goclevet karbi ja raamatu (mis ei oma materiaalset väärtust) varguse, kokku varastas vara üldsummas 31.40 eurot, tekitades xxx materiaalset kahju üldsummas 281.40 eurot. Süüdistuses nimetatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige tunnistaja xxx ütlused, mille kohaselt pidas ta AS NTT valvurina 12.09.2013 kella 22.05 paiku Narvas, Kerese 38a territooriumil kinni noormehe, kes oli kõrvaline isik ja kel puudus luba tehase territooriumil viibida. Enne kinnipidamist viskas noormees territooriumile koti, milles olid navigaatori kinnitused, kaardid jm asjad. Territooriumi üle vaadates avastas ta, et lahti oli murtud buss, mis kuulus rentnikule Xxxile (k 1, tl 199-201). Nimetatud ütlustega haakuvad kannatanu esindaja Xxxi ütlused, millest nähtub, et ta on Xxx juhatuse liige (viimast kinnitab ka äriregistri väljatrükk – k 3 tl 158). Xxx kuuluv buss oli pargitud tehase NTT territooriumile aadressil Kerese 38a, Narva. 2013 septembri kuus tundmatu isik tungis tehase NTT territooriumile ja tagaukse surumise teel tungis bussi. Salongist oli varastatud: auto MP4 mängija mustas korpuses maksumusega 20 eurot, kruvikeerajate komplekt koos erineva mõõtmetega ja liidenditega otsikutega maksumusega 11,40 eurot, materiaalset väärtust mitteomava navigaator Goclevet karp ja raamat. Ukse remont maksab 250 eurot. Kannatanu hindab talle tekitatud kahjusummaks 281,40 eurot. Varastatud esemed on talle menetluse käigus tagastatud (k 3, tl 155-159). Tunnistaja ja kannatanu ütluseid varguse toimumise asjaolude osas kinnitab ka sündmuskoha vaatlus, millest nähtub samuti, et kõnealuse bussi tagauksel olid jäljed, mis viitavad ukse lahti surumisele. (k 1 tl 204) Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et isikuks, kes sündmuskohal kinni peeti, oli G.Z (k 1 tl 206-208) 13.09.2013 ülekuulamisel tunnistas G.Z, et läks tehase territooriumile eesmärgiga sealt varastada. Nähes busse seismas, otsustas ta ühte neist sisse tungida, et vaadata, kas sealt on midagi varastada. Ta leidis tehase territooriumilt ühe armatuuri tüki, mille abil avas bussi tagaukse. Ütluste seostamisel olustikuga näitas ta täpselt, kuidas ta kõnealusele territooriumile

1.10.G.Z süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 18.09.-19.09.2013 varastas ta Narvas, Kadastiku 1 juurde pargitud ja Xxxle kuuluvast autost BMW reg.nr. 894 BJC auto küljeklaasi lõhkumise teel (klaasi vahetamine maksab 100 eurot) FM-moderaatori Kenner maksumusega 16 eurot, mälukaardi Kenner maksumusega 10 eurot, sõrmikud Systems maksumusega 10 eurot, kaheksa CD plaati üldmaksumusega 5 eurot, tolmuimeja Lifty maksumusega 100 eurot, tekitades Xxxle materiaalset kahju üldsummas 241 eurot. Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu Xxx ütlused selle kohta, et 18.09.2013 kell 23.00 läks ta tööle asukohaga Kadastiku 31 Narva. Parkis oma sõiduauto BMW 894 BJC kruntpinnasega platsile ja lukustas auto. Saabudes kell 06.00 tagasi, avastas, et autol oli katki löödud külgmine klaas ning kadunud olid järgmised asjad: FM-moderaator Kenner maksumusega 16 eurot, mälukaart Kenner maksumusega 10 eurot, sõrmikud Systems maksumusega 10 eurot, kaheksa CD plaati üldmaksumusega 5 eurot, tolmuimeja Lifty maksumusega 100 eurot. Autoklaasi vahetus maksab 100 eurot. Kahju on 241 eurot. Tolmuimeja ja sõrmikud on kannatanule menetluse käigu tagastatud. (k1, tl 58-63, 65; k 3, tl 9-12). Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest on näha, et kõnealuse auto vasaku tagumise ukse aken on katki löödud, klaasikillud on auto juures maas ja osaliselt salongis istme peal. (k 1, tl 66-69; k 3, tl 13-16). Varguse aset leidmist ning selle toimepanekut süüdistatava poolt kinnitavad lisaks eelnevale ka süüdistatava enda ütlused. Nimelt on ta 08.10.2013 ülekuulamisel tunnistanud vabatahtlikult üles, et ta murdis ülalnimetatud autosse sisse ning varastas sealt erinevaid esemeid. Sealjuures on ta üksikasjalikult kirjeldanud, mil viisil ta autosse sisenes ning andis osa varastatud esemetest uurimisasutusele vabatahtlikult välja. Ütluste olustikuga seostamisel näitas ta täpselt, kus seisis auto varguse toimepanemise ajal ning ka hilisematel ülekuulamistel on oma varasemaid ütlusi kinnitanud. (k 1 tl 30, 190,197, k 3, tl 89-99). Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime G.Z. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning väärtus ja tekitatud kahju summa 241 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada esemeid. Ettevalmistatud ja sihipärast käitumist näitab ka ukse klaasi lõhkumise fakt, st sisenemine

