Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11.12.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 19.11.2014.a.
Kohtuasja number
1-14-1475
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Veljo Viilol
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 08.10.2013 ja lõpp 21.11.2015
Jätta G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista G.B’ilt menetluskuluna riigituludesse 104,72 eurot kaitsetasu adv. Veljo Viiloli poolt õigusabi osutamise eest. Kaitsetasu summas 104,72 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, G.B ’ile, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 24.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
G.B mõisteti süüdi Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega nr 1-14-1475 KarS § 199 lg 2 p 8, 9, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning vastavalt KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistati isikut vangistusega 1 aasta 4 kuud. Karistust suurendati KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 20.04.2012 kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja ärakandmisele mõisteti 2 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 08.10.2013. Iseloomustuse kohaselt on G.B kriminaalkorras karistatud 5 korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on sama - erinevate esemete vargus majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama isa ja ema juurde. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Isikul on 8 klassi haridus. Ta asus omal algatusel õppima Narva Kutseõppekeskuses puusepa eriala. On osalenud töötukassas ameti omandamise kursustel, peale lõpetamist ei ole aga tööle asunud. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Vabanemisel peab isik võtma ennast töötukassase arvele, et saada töötukassas pakutavaid teenuseid. Isik on varemalt töötanud Maardu sadamas laadijana. Tegi ka juhutöid ehitusel Tallinnas, misjärel võttis end arvele Töötukassas, kus õppis keevitaja eriala. Enamus ajast olnud vanemate ülalpidamisel. Puudub oskus toime tulla seadusekuulekalt, korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, toimetulekut mõjutavaks teguriks narkootikumide sõltuvus. Isikul on hulgaliselt maksmata võlanõudeid (umbes 15000 eurot). Isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil panna toime uusi kuritegusid. Isiku lähedasteks on ema, isa. Peab endast mõistetavaks asjaolu, et vanemad tema eest hoolt kannavad. Suhteid peres hindab rahuldavaks. Kuriteod on toime pandud grupis, elustiil on olnud seoses narkootikume tarbiva suhtlusringiga. Läbinud eelmisel katseajal sotsiaalprogrammi "Õige hetk". Isikul on pikk narkootikumisõltuvuse staaž, enne vangistust süstis 4 korda nädalas amfetamiini. Alates kümnendast eluaastast alustas hašiši tarvitamist, juhutarvitaja viimati 2010. Igapäevane elu tihedas seoses narkootikumide hankimisega. Varastas selleks, et varastatud asjade müügist saadud raha eest soetada amfetamiini. On läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tunnistab, et viimasel katseajal tekkis tugev tung asuda taas tarvitama ning see sai tast võimust. Vestluses selgitas, et vanemate katsed aidata tal sõltuvust kontrolli alla saada on olnud edutud. Väidab, et vabanemisel enam ei pruugi narkootikume tarvitada, kuid 100% kindel ei ole. Oma tarvitamise algpõhjust selgitama ei ole motiveeritud – süüdlaseks peab seda, et tööd ei olnud, oli tegevusetu. Ise ei pea end narkomaaniks, ei ole motiveeritud osalema rehabilitatsioonitegevustes. Samuti isik ei soovi ravi kohaldamist. Isikul on diagnoositud sõltuvus, on varem olnud ravil. Kodukülastusel vesteldud kinnipeetava vanematega narkorehabilitatsiooniravi kohaldamise võimalustest G.B-le . Vanemad on teadlikud selle olemasolust ning on ka iseseivalt tutvunud tingimustega, samuti on neil sellel teemal olnud vestlus kinnipeetavaga, ent G.B vastuseis on olnud tugev. Vanemad on nõus toetama kinnipeetavat sel juhul, kui ta avaldab valmisolekut sõltuvuskäitumisega tegelemiseks. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadustega. On pikaajalised eesmärgid, ent pole konkreetset plaani nende saavutamiseks, tunnistab, et perioodil, mil tarvitab narkootikume,
