Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
19.01.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-7729
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
G.P , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 05.04.2013 ja lõpp 16.03.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.01.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.P on süüdi mõistetud 30.09.2014 Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.08.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, 1 aasta 10 kuud 11 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks loeti 05.04.2013.
Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung G.P taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et t alustas kuritegeliku tegevusega alaealisena ning viimase karistuse pani toime vanglas. Vabanedes asub elama isa juurde. Töökoht peaks olema xxxx. Kinnipeetav avaldas, et ta on vanglas piisavalt õppust võtnud, piisavalt asjade üle mõelnud ning vanglas pole tal eriti hea elu. Vabaduses suudaks käituda õiguskuuleka.t Vanglas ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt, sest vanglas on kinnipeetavatega palju probleeme. Alkoholi ning narkootikumidega probleeme ei ole olnud. Kinnipeetav leidis, et ta on muutunud ning ta mõistab, et tema tegevus ei kahjusta ainult teda. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna varavastasele käitumisele on lisandunud vägivaldne käitumine, siis on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Varasemad karistused (sh tingimuslikud karistused) ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetava käitumine vangistuses olnud rahuldav ning kinnipeetaval on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on ka vangistuses kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 30.09.2014 kohtuotsusega KarS § 121 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest (mh viimati toimepandud kuriteo vägivaldsusest) karistuspoliitiliselt ei saa aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.
Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. KarS § 761 lg 2 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viru Vangla on kohtule 15.12.2014 esitanud õiendi mille kohaselt vangla palub arvestada enne tähtaegse vabastamise otsustamisel 01.01.2015 karistusseadustiku muudatustega, kuna isik pani kuriteo toime alaealisena. Kohus möönab, et 08.03.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-11-13943 mõistetud karistus on mõistetud teo eest, mille toimepanemise hetkel oli G.P alaealine ning 25.10.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-12-6507 mõistetud karistus on samuti mõistetud teo eest, mille toimepanemise hetkel oli G.P samuti alaealine. Peale nimetatud kohtuotsuste tegemist on G.P veel karistatud kolme kohtuotsuse alusel (Viru Maakohtu otsus 04.03.2013, Harju Maakohtu otsus 23.08.2013, Viru Maakohtu otsus 30.09.2014) ning nimetatud otsuste aluseks olevad teod on G.P toime pannud täisealisena. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et seaduse eesmärk ei ole vabastada kinnipeetavat, kes kannab vangistust lisaks alaealisena toime pandud teo eest ka täisealisena toimepandud tegude eest. Kohus leiab, et asjaolu, et G.P on täisealisena pannud toime
jätkuvalt kuritegusid, on katkestanud võimaluse G.P vabaneda KarS § 76 lg 2
kohaselt. Seega kohus ei vabastada G.P karistuse kandmisest KarS § 76 lg 2 alusel. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.