1.11.G.Z süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 22.09.-24.09.2013 varastas ta vaba juurdepääsu teel Vaivara vallas Soldino külas, Mõisa, 20 juurest Xxxile kuuluva mopeedi ZNEN reg.nr. 047S maksumusega 600 eurot (mille remondimaksumus on 945,50 eurot), tekitades Xxxile materiaalset kahju summas 945.50 eurot. Varguse toimumise fakt süüdistuses nimetatud ajavahemikul ja kohas on tõendatud eelkõige kannatanu Xxxütlustega, mille kohaselt ta parkis 22.09.2013 kell 22.00 oma mopeedi (registrimärgiga 047S) Vaivara vallas, Soldino külas aadressil Mõisa 20 asuva maja juurde. Mopeedi maksumus on 600 eurot. Talle helistati politseist ja teatati, et tema mopeed avastati teisest kohast. Maja territooriumi üle vaadates ta oma mopeedi ei leidnud. Koos politseiametnikega sõitis ta mopeedi ära võtma ja avastas ühtlasi sellelt hulgaliselt vigastusi: bensiinipaagi kaas ja esipaneel olid katki, kriimustatud olid mopeedi mõlemad küljed. Mopeed ei olnud töökorras ja selle remont maksab 954,50 eurot. Seega on talle tekitatud kahju summas 954, 50 eurot (k 1, tl 150-154; k 3, tl 39-43). Kannatanu ütluste paikapidavust kinnitavad ka Xxx ütlused, mille kohaselt ta avastas 24.09.2013 kella 11 paiku xxx asuvasse suvilasse minnes, et garaaži ukse lukk oli lõhutud ning garaažis oli talle tundmatu motoroller reg. nr 047S. Ta teatas sellest politseisse, kes võttis omakorda ühendust omanikuga. (k 1 tl 164). Mõlemate isikute ütlustega haakub sündmuskoha vaatlus, millest nähtub, et garaaži ukse lukk on lõhutud ning garaažis on eelnimetatud mopeed, mis on samuti vigastatud. (k 1 tl 167-175) 08.10.2013 ülekuulamisel tunnistas G.Z vabatahtlikult, et ta on kõnealuse varguse toime pannud. Sealjuures ta kirjeldas, et olles narkojoobes, varastas Soldinost rolleri ning sõitis sellega linnas ringi. Hiljem peitis selle Retšnaja tänaval asuva maja garaaži, lõhkudes eelnevalt selle garaaži ukse luku. Kui ta umbes nelja päeva pärast uuesti garaaži juurde läks, oli lukk vahetatud ning motorollerit seal enam ei olnud. (k 1 tl 31, k 3, tl 89-99) Kohtu hinnangul kinnitavad eelnevalt käsitletud tõendid kogumis, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime G.Z. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud eseme väärtus ja vargusega tekitatud kahju summa - 954,50 eurot. Et tegemist oli kavatsetult toimepandud vargusega, näitavad eelkõige G.Z-i enda ütlused, millest nähtub, et ta sai väga hästi aru, et tegemist oli võõra sõiduvahendiga ning selle äravõtmisega pani ta toime varguse. Mopeedi äravõtmise eesmärgiks oli selle sihipärane kasutamine liiklemiseks, st tegemist oli teadliku ja kavatsetud tegevusega. Sealjuures ei nähtu, et tegemist oli ajutise kasutamise sooviga. Olles motorolleri peitnud võõrasse garaaži, lootis ta hiljem selle kasutamist jätkata. See kinnitab, et tal oli soov varastatud ese endale jätta. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

1.12.G.Z süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 23.09.-24.09.2013 varastas ta Narvas, Pähklimäe 6a asuva kaupluse Maxima juurde pargitud xxx kuuluvast autost Renault Kangov reg. nr.73AI67 auto tagumise küljeklaasi lõhkumise teel spordikoti maksumusega 25 eurot, milles oli sularaha 20 eurot, potased Asics maksumusega 25 eurot, lühikesed püksid maksumusega 25 eurot, T-särk Allcobaca maksumusega 15 eurot, plätud maksumusega 12 eurot, materiaalset väärtust mitteomavad Portugali kodaniku ID-kaart, Eesti elaniku ID-kaart, juhiluba, euroopa tervisekindlustusekaart, verekaart, rahvusvaheline tuletõrjujakaart xxx nimele, tekitades xxx materiaalset kahju üldsummas 555 eurot. Süüdistuses nimetatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu ütlused. Kannatanu selgitas, et jättis 23.09.2013 oma auto Renault Kangov 73A167 Narvas, Pähklimäe tänavale Maxima kaupluse juurde ja läks sõprade juurde külla. Tagasi tulles avastas, et auto aken on lõhutud ning autost olid kadunud: spordikott maksumusega 25 eurot, milles oli sularaha 20 eurot, potased Asics maksumusega 25 eurot, lühikesed püksid maksumusega 25 eurot, T-särk Allcobaca maksumusega 15 eurot, rannaplätud maksumusega 12 eurot, materiaalset väärtust mitteomavad dokumendid xxx nimele. Klaasi vahetamine maksab 450 eurot. Kahju on kokku 555 eurot (k 1, tl 70-80; k 3, tl 144-146). Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest on näha, et auto ustel ja lukkudel nähtavaid vigastusi ei ilmnenud, kuid vasaku poole keskmise akna klaas on katki löödud. Klaasi tihend on deformeerunud ja osaliselt katki. Raami plastikosad on lõhutud väljastpoolt lapiku tööriistaga. (k 1, tl 81-88). Kõnealuse varguse aset leidmist ning toimepanekut G.Z-i poolt tõendavad G.Z-i enda ütlused, milles ta tunnistas varguse toimepanemise vabatahtlikult üles ning andis uurimisasutusele üle varguse tagajärjel tema valdusesse sattunud Maia nimele väljaantud erinevad dokumendid. Ütluste seostamisel olustikuga näitas ta ka kohta, kus kannatanu auto varguse ajal pargitud oli. (k 1, tl 26-31; 190-192, k 3, tl 89-99). Kannatanu ja süüdistatava ütlustega ning eelviidatud sündmuskoha vaatluse ning süüdistatava ütluste olustikuga seostamisega on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud vargus on toimunud ning selle pani toime G.Z. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemed, nende väärtus ja tekitatud kahju summa - 555 eurot. Fakt, et süüdistatav sisenes autosse aknaklaasi lõhkumise teel, näitab, et tegemist oli kavatsetult toimepandud vargusega. Kuivõrd süüdistatava enda ütlustest ning kannatanu ütlustest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil sõiduautosse aknaklaasi lõhkumise teel, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimise teel, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