muutuvad need ebatõenäoliseks. Katseajal on läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk, varasema vangistuse perioodil sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud Convictuse töös. Ei kasuta saadud teadmisi, oskusi – tunnistab, et tarvitamise tung on üle kõige. G.B on kriminaalkorras karistatud korduvalt, samuti väärtegude eest. Kuritegelik käitumine on tihedas seoses narkootikumide tarbimisega. Katseajal pani toime uue kuriteo. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 55 %. Viru Vangla toetab G.B ́i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokuratuuri seisukoht. 18.11.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Isikut on korduvalt karistatud nii tingimisi, kui reaalse vangistusega, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. G.B varasem elukäik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime hulgalisi vara ja avaliku korra vastaseid kuritegusid, st ta on rikkunud katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast kohtulahendite jõustumist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi kaitseajaga kriminaalhooldusele allutamisega anti talle selline võimalus. Võib järeldada, et G.B puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära tema poolt uute süütegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord ühe aasta kestel suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Vabaduses kuritegude toimepanemise ajenditeks on olnud sõltuvusprobleemid, kuid toimiku materjalidest nähtuvalt G.B ise sõltuvusainete tarbimist probleemiks ei pea. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on G.B kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu määrusele on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Positiivne on vanglas riigikeele õppimine, kuid negatiivsed asjaolud siiski prevaleerivad. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Isikule salajaste varguste (14 episoodi) ja omavolilise sissetungi (2 episoodi) eest mõistetud karistus on alla sanktsiooni keskmise määra, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja korteripuutumatuse kaitseks – oleks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Iseloomustuse kohaselt isik on väheohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus.
Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks G.B vabaduses käituda seaduskuulekalt. Kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud. Maakohtu istung. 19.11.2014 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et ta tahaks minna arvele töötukassasse töötuna ja kursustele. Peamine on mitte tarvitada narkootikume. Isik arvas, et saab vabaduses hakkama, vanglas istudes sai paljudest asjadest aru, mõtleb tuleviku peale. Vanglas kinnipeetav narkootikumide vastast ravi saanud ei ole, kuid narkootikume enam ei tarvita. Kinnipeetav leidis, et kohus peaks teda usaldama, kuna on vabaduses kriminaalhoolduse all. Kinnipeetava kaitsja toetas Viru Vangla taotlust ja isiku soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. On tõendatud, et tal puudub käesoleval ajal narkosõltuvus, mis varem oli kuritegude toimepanemist soodustav asjaolu. Vabanedes on tal olemas eluase isa ja ema elukohas, kelle poolt on tagatud toetus ja järelevalve. Ta suhtub töösse tõsiselt. Vabanemisel soovib ennast arvele võtta töötuna. Kaitsja palus kinnipeetav vabastada. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Isikut on korduvalt karistatud varguste eest. Korduv karistatus samalaadsete kuritegude eest näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarbimine. Vangla materjalidest nähtub, et isikul on tuvastatud sõltuvus, samas ise ennast narkomaaniks ei pea, ei ole motiveeritud osalema rehabilitatsioonitegevustes ega soovi ravi kohaldamist. Kuivõrd kinnipeetav on pannud varguseid toime selleks, et varastatud asjade müügist narkootikumide ostmiseks raha saada ning vabaduses puudub isikul töökoht, on kohtu hinnangul olemas risk, et vabanedes asub isik taas narkootikume tarvitama, mis soodustab kuritegude toimepanemist. Isik on varasemalt pannud katseajal toime uue kuriteo. Nimetatud asjaolu arvesse võttes leiab kohus, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav meede tagamaks tema õiguskuulekat käitumist. Lisaks on kinnipeetaval 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud.
Kohus märgib, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 55%, mistõttu oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et G.B puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu G.B vangistuse kandmisest enne tähtaega.
vabastamisega
Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2015 kohtumääruse
Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Veljo Viiloli Advokaadibüroo kaudu 96 eurot vandeadvokaat Veljo Viilolile tema poolt määruskaebemenetluses G.B-le riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista G.B-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. Maksim G.B tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusse märkida viitenumber 99915700004619 ja selgitus: „G.B , 1-14-1475, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtumäärus jõustus 30. märtsil 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti G.B kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilolo määruskaebus menetlusse võtmata. Referent
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.