1-14-1475 materiaalset väärtust mitteomavat metallkarbi koos tablettidega, visiitkaartide hoidja, metallist kammi, tekitades Xxxle materiaalset kahju summas 1000 eurot. Süüdistuses kirjeldatud asjaoludel varguse toimumist kinnitavad eelkõige kannatanu Xxx ütlused, milles ta selgitab, et parkis auto Toyota RAV4 registrimärgiga 410 BCY aadressile Joala 30 kella 21.00 paiku. Umbes kell 05.15 hakkas tööle signalisatsioon. Ta läks kohe õue, kuid kedagi ei näinud. Vaadanud auto üle, avastas, et eest on võetud parempoolse tagumise ukse klaas ning autost läksid kaduma: sõiduauto tehniline pass, vutlar, järelhaagise tehniline pass, mis ei oma materiaalset väärtust, seade ehitusmaterjalide tugevuse mõõtmiseks maksumusega 1000 eurot, materiaalset väärtust mitteomavad metallkarp koos tablettidega, visiitkaartide hoidja, metallist kamm. Arvestades tagastatud vara maksumust, on kahju summas 124,74 eurot ( k 1 tl 89-93; k 2, tl 191-194). Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et Joala 30 juurde pargitud sõiduauto Toyota Rav4 reg.nr. 410BCY tagumisel parempoolsel uksel puudub klaas ning see on auto ratta juures maas. Sündmuskohalt võeti kaks sõrmejälgede proovi (k 1, tl. 94- 100). Asjaolu, et kõnealuse varguse pani toime G.Z kinnitab eelnimetatud sõrmejälgede proovide pinnalt teostatud DNA ekspertiis, mille tulemus kinnitab, et nendes sisalduv DNA profiil on kokkulangev G.Z-i DNA profiiliga. (k 1, tl 102-108). Ka Arhipov ise tunnistab nimetatud varguse toimepanemist ning andis uurimisasutusele vabatahtlikult üle varastatud esemed ja dokumendid (k 1 tl 30-31). Nimetatud asju on vaadeldud ning kannatanule tagastatud (k 2, tl 195- 206). Kohtu hinnangul tõendavad kõik eeltoodud tõendid kogumis, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime G.Z. Varastatud asjad, nende maksumus ja vargusega tekitatud kahju (arvestades, et asjad on tagastatud) – 124,74 eurot, on tuvastatud kannatanu ütlustega. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, süüdistatav sisenes autosse eesmärgiga leida sealt midagi, mida saaks varastada. Seega on tuvastatud, et süüdistatav pani varguse toime kavatsetult. Kuivõrd süüdistatava ning kannatanu ütlustest ja sündmuskoha vaatlusest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil sõiduautosse parempoolse tagumise aknaklaasi eemaldamise teel, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimisega, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

1-14-1475 Varguse toimumist süüdistuses nimetatud ajal ja kohas tõendavad eelkõige kannatanu Xxx ütlused, mille kohaselt ta parkis 23.09.2013 kella 23.00 paiku sõiduauto Toyota Yaris registrimärgiga 347 AVZ aadressile Vestervalli 6, Narva. 24.09.2013 kella 08.30 paiku läks välja ja avastas, et auto vasakpoolse tagumise ukse klaas oli katki löödud ning autost olid kadunud: videokaamera Toshiba maksumusega 100 eurot, kaks raadiojaama Cobra maksumusega 120 eurot, kõrvaklapid maksumusega 5 eurot, kaamera kinnitus maksumusega 5 eurot, portmonee maksumusega 20 eurot, milles olid materiaalset väärtust mitteomavad viis SEB panga pangakaarti ja TBB pangakaart, juhiluba, mille vahetus maksab 8,59 eurot, instruktori tunnistus Xxx nimele, mille vahetus maksab 32 eurot, meeste kott maksumusega 30 eurot, milles oli seade elektrimõõtmisteks maksumusega 20 eurot, tööriistad mootori remondiks maksumusega 15 eurot. Arvestades tagastatud vara maksumust on kahju summas 145 eurot (k 1, tl 109-113, 121-125; k2 tl 215). Kannatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest on näha, et sõiduauto Toyota Jaris reg.nr. 347AVZ oli pargitud Vestervalli 6 juurde ning sõiduki vasakpoolse tagumise ukse klaas on lõhutud. (k 1 tl 114 - 120). Süüdistatav G.Z esitas puhtsüdamliku ülestunnistuse, milles tunnistab, et pani toime varguse aadressil Vestervalli 6 pargitud autost ning andis osa varastatud asjadest politseitöötajatele välja. Ülekuulamisel ja ütluste seostamisel olustikuga kirjeldas ta üksikasjalikult varguse toimepanemisega seonduvaid asjaolusid (k 1, tl 26-31, 190,195; k 3, tl 89-99). Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused, samuti muud eelnimetatud tõendid kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning selle pani toime G.Z. Varastatud esemed, nende maksumus ja vargusega tekitatud kahju – 355,59 eurot, on tuvastatud kannatanu ütlustega. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud vargusega, ta lõi katki aknaklaasi eesmärgiga autosse siseneda ja panna toime vargus. Sellega on tuvastatud, et süüdistatav pani varguse toime kavatsetult. Kuivõrd süüdistatava enda ütlustest ning kannatanu ütlustest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil sõiduautosse vasakpoolse ukseklaasi lõhkumise teel, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimise teel, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

1-14-1475 aadressil Sepa 11, Narva. 22.09.2013 sai ta suure partii tahvelarvuteid erinevatelt tootjatelt. Partii koosnes 57 tahvelarvutist. Kaheksa tahvelarvutit müüs Venemaale, aga ülejäänud 49 tükki olid tema valduses. 25.09.2013 kella 20.00 paiku viis ta tahvelarvutid autosse Volkswagen Toureg, mis oli pargitud maja juurde. 25.09.2013 kella 23.00 paiku käis ta kontrollimas vara olemasolu autos, kõik oli korras. 26.09.2013 kell 08.10 väljus kodunt ja nägi, et autol Volkswagen Toureg oli katki löödud vasakpoolne tagumine klaas ja salongist oli kadunud: 37 tahvelarvutit Samsung Galaxy Note 10.1 (ühe tahvelarvuti maksumus 396.90 eurot) üldmaksumusega 14685.30 eurot; viis tahvelarvutit Samsung Galaxy Tab (ühe tahvelarvuti maksumus on 283.84 eurot) üldmaksumusega 1419.20 eurot; kaks tahvelarvutit Samsung Galaxy Tab (ühe tahvelarvuti maksumus 330.76 eurot) üldmaksumusega 661.53 eurot; viis tahvelarvutit Sony SGP321 (ühe tahvelarvuti maksumus 488.46 eurot) üldmaksumusega 2442.30 eurot. Samuti läksid kaduma auto Mercedes Vito võtmed, mis olid auto Volkswagen Toureg salongis. Klaasi ja võtme vahetamise maksumus on 562 eurot. Arvestades tagastatud vara maksumust, on kahju summas 14549,73 eurot (k 1, tl 1-7; k 3, tl 14). Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt oli vaadeldud Sepa 11 juurde pargitud sõiduauto Volkswagen Tonareg reg. nr. 888TFH ning vaatlusel tuvastati, et sõiduki tagumise vasakpoolse ukse klaas on lõhutud (k1 tl 8-17). Varguse aset leidmist ja G.Z-i seotust sellega kinnitavad süüdistatava ütlused, milles ta tunnistab nimetatud varguse toimepanemist ning selgitas, et viis varastatud arvutid algselt oma koju, osa neist müüs maha ning alles olevad arvutid andis vabatahtlikult uurimisasutusele välja. Ütluste olustikuga seostamisel näitas G.Z ka varguse toimepanemise kohta. (k1 tl 25, 190,194; k 3, tl 89-99). Süüdistatava poolt üle antud arvuteid on vaadeldud ning 12 arvutit on kannatanule tagastatud (k 2 tl 217-225). Kannatanu ja süüdistatava ütlustega ning eelviidatud sündmuskoha ja asitõendite vaatluse ning süüdistatava ütluste olustikuga seostamisega on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud vargus on toimunud ning selle pani toime G.Z. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud vara, selle väärtus ja tekitatud kahju summa - 19770,33 eurot. Fakt, et süüdistatav sisenes autosse ukse klaasi lõhkumise teel, näitab, et tegemist oli kavatsetult toimepandud vargusega. Ka süüdistatav ise on kinnitanud, et sisenes autosse varguse toimepanemise eesmärgil. Kuivõrd süüdistatava enda ütlustest ning kannatanu ütlustest nähtuvalt sisenes G.Z varguse toimepanemise eesmärgil sõiduautosse ukse klaasi lõhkumise teel, on tuvastatud varguse toimepanek sissetungimisega, mis on süüteo kvalifitseeritud koosseis vastavalt KarS § 199 lg 2 p 8. Eelnevat kokku võttes on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 1.16 Punktides 1.2 – 1.15 toodu pinnalt on tuvastatud, et G.Z-i tegevuses esinevad KarS § 199 lg 1 ja lg 2 p 8 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused – st tahtlikult ning sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on tuvastatud, et süüdistatav pani varguseid toime korduvalt – neljateistkümnel korral. Sealjuures on kõik episoodid leidnud aset ligikaudu ühe kuu jooksul. Seega on tegemist suhteliselt lühikese perioodi jooksul korduvalt samaliigilise süüteo toimepanemisega. Varguste tehioludest nähtuvalt on need teod oma teoobjekti ja muude tehiolude osas sarnased – valdavalt on tegemist sissetungimistega autodesse, garaažidesse või tööstushoonetesse eesmärgiga varastada asju, mis on kergesti realiseeritavad. Neil asjaoludel tuleb G.Z-i

1.17.Lisaks varguste toimepanemisele süüdistatakse G.Z ka selles, et ajavahemikul 04.09.-05.09.2013 tungis ta ukse klaasi lõhkumise teel ebaseaduslikult sisse Narvas, Kerese 38e asuva autoremonditöökoja juurde pargitud autodesse: Xxx kuuluvasse autosse Opel Sintra reg. nr. 847TGP (klaasi vahetus maksab 150 eurot), tekitades Xxx materiaalset kahju 150 eurot; ning Xxxle kuuluvasse autosse Toyota Carina reg. 875 TDN (klaasi vahetus maksab 70 eurot), tekitades Xxxle materiaalset kahju summas 70 eurot; ning tegi katse tungida sisse Swedbank Liising AS kuuluvasse autosse Chrysler reg. nr. 630 AZS. Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sissetungimise toimumist kinnitavad eelkõige tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt ta on süüdistuses nimetatud autoremonditöökoja juhataja ning tulles 05.09.2013 hommikul tööle, avastas, et mitmel remonti jäetud autol olid sissemurdmise jäljed. Sõiduautol Toyota Carina reg nr 875TGP oli katki löödud klaas ning autos olid asjad segi paisatud. Sõiduautol Chrysler reg nr 690AZS oli eest tõmmatud juhiukse link. Sõiduautol Opel Sintra reg nr 847TGP oli katki löödud klaas ja autos oli segadus. Ta teavitas autode omanikke. (k2 tl 86) Tunnistaja ütlustega haakuvad kannatanute ütlused. Nii on kannatanu Xxx öelnud, et ta jättis 02.09.2013 oma auto Opel Sintra registrimärgiga 847 TGP remonti firmasse OÜ Pacecar aadressil Kerese 38a, Narva. 05.09.2013 kell 09.56 helistati talle ja teatati, et autosse on sisse murtud - katki oli löödud ukse klaas ja lõhutud oli parempoolse ukse lukk. Salongis oli tekitatud korralagedus. Sissemurdmisega tekitati talle kahju 150 eurot (k 2, tl 87-90). Kannatanu Xxx ütluste kohaselt viis ta oma auto Toyota Carina registrimärgiga 875 TDN Narvas, Kerese tänaval asuvasse autoteenindusse remonti. 05.09.2013 helistati talle ja teatati, et autosse on sisse murtud, lõhutud on klaas ja asjad on salongis laiali loobitud. Kui ta hiljem autole järele läks, oli juba uus klaas paigaldatud, kuid salongis oli laiali loobitud apteek, kindalaekas ja esiistmete vahel olnud asjad. Klaasi vahetamise maksumus oli 75 eurot. Seega kahju on 75 eurot (k 2, tl 107-110). Tunnistaja ja kannatanute ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest on näha kõigile kolmele autole tekitatud vigastused. Kahel neist on lõhutud klaas ning asjaolu, et auto salongis on asjad segi aetud näitab, et nendesse autodesse on sisenetud. Kolmandal autol on lõhutud ukse link, kuid autosse sisse ei saadud. Seega jäi viimase auto osas sissetungimine lõpule viimata (k 2, tl 91-106). Süüdistatav G.Z on vabatahtlikult tunnistanud üles, et ta tungis sisse autotöökoja territooriumile, mis asub Narvas, Kerese tänaval, tehase NTT kõrval. Seal olid mõned autod ning ta lõhkus neist kahel klaasid, et autodesse siseneda. Lisaks soovis ta avada kolmanda auto ust, kuid see ei õnnestunud ning ta lõhkus ukse lingi (k 1, tl 209-216). Tunnistaja, kannatanute ja süüdistatava ütlustega ning sündmuskoha vaatlusega loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus valdajate tahte vastaselt võõrastesse sõidukitesse sisse tungimine või selle katse. Tegemist oli seega korduva võõrasse autosse tungimisega KarS § 266 lg 2 p 1 tähenduses. Süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et need pani toime G.Z. Süüdistatava ütlused kinnitavad ka seda, et ta tegi seda täiesti teadlikult ning kavatsetult st tema tegevuse eesmärgiks oligi autodesse sissemurdmine. Kahe auto osas see tal ka õnnestus, kuid ühe puhul mitte. Seega viimasel juhul on tegemist võõrasse

1.18.G.Z süüdistatakse ka selles, et ajavahemikul 10.09.-11.09.2013 tungis ta parempoolse ukse klaasi lõhkumise teel (klaasi vahetus maksab 65 eurot) ebaseaduslikult Xxxle kuuluva ja Narvas, Kerese 38a asuva AS NTT juurde pargitud auto Opel Astra reg.nr. 358 BDX salongi ning varastas materiaalset väärtust mitteomavad võtmed ja väravate kaugjuhtimispuldi, tekitades kannatanule kahju summas 65 eurot. Kõnealuse episoodi osas on kaitsja juhtinud õigustatult tähelepanu asjaolule, et kannatanu ülekuulamisel on tõlgina osalenud kannatanu abikaasa. KrMS § 59 lg-st 3 tulenevalt peab tõlk taanduma, kui esinevad KrMS § 162 ja § 49 lg-tes 1 ja 6 sätestatud alused. KrMS § 49 lg 1 p 4 näeb ette enesetaanduse kohustuse juhul, kui isik on kannatanu lähedane. Arvestades, et menetlustoimingus osalenud tõlk on kannatanu abikaasa, pidanuks ta eelnimetatud sätetest tulenevalt end taandama. Vastava kohustuse eiramist tuleb lugeda oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks, mis toob kaasa nimetatud tõendi lubamatuse. Samas süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta murdis 2013 septembris, samal ajal kui ta murdis sisse tehase NTT kabinetti, sisse ka seal kõrval seisnud autosse, lõhkudes akna klaasi, ning võttis sealt kaasa võtmete kimbu, mille andis üle politseile. (k 3 tl 99) Otsuse p-st 1.8 nähtuvalt on kohus tuvastanud, et süüdistatav murdis AS NTT ruumidesse sisse ajavahemikul 10.09 – 11.09.2013, st samal ajal, kui on süüdistuse kohaselt leidnud aset kõnealune sissetung AS NTT kõrvale pargitud autosse. Süüdistatava ütlustega haakub ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on muu hulgas vaadeldud süüdistatava poolt uurimisasutusele üle antud võtmekimpu koos värava puldiga ning protokolli punktist 5 nähtuvalt on need tagastatud kannatanule Xxx. (k 2, tl 161-171). Nimetatuga loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus sissetung võõrasse autosse ning tegemist oli Xxx kasutuses oleva autoga. Tsiviilhagi kohaselt tekitati kannatanule kõnealuse sissetungiga kahju summas 65 eurot (k 3 tl 149). Selle juurde jäi kannatanu ka kohtuistungil. Eelnimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse sissetungimine. Süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et selle pani toime G.Z. Samuti nähtub süüdistatava enda ütlustest, et tegemist oli teadliku käitumisega. Lüües katki võõra auto klaasi ja võttes autost esemeid, sai ta väga hästi aru, et tegemist on valdaja tahte vastase sissetungiga. Ülaltoodust ja ka p-st 1.17 tulenevalt on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st teadlikult, valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseaduslik tungimine, vähemalt teist korda.

1-14-1475 Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sissetungimise toimumist kinnitavad kannatanu Xxxi ütlused, mille kohaselt ta parkis kasutuses oleva auto Audi registrimärgiga 706 AOZ 2013.a juunikuus töökoha lähedale parklasse aadressile Kadastiku 31, Narva. 19.09.2013 kell 07.00 tuli ta tööle ja nägi, et hoone juurde sõitis politsei, kes teatas, et ühel autol oli lõhutud klaas ja autost oli toime pandud vargus. Samas nägi ta politseinike käes temale kuuluvat halli kotti, mis oli olnud auto pagasiruumis. Auto juurde minnes avastas, et pagasiruumi uks ei olnud suletud. Kott, mis sealt varastati ei oma materiaalset väärtust, selles oli auto tehniline pass ja jalanõudepuhastamise käsn. (k 3, tl 72-75). Kõnealune kott ja selle sees olnud esemeid on vaadeldud ning need tagastati kannatanule. (k3 tl 13-16, 77) Süüdistatav G.Z on ülekuulamisel tunnistanud, et pärast otsuse p-s 1.10 käsitletud varguse toime panemist Kadastiku 31 juurde pargitud BMW-st, võttis ta BMW kõrvale pargitud teise auto pagasiruumist (mis oli lukustamata) halli koti, kuid viskas selle hiljem sealsamas lähedal minema. (k 3 tl 99). Tunnistaja ja süüdistatava ütlustega loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus valdaja tahte vastaselt võõrasse autosse tungimine. Süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et selle pani toime G.Z. Süüdistatava ütlused kinnitavad ka seda, et ta tungis kõne all olevasse autosse täiesti teadlikult ning kavatsetult st tema eesmärgiks oli sealt midagi varastada. Kuivõrd tema poolt kaasa võetud esemed ei oma materiaalset väärtust, st tegemist on väheväärtuslike asjadega KarS § 218 lg 2 tähenduses, ei saa tema tegevust kvalifitseerida KarS § 199 järgi vargusena vaid KarS § 218 lg 1 järgi väärteona väheväärtusliku asja vastu. Samas vastab aga tema käitumine KarS § 266 lg-s 1 sätestatud kuriteo tunnustele so valdaja tahte vastaselt võõrasse autosse ebaseaduslik tungimine. Kuivõrd G.Z-i tegevus vastab nii KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele kui ka KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele, tuleb KarS § 3 lg-st 5 tulenevalt karistada teda üksnes kuriteo toimepanemise eest st vastavalt Kars §-le 266, arvestades sealjuures, et tegemist oli korduva taolise süüteo toimepanemisega. Ülaltoodust tulenevalt on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st kavatsetult, valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseaduslik tungimine, vähemalt teist korda. 1.20 G.Z süüdistatakse ka selles, et 20.09.2013 kella 03.00 paiku tungis ta juhipoolse ukse luku lõhkumise teel ebaseaduslikult sisse Xxxile kuuluvasse autosse Honda Prelude reg.nr. 338 BBY, mis oli pargitud Narvas, Energia 1 juurde. Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas autosse tungimise ja auto varguse toimumist kinnitavad kannatanu Xxxi ütlused, millest nähtub, et ta on auto Honda Prelude registrimärgiga 338 BBY omanik. Auto oli pargitud Narvas, Energia 1 hoovi. 20.09.2013 kella 03.30 paiku kannatanu nägi, et aadressil Energia 1 asuva maja hoovist sõitis välja tema auto ning suundus mööda Energia tänavat Kerese tänava suunas. Roolis istus meesterahvas mitte vähem kui 30-aastane. Auto võtmed olid ema kodus ja ta ei ole neid kellelegi andnud. (k 3, tl 113-117). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud kannatanule kuuluvat sõiduautot Honda Prelude registrimärgiga 338 BBY Narvas, Õhu tänaval. Vaatluse hetkel on uksed suletud, klaasidel kahjustused puuduvad. Auto uksed on suletud, kuid lukustamata, juhipoolse ukse luku metallkorpus on deformeerunud. Roolirattalt ja istmelt võeti DNA proove (k 3, tl 120-128), millest saadud DNA profiilid on ekspertiisi akti kohaselt kattuvad süüdistatava G.Z-i DNA profiiliga. (k 3, tl 131-133). Sündmuskoha vaatlusest ega ka muudest tõenditest ei nähtu kes, millal ja mil viisil tuvastas kannatanu sõiduki asukoha. Kas auto oli sel hetkel maha jäetud või viibis keegi seal sees. Sõiduki roolilt ja istmelt süüdistatava bioloogilise materjali leidmine viitab küll asjaolule, et

1-14-1475 süüdistatav on mingil hetkel kõnealuses autos istunud, kuid see ei tõenda, et süüdistatav on sellesse süüdistuses nimetatud ajal ja kohas sisse tunginud või sellega sõitnud. Ei saa ju nt välistada, et süüdistatav leidis kannatanu auto Õhu tänavale maha jäetult ning istus seejärel autosse. Arvestades, et süüdistatav ise ei ole käesoleva kuriteo toimepanemist tunnistanud ning puuduvad ka muud tõendid, mille pinnalt saaks järeldada, et just G.Z tungis 20.09.2013 kell 03.30 Energia 1 juures kannatanu autosse, tuleb süüdistatav selles episoodis õigeks mõista. 1.21 G.Z süüdistatakse ka selles, et isikuna, kes on varem pannud toime omavolilise sissetungi, tungis taas ajavahemikul 22.09.-24.09.2013 luku lõhkumise teel (luku maksumus 25 eurot) ebaseaduslikult sisse Xxxle kuuluvasse garaažiboksi, mis asub Narvas, 1.Jõe 40 paikneva maja territooriumil, tekitades Xxxle materiaalset kahju summas 25 eurot. Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sissetungimise toimumist kinnitavad kannatanu Xxx ütlused, millest nähtub, et 24.09.2013 kella 11.00 paiku sõitis oma majja, mis asub Narvas 1.Retšnaja 40 ja avastas, et garaaži ripplukk oli lõhutud. Samuti avastas ta garaažist temale võõra motorolleri reg nr 047S. Kohale tulnud politseiametnikelt sai teada, et motoroller oli varem varastatud. Garaaži vaatlusel tuvastas, et midagi kaduma ei ole läinud. Luku lõhkumisega tekitati talle kahju summas 25 eurot. (k 1, tl 162-164). Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millelt on näha kannatanule kuuluv garaažiboks aadressil: Narva, 1.Jõe 40 ning asjaolud, et garaaži ukse lukk on lõhutud ja garaažiboksis asub mopeed ZNEN registrimärgiga 047S (k 1, tl 165-175). Otsuse p-s 1.11 toodud süüdistatava ütlustest nähtuvalt on ta tunnistanud, et varastas kannatanu garaažist leitud mopeedi ning peitis selle kannatanu garaaži, lõhkudes eelnevalt selle garaaži ukse luku. Ütluste olustikuga seostamisel näitas G.Z kohta, kuhu ta mopeedi pani (k 1, tl 187-197). Kannatanu ja süüdistatava ütlustega, ütluste olustiku seostamise protokolliga ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi sissetungimine. Süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et selle pani toime G.Z. Fakt, et ruumi sisenemiseks lõhuti ukse lukk, näitab, et tegemist oli sihipärase käitumisega, st süüdistatav tungis kõnealusesse ruumi eesmärgiga peita sinna varastatud mopeed ning sealjuures sai ta väga hästi aru, et tegemist on võõra ruumiga ning tal puudub sisenemiseks selle valdaja luba. Ülaltoodust tulenevalt on G.Z-i tegevuses tuvastatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st kavatsetult, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslik tungimine, vähemalt teist korda.

1-14-1475 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. G.Z-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus, et G.Z on suurema osa talle etteheidetavatest episoodidest tunnistanud üles vabatahtlikult, ilma, et talle oleks olnud esitatud vastavad kahtlustused. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et G.Z on varasemalt 4-l korral kriminaalkorras karistatud. Sealjuures on iga kord olnud tegemist varavastaste kuritegudega. Eelnevate kohtuotsustega on talle karistuseks mõistetud vangistust. Karistuse liigi valimise osas on kohus seisukohal, et süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Teda on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka kuritegude raskust ning episoodide paljusust, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Võttes arvesse toimepandud varguste episoodide arvu (neliteist episoodi) ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on üle keskmise. Siinjuures arvestab kohus ka tekitatud kahju ulatust. Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada, et G.Z tunnistas ilma eelneva kahtlustuse esitamiseta üles suurema osa talle süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ning aitas sellega oluliselt kaasa kuritegude avastamisele. Sel põhjusel loeb kohus G.Z-i ülestunnistusi oluliseks kergendavaks asjaoluks, mistõttu on põhjendatud karistus alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 2 aastat vangistust. Võttes arvesse toimepandud omavoliliste sissetungide tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (sh asjaolu, et tegemist on nelja episoodiga ning need ei olnud seotud tungimisega võõraste isikute eluruumidesse), on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Kergendava asjaoluna tuleb ka antud juhul arvestada süü tunnistamist. Neil asjaoludel on põhjendatud karistus oluliselt alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistused liita ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõistab kohus G.Z-ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada G.Z vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. Kuivõrd G.Z oli 14.02.2013 vabastatud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta ning käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad süüteod on pandud toime katseajal, tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust KarS § 76 lg-st 6 ja § 65 lg-st 2 tulenevalt suurendada eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa võrra (9 kuud 15 päeva) ning mõista G.Z-ile liitkaristuseks 2 aastat, 1 kuu ja 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 13.09.2013 kuni 14.09.2013, s.o 2 päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 aastat, 1 kuu ja 13 päeva vangistust. Karistusaega tuleb arvestada G.Z-i kinnipidamisest so alates 08.10.2013. Kohus jätab süüdistatavale valitud tõkendi kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

3.Tsiviilhagid VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused. Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. (RKKK 3-1-179-09). Käesolevas kriminaalasjas on esitatud alljärgnevad tsiviilhagid: Xxx esitas tsiviilhagi summas 75 eurot – k 2, tl 111; Swedbank P ja C Insurance AS esitas tsiviilhagi summas 1606 eurot – k 2, tl 147-154; AS NTT esitas tsiviilhagi summas 17 eurot – k 2, tl 189; Xxx esitas tsiviilhagi summas 88 eurot – k 2, tl 190; Xxx esitas tsiviilhagi summas 124,74 eurot – k 2, tl 207; Xxx esitas tsiviilhagi summas 145 eurot – k 2, tl 216; Xxxo esitas tsiviilhagi summas 1549,73 eurot – k 3, tl 7; Xxx esitas tsiviilhagi summas 25 eurot – k 3, tl 8; Xxxv esitas tsiviilhagi summas 136 eurot – k 3, tl 20; Xxx esitas tsiviilhagi summas 954,50 eurot – k 3, tl 44; Xxx esitas tsiviilhagi summas 1864 eurot – k 3, tl 47; Xxx esitas tsiviilhagi kogusummas 80 eurot – k 3, tl 62; Xxx esitas tsiviilhagi summas 280 eurot – k 3, tl 65; Xxx esitas tsiviilhagi summas 150 eurot – k 3, tl 66; Xxx esitas tsiviilhagi summas 140 eurot – k 3, tl 71; Xxxesitas tsiviilhagi summas 555 eurot - k 3, tl 147; Xxxesitas tsiviilhagi summas 65 eurot – k 3, tl 149; Xxx esitas tsiviilhagi summas 380 eurot – k 3, tl 152 (kohtuistungil kannatanu vähendas nõuet 300 eurole); Xxx esitas tsiviilhagi summas 250 eurot – k 3, tl 160.

1-14-1475 osa varastatud esemetest on talle tagastatud, esitab ta kahjunõude üksnes summas 145 eurot. Süüdistataval hagile vastuväiteid ei olnud. Kohtu hinnangul on Xxx hagi summas 145 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 145 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt G.Z-ilt. 3.7 Xxxo esitas tsiviilhagi summas 14549,73 eurot, milles märkis, et ajavahemikul 25.09.2013 kella 23.00 kuni 26.09.2013 kella 08.00 varastati Sepa 11 maja juures autost VW Touareg registrimärgiga 888 TFH aknaklaasi lõhkumise teel vara üldväärtusega 19600 eurot. Arvestades tagastatud vara maksumusest esitas Xxxo tsiviilhagi summas 14549,73 eurot (k 3, tl 7). Kaitsja esitas kohtuistungil hagile vastuväite, et kannatanu Xxxo on kannatanuna ülekuulamisel märkinud, et ta on füüsilisest isikust ettevõtja. Ülekuulamisel ta ütles, et tegeleb ettevõtlusega ja nende tahvelarvutite müügiga. Aga tema poolt esitatud hagi on esitatud füüsilise isiku poolt ja koodiks on märgitud eraisiku isikukood. Samuti märkis kaitsja, et kannatanu poolt esitatud arve, mis peaks ilmselt tõendama arvutite maksumust ei ole tõlgitud eesti keelde ning seda arvet ei ole võimalik kuidagi seostada kannatanu Xxxoga, kuivõrd tema andmeid sealt ei nähtu. Kohtu hinnangul on kaitsja eelnimetatud vastuväited asjakohased ning olemasolevate materjalide pinnalt jääb arusaamatuks, kas varastatud arvutite omanikuks oli Xxxo FIE-na või füüsilise isikuna. Kuivõrd Xxxo kohtuistungile ei ilmunud, puudus kohtul võimalus vastavat asjaolu ka kohtuistungil selgitada. KrMS § 271 lg 2 kohaselt jäetakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamata, kui kohus leiab, et tsiviilhagi ei ole võimalik ilma kannatanuta läbi vaadata. Kuivõrd antud juhul ei ole selge, kas Xxxo peaks olema hageja FIEna või füüsilise isikuna ning ilma kannatanuta ei ole kohtul võimalik vastavat küsimust täpsustada, jätab kohus kõnealuse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanul on õigus pöörduda sama nõudega kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-14-1475 Otsuse p 1.17 kohaselt pani kõne all oleva võõrasse autosse tungimise toime süüdistatav G.Z. Aknaklaasi lõhkumise tagajärjel tekkinud kahju suurus on tõendatud kannatanu ütlustega. Süüdistataval selles osas vastuväiteid ei olnud ning ta nõustus esitatud hagiga. Kohtu hinnangul on Xxxtsiviilhagi summas 150 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 150 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt G.Z-ilt. 3.15 Xxx esitas tsiviilhagi summas 140 eurot. Hagi kohaselt varastati tema autost Ford Transit esemeid väärtuses 120 eurot ja ütlustest nähtuvalt maksis klaasi vahetus 20 eurot. Otsuse punktis 1.4 toodud põhjendustel loeb kohus tuvastatuks, et nimetatud varguse pani toime G.Z. Nõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub varastatud esemete loetelu, väärtus ja tekitatud kahju. Süüdistataval hagile vastuväiteid ei olnud. Kohtu hinnangul on Xxxhagi summas 140 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 140 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt G.Z-ilt. 3.16 Xxxesitas tsiviilhagi summas 555 eurot. Hagi kohaselt varastati 23.09.2013 tema autost erinevaid esemeid ning ütlustest nähtuvalt oli esemeid väärtuses 105 eurot ning aknaklaasi vahetus läks maksma 450 eurot. (k 3 tl 147) Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kaitsja vastuväited, mille kohaselt ei ole kõiki kannatanu avaldusi tõlgitud eesti keelde. Kannatanu ütlused, mis puudutavad tekitatud kahju, on protokollitud eesti keeles ning on seega lubatavaks tõendiks. Nimetatut arvestades ning otsuse punktis 1.12 toodud põhjendustel loeb kohus tuvastatuks, et kõnealuse varguse pani toime G.Z. Nõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub varastatud esemete loetelu, väärtus ja tekitatud kahju. Kohtu hinnangul on Xxxhagi summas 555 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 555 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt G.Z-ilt. 3.17 L.H. Alexandersson esitas tsiviilhagi summas 65 eurot. Hagi kohaselt tungiti ajavahemikul 10-11.09.2013 tema autosse Opel Astra, lõhuti aknaklaas ning võeti varalist väärtust mitteomavaid esemeid. Hagile on lisatud arved kokku summas 65 eurot, millest nähtub, et klaas maksis 40 eurot ja klaasi paigaldus 25 eurot. (k3 tl 149-151) Otsuse p 1.18 kohaselt pani kõne all oleva võõrasse autosse tungimise toime süüdistatav G.Z. Aknaklaasi lõhkumise tagajärjel tekkinud kahju suurus on tõendatud kannatanu poolt hagile lisatud dokumentidega. Kohtu hinnangul on L.H. Xxx tsiviilhagi summas 65 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 65 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt G.Z-ilt. 3.18 Xxx esitas tsiviilhagi summas 380 eurot. (k 3 tl 152) Kohtuistungil ta muutis oma nõuet ning täpsustas, et tema nõue on summas 300 eurot ning see koosneb varastatud navigaatori maksumusest 180 eurot ning aknaklaasi vahetuse maksumusest 120 eurot. Otsuse punktis 1.5 toodud põhjendustel loeb kohus tuvastatuks, et nimetatud varguse pani toime G.Z. Nõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub varastatud esemete loetelu, väärtus ja tekitatud kahju. Süüdistataval hagile vastuväiteid ei olnud. Kohtu hinnangul on Xxx hagi summas 300 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 300 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt G.Z-ilt. 3.19 Xxx esitas tsiviilhagi summas 250 eurot. Hagi kohaselt tungis tundmatu isik 2013 septembris kannatanule kuuluvasse bussi reg nr 028BG ning tekitas varalist kahju 250 eurot. (k3 tl 160)

Kohtulahend

Lahendi andmed

Avaliku sektori dokumendid

Sama asja menetluskäik

